Tere,
Mina, edastaksin 9.01.20 ühe kooli situatsiooni, millest sai alguse me kahe põhikooli õpilase jaoks väga ebameeldiv ajajärk, mis lõppes nende jaoks koolivahetusega, sest nad ei suutnud tulla enam pingega, mis neile koolist ühe õpetaja poolt tekitati.
Olgu öeldud, et kogu lugu on tõestatud. Ja pedagoog ise on väitnud kirjalikult, et tema ei ole teinud midagi valesti, ning seetõttu pole tal ka põhjust kellegi ees vabandada.
Esimene lugu siis selline:
Helistab koolist koju mu tütar, nutab ja luksub, et sotsiaalpedagoog tuli muusikatunni klassi juurde ja hakkas teda süüdistama, klassivenna salaja telefoni võtmises, klassiruumis aknalaualt, ilma loata. Tüdruk oli ära ehmatanud, ja oli öelnud, et tema pole midagi sellist teinud. Sotsiaalpedagoog oli siis talle seal koridoris hakanud rääkima, ( aluseks siis meie omavaheline vestlus), et tütar käitub halvasti ja ema ei saa temaga enam hakkama ( kontekstist välja rebitud). Tütar hakkas vastu, et pedagoog ei tea, tema emast midagi. Pedagoog vastu, et oli minuga temast hommikul telefonis rääkinud.
Vedas tüdruku direktorikabinetti. Tüdruk tahtis helistada vestluse ajal mulle. Pedagoog keelas ära, põhjendusega " ma ei luba sul helistada koju ja rääkida ära oma versiooni." Aga ta ise ei kuulanud ka kohapeal ära tüdruku versiooni. Ähvardas hoopis, või jättis mulje et tal on õigus pöörduda politseisse.
Klassivennad käisid süüdistanud poisi sõnu kinnitamas.
Loomulikult selgus õhtuks tõsiasi, et tegelikult oli olnud lugu nii, et see poiss oli ise oma telefonist noortekeskuses mu tütrele ja teistele sealviibjatele asju näidanud. Ja telefon polnud kordagi kusagil aknalaual.
Võtsin ühendust selle poisi emaga. Ta polnud sellisest asjast kuulnudki ning temaga ei võetud ka ühendust. Me klaarisime lastevanematega, nädalavahetusel ära, poiss vabandas teo eest. Ja leppisime kokku, et uuel koolinädalal räägib ka koolis ära, kuidas asi tegelikult oli.
Järgmisel päeval, läks tütar kooli, teadmisega, et asi on lahendatud ja selle inetu süüdistuse eest, vabandab ka sotsiaalpedagoog.
Sotsiaalpedagoog hoopiski astus esimesse tundi " Aitäh, et te viiendikud, mul elada ei lase ja teid nüüd jälgima pean tunnis."
Valesti käitunud poisil käskis ta avalikult terve klassi ees, vabandust mu tütre ees paluda, sest muidu ta ei usu, et poiss vabandanud on.
Samal ajal oli jõudnud, minu kiri kivast, kov lastekaitse töötajani, kus küsisin objektiivset hinnangut, kuidas mõningates olukordades käituda ja kas tegu võiks olla koolikiusuga, sest koolist ei võetud minu tähelepanekuid eriti tõsiselt.
Soovisin tol hommikul vestlema minna kooli direktoriga, kus uksest sisse libistas ka nimetatud sotsiaalpedagoog, kes kostitas mind sõnadega:" Mismõttes, te saadate mulle lastekaitse kraesse? Mul on villand ühe pere probleemide lahendamisest. Ma võin siia kaasata politsei ja lastekaitse. Ema, kes õpetab teie lapsi valetama? Mina küll tean, aga ma ei ütle seda praegu välja. Teate, mu õde elas teiega samas külas, ja ma tean teist kõike. Külajuttude järgi.
Selle väite peale, leidis pedagoog kohaseks väita, et minu ebamugavus tunne ja tunnete haavamine tema poolt, ei ole aset leidnud, sest olen neid lauseid meelevaldselt tõlgendanud enese jaoks nii.
Alusetu süüdistamine, leidis aset ka klass suuremas, kus samuti süüdistati üht tüdrukut, kellegi fb kontol nö tema alt kirjutamast. Kui tõde selgus, klaarisid õpilased omavahel asjad ära. Pedagoog ei vabandanud alusetuse süüdistuse eest.
Või seik, kui põhikooli suuremas klassis, sai tüdruk hästi läbi klassivendadega, oli sotsiaalpedagoog õpilase klassi kutsunud ja öelnud, et kui ta samamoodi suhtlema jääb, hakatakse teda varsti litsiks kutsuma. Pöördumine lapsevanema poolt, jäi kurtidele kõrvadele. Vabandust pole siiani.
Üks poiss sai hakkama pahandusega. Mille ilmsikstulekul karjus pedagoog, põhikooli poisile, näkku, et toppigu too omale urn perse ja ta lööb talle tooli vastu pead puruks. Pöördumine lapsevanema poolt koolijuhi poole, jäi kurtidele kõrvadele. Vabandust ei järgnenud.
Lastevanematele ja lastele jäi mulje, et pedagoog sai õigust juurde. Oma eksimusi ei tunnista ning vabandust ei palu. Ja koolijuhi meelest on see kõik okei.
Edasi järgnesid märkused, kellegi teise sõnade alusel, kontrollimata olukordi. Ebaõiged hinnangud, õpilaste alandamine klassi ees "Mis te kahekesi arvate, et lõpetate klassi? Ei lõpeta." " Jäid tundi hiljaks, sest pidasid paremaks poes käia ja krõpsu süüa".( kuigi krõpsu ei söönud keegi ja tundi hilineti, sest arvestasid aega valesti)
Loomulikult pole ma märkuste vastane aga neid saab kirjutada nii, et keegi end alandatuna ei tunneks.
Kui ühe märkuse pidi kustutama ja vabandama, siis 2h hiljem tuli eelmise päeva märkus just temalt teisele lapsele. ( mitte aineõpetajalt, eelmisel päeval)
Või laseb väiksematel klassidel üles pildistada telefonidega nö suitsule välja hiilivaid suuremate klassi õpilasi.
Köib kohalikus väikepoes tuuseldamas lapsi, avalikult mõnitamas müüjate ja külastajate ees.
Klassis kogu rühma ees kutsus lapse sõbrannat valetajaks, kui too ei jõudnud tema küsimusele piisavalt kiiresti vastata.
Kui hoolekogu hakkas teemat koolis lahkama, ütles üks õpetaja, et sotsiaalpedagoog teeb südamega oma tööd, ning on lahendanud mitmeid juhtumeid hästi. Teine hoolekogu liige, teatas, et tema teab meie peret hästi, ning et me oleme probleemsed. Asi oli otsustatud hoolekogus - tüli on kahe pere ja sotsiaalpedagoogi vahel. Ning, et sotsiaalpedagoog teeb oma tööd hästi.
Mulle on jäänud kooli juhilt, hoolekogult ja kaasõpetajatelt jätnud, pedagoogi selline käitumine on siis lastega ju okei...et mis siis, et vähemalt 5 peret on mures oma laste pärast, et lapsed on ise mures, et nad ei saa koolist vajalikku tuge, et nad ei saa sinna oma muredega pöörduda, sest siis öeldakse neile, et " kui veel kaebama tulete saate käskirja". Või et kaks kohaliku noortekeskuste juhti on juhtinud tähelepanu, et lastelt tuleb negatiivset tagasisidet...
Nb. Naljakas on see, et mina neid " meid hästi teadvaid inimesi" küll ei tea. Peale nime ja selle, et tolle tüdruk käis minu lapsega paralleelklassis ja sõbrustab poisiga, kellelt on sõpradega omavahelises vestluses välja toodud, et on algklassidest saati minu tütart kiusanud küll, LÕBU pärast. Poiss lõi jäähoki litri mu tütrele kõhtu, korduvalt nimetanud litsiks jne. Aga mis puudutab koolikiusu, siis pedagoogi sõnul, seda meie koolis ei esinenud, ning et tema ei saa aru vanematest, (mina) kes teeb sääsest nii suure elevandi.
*me vahetasime selle jama peale kooli. Kuid kas selline pedagoog on ikka okei töötama edasi sellisel vastutusrikkal ametikohal? Kas hoolekogus peaks osa võtma õpetajad/ lapsevanemad, kes ei saa aru, kuidas selline käitumine/suhtumine õpilasi kahjustab. Üks hoolekogu liige on selle pedagoogi hea sõber, tema enda poeg on kiusaja ( tõendid olemas)
Kas teie jaoks on ülaltoodu okei?
Nb! Uues koolis on koolipere nagu päris pere ja toetava koostööna on lahenenud õpimured. Kuid eelmises koolis tekkinud emotsionaalsed probleemid - nende eest ei võta vastutust keegi.
Lisa kommentaar