Minus on aina enam hakanud tekitama küsimusi õppejõudude enesereklaam. Nii mõnigi kord oleme kursusekaaslastega seda arutanud ning selle üle ka vaikselt nalja visanud, korra isegi õppejõu käest küsinud. Samas ma ei mäleta selliseid juhtumeid varasematest õpingutest (olen ülikoolipinke hõõrunud vahelduva eduga 2002. aastast alates ning seda nii erinevates teaduskondades kui ka Euroopa riikides).
Kuidas suhtuda olukorda, kus ainet on võimalik läbida vaid juhul, kui eksami-arvestuse sooritamiseks peab õppima just ja ainult vastava aine õppejõu materjalidest (tihti tähendab see vastava teose ostmist)? Saan aru, et õppejõudude puhul võiks tegemist olla oma ala professionaalidega, kes on oma pädevused, teadmised ning oskused kogunud raamatukaante vahele ning on uhked oma loomingu üle. Mõistan ka nende edevust, sest ükski õpetaja ega õppejõud ei oleks oma ametis, kui neid ei kannustaks tagant teistest suurem edevusenoot. Kuid kas ei sea selline pealesurutud turundus nende pädevused ning kõlbluse hoopiski küsimärgi alla?
Tunnen, et selline pealesurutud teadmiste raamistik tekitab seda suuremat huvi just teiste teoreetikute ning jonni õppejõu enda vastu. Kuid tark raamat tuleb osta ning end sellest läbi närida, kuidas muidu aine tehtud saab. Võiks ju arvata, et väärt kraam müüb end ise…
Niisiis, kuidas suhtuda, kui järgmises seminaris-loengus-praktikumis õppejõud jälle oma raamatuid pähe määrima hakkab? Minule tundub selline käitumine küll ebaeetiline
Kaidi M.
Väga huvitav teemapüstitus!
Väga huvitav teemapüstitus!
Oma materjali pakkumise osas on raske hinnangut anda, sest eks see on igas ülikoolis erinevalt reguleeritud (näiteks õppekorralduseeskirjaga).
Ühelt poolt on arusaadav, et õppejõud kasutab kursusel enda loodud materjale. On väga tervitatav, et õppejõud on oma teadusharus ka eesti keelse teaduskeele arendaja olnud. Selles osas ma ise arvan, et on ainult super, kui õppejõud, kes ise ainet annab, kasutab ka enda materjale. Teiste teaduskirjandust võib ju lugemiseks kokku kraapida igaüks, seega näitab see minu meelest just õppejõu pädevust, kui tema kirjutatud õpikust õppida saab.
KÜLL AGA tekib mul küsimus selles osas, et selle materjali peab ostma. Minu enda ülikoolis ikkagi eeldatakse, et õppematerjalide hankimine ei tohiks tudengile lisakulutusi tuua. Õppejõud panevad kõik materjalid kas skanneerituna ülesse või annavad nende asukohaviite veebis. Ülikooli võrgus saame kõik materjalid kätte ka. Muidugi on enamus asju olemas ka raamatukogus. Jah, õpikuid on suhteliselt vähe (eriti, kui pole mingi massiaine), aga kindlasti leiaks mingi viisi materjalide kasutamiseks ilma rahata.
Ühesõnaga... kui materjal on niisama saadaval, aga õppejõud ikka suunab ostma, siis ma soovitaks mitte välja teha või rääkida õppekorraldusspetsialistile. Kui aga materjal pole niisama saadaval ja peabki ostma, siis peaks pöörduma kas vastutava õppejõu (kui ta ise pole) või õppekorraldusspetsi poole.
Lisa kommentaar