Reklaam ja moraal
Kuna reklaami võib pidada lisaks kaupade tutvustamisele ka elustiili ja väärtushinnangute propageerijaks, tuleb kontrollida, milliseid eelistusi konkreetne reklaam esile tõstab. Siinkohal ei tohi unustada, et traditsiooniliste väärtuste nagu kodu ja perekonna kõrvale on tekkinud kaasajal mitmed teised. Üha rohkem räägitakse eneseteostusest ning inimese vabadusest valida just temale kui kordumatule isiksusele sobiv elustiil. Seetõttu on mõnevõrra hägustunud ka sobilike ja sobimatute reklaamide vaheline piir.
Šokeerivad reklaamid, mis on loodud uute turuosade võitmiseks ja tähelepanu äratamiseks, võivad häirida küll teatud osa ühiskonnast, kuid ei pruugi samal ajal paljudele üldse kohatud tunduda. Tänapäeva tarbija on kahtlemata reklaamiga harjunud, seetõttu on tema tähelepanu üha raskem püüda. Reklaami on süüdistatud stereotüüpide loomises ning materiaalsete väärtuste ületähtsustamises. See on olulisel määral tõsi, kuigi omaette küsimus on, mil määral on üleüldse vaja reklaamides kujutatavaid näiteid tõena võtta; või tuleks ka reklaami mõista teatud liiki ühiskonnas mängitava mänguna, millele kehtivad oma (kindlaksmääratud) mängureeglid. Igal juhul on selge, et kuna reklaam on osa elukeskkonnast, on igaühel õigus selle kohta arvamust avaldada.
Üldiselt annavad reklaamieetikas tooni kaks küsimust. Esiteks, milliseid tooteid või teenuseid võib reklaamida, ning teiseks, kuidas seda oleks sobilik teha. Mõned teemad (nt sigaretid, alkohol, ravimid vms) tekitavad rahutust, ebamugavustunnet ja küsimusi, kas taolist kaupa või teenust tohiks üleüldse reklaamida. Kõhklusi võivad tekitada ka reklaami edastamise keskkonnad. Siin on võtmesõnaks tarbija privaatsus, mida on võimalik rikkuda liigse reklaami hulga ja agressiivsusega. Reklaamieetika püüab vastata küsimusele, mida reklaamija tohib tarbija tähelepanu köitmiseks teha, muutumata liiga pealetükkivaks.
Reklaamides tehakse peaaegu alati üldistusi, sellest tuleneb ka süüdistus stereotüüpide konstrueerimises. Üldistamise tõttu võib mõne kindla ühiskonnagrupi (rassilise, rahvusliku, soolise jms) liige tunda end aga solvatuna.
Valeinfot sisaldava või tõde varjava reklaami keelab reklaamiseadus täiesti, kaupa või teenust poolikult kirjeldav või ainult häid omadusi loetlev reklaam ei ole korrektne. Reklaamitootjad väidavad vahel, et kuna tänapäeval on paljud tooted tegelikult samaväärsed, siis enda toodet teistest paremaks väitmata pole üldse reklaami võimalik teha, seega olevat reklaami ohjamine seadusega, mis paneb paika üksnes reklaami enda sobivuse või mittesobivuse, täiesti piisav. Siinkohal tuleks küsida, kas erinevustele tohib siiski osutada seal, kus neid tegelikult pole, samuti, kas "seaduslik" ja "õige" on igas olukorras sünonüümsed.
Lisaks on keelatud varjatud reklaam, st reklaam, mis on muust samal reklaamikandjal avalikustatavast teabest eristamatu. Mitmete valestimõistmiste vältimiseks oleks parem, kui reklaam esitleks end otseselt reklaami ning mitte muud tüüpi infona.
Pildi päritolu: http://www.letterror.com/