Poliitiline reklaam
Reklaam peab sobima ühiskonnas aktsepteeritud väärtustega, sest reklaam peegeldab ühiskonnas toimuvaid kultuurilisi muutusi. Seega saab valimisreklaami abil püüda mõista ka poliitilisekultuuri arengusuundi.
Külli-Riin Tigasson väidab oma valimisreklaame käsitlevas magistritöös, et aastatel 1992-2002 on valimisreklaam muutunud meelelahutuslikumaks ning kasutab üha enam kommertsreklaamide võtteid. Samal ajal on valimisreklaam muutunud inforikkamaks ning pöörab rohkem tähelepanu konkreetsetele poliitikaga seotud teemadele.*
Eetilisuse seisukohast tuleks poliitilist reklaami analüüsida sarnaselt kommertsreklaamile. Reklaamiseadus keelab varjatud reklaami, poliitreklaam peaks seega selgelt muust teabest eristuma. Katteta valimislubadused võib paigutada eksitava reklaami alla. Liiga suuri välipostreid on peetud avaliku ruumi risustamiseks.
Kuigi valimisreklaami üks eesmärk on sarnaselt kaubareklaamile informatsiooni levitamine, on küsitav, kas postkaste ummistavad ja mõne isiku valimist nõudvad lendlehed kuuluvad hea ja eetiliselt korrektse poliitilise reklaami hulka. Valimisreklaam on keelatud ka valimiste päeval.
*Tigasson, Külli-Riin. Valimisreklaami muutumine televisioonis 1992- 2002. Magistritöö. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskond. Tartu: Tartu Ülikool, 2003.