Nooremõpetajana seisin esimesel aastal silmitsi olukorraga, kus olin tunnistajaks ühe klassi õpilaste ja vanemõpetaja konfliktile.
Õpilased nagu õpilased ikka kaebasid mulle vahetunnis, et see konkreetne õpetaja on nendega kuri ja kiusab neid. Algselt ei teinud ma sellest välja, sest õpilased ikka peavad õpetajaid ju mõnikord liiga kurjadeks või ebaõiglasteks.
Siis aga hakkasin ka ise märkama, et minu tunnis nii hoolsasti töötavad, lennukate ja loovate ideedega lapsed on vanemõpetaja sõnul klassitäis laiskvorste, kelle seas tema ainetunnis ei ole ühtegi eredalt säravat.
Olin alguses pisut ehmunud ja üllatunud, kuid vastasin, et no minu tunnis on nad väga töökad, keegi ei laiskle, kodutööd on alati tehtud ja hinded on head. Selle peale ütles vanemõpetaja, et nojah, eks sa oled siin veel lühikest aega olnud, küll sa neid veel tundma õpid.
Vanemõpetaja vaigistas mu, viidates, et olen kogenematu ning peab asja veel tundma õppima.
Ma ei pööranud vahejuhtumile rohkem tähelepanu.
Mõned kuud hiljem oli mul tarvis koolist puududa. Kui õpilastele teatasin, et see konkreetne õpetaja oli nõus oma tunniga minu tundi asendama, olid õpilased häälekalt vastu ja palusid mind, et nad on nõus ükskõik mille muuga, ainult mitte seda! Leidsin siis neile võimaluse iseseisvaks tööks teemanädala korraldamisel. Vanemõpetaja neid siiski jälgimas.
Kui kooli tagasi tulin, siis tuli vanemõpetaja mulle õppevahendeid tooma ja ütles, et no uskumatu lihtsalt kuidas sina küll jõuad nende klassiga jännata!
Ma sain aru, et mul on käes üpriski keeruline olukord, kus ma üheltpoolt tahaksin, aga ei saa, hakata õpetama endast 30 aastat vanemat, kogenumat kolleegi, kes mind niigi tõsiselt ei võta. Samal ajal ei saa ma ka õpilasi tagant kiita ning kolleegi nende ees oma seisukoha väljaütlemisega halvustada (õpetajate eetikakoodeks).
Leidsin leebeid mooduseid kuidas õpilasi rahustada ja neile selgitada, et see õpetaja on teistsuguste nõudmiste ja ka teistsuguse koolikasvatusega, kuid ise tundsin, et okas kraabib hinges ja tahaks kolleegile öelda, et ta on liiga range ja käitub õpilastega liialt karmilt ja halvustavalt.
õpilased vs. noorõpetaja vs. vanemõpetaja
Foorumid:
nooremõpetaja vs vanemõpetaja
On ütlemine, et vana koera enam haukuma ei õpeta. Leian, et niisamuti on ka inimestega - õpetajad, kes on juba 30 või rohkem aastat koolis töötanud, neid enam ümber ei kasvata. Tulevad nad ju teistsugusest ühiskonnast. Muidugi ilus ei ole lapsi halvustada ent kuidas teha seda selgeks vanemõpetajale? Võib-olla aitaks pidev vestlus teemal, et lapsed on tublid ja neil on ka õigused - tänapäeval tuleb õpetamisel rohkem lähtuda lastest, nende huvidest ja annetest, enam ei ole see aeg, kus lastele anti teadmisi kulbiga. Aitab vast see, kui koolis on rohkem nooremõpetajaid kes on ühiselt arvamusel, et lapsi ei tohi halvustada. Kui lastega on probleeme võiks välja tuua laste käitumises nõrgad kohad, ent lapsed ise pole halvad. Võib-olla on nende käitumine halb ent siiski tuleks välja selgitada, millest laste halb käitumine tuleb ja kuidas saaks lapsi panna paremini käituma.
Lisa kommentaar