Facebook ja muud sarnased sotsiaalmeedia vahendid on saanud osaks meie ühiskonnas. Facebooki kasutatakse nii suhtlemiseks kui ka õppetöös kiire ning mugava suhtlusvahendina. Õpetajad ja õpilased on sageli facebookis sõbrad jne.
Lugu facebooki kasutamisega oli järgmine. Gümnaasiumisse tuli õpetajaks noor õpetaja, kes oli lõpetanud õpingud bakalaureuseõppes ja jätkas õpinguid magistrantuuris Avatud Ülikoolis. Õpetajast sai 12. klassi juhataja. Noore, aktiivse ja hakkaja inimesena tahtis ta kiirelt saada tuttavaks ja sõpradeks oma klassi õpilastega ja lastevanematega. Seega valis ta selleks tutvumiskeskkonnaks facebooki, kus kutsus sõpradeks kõik oma õpilased ja lapsevanemad, kellel ka enamuses oli see suhtluskeskkond olemas. Kõik kasutajad nägid ka õpetaja teisi tuttavaid ja nende postitusi, sest olid ühises sõbralistis. Jagati kiirelt infot, püstitati probleeme, mille üle arutleti, korraldati üritusi. Õpetaja kommenteeris oma õpilaste postitusi ning postitas ka ise noore, vallalise inimese eluga seotud sündmustest pilte ja infot. Pildid ja teated olid kõik väga sündsad, viisakad. Õpetaja sai oma õpilastega väga hästi läbi, käis nendega ühistel koolivälistel üritustel. Koolis sujus kõik kenasti. Ühesõnaga probleeme polnud.
Mingil hetkel jõudis info sellest keskkonnast ka direktori kõrvu, kes oli viiekümnendates daam. Ta kutsus õpetaja enda juurde ja palus õpetajal sellise teguviisi lõpetada. Ta ei olnud küll facebooki kasutamise vastu kui seda kasutatakse info jagamiseks või õppetöö eesmärgil, aga ta palus selleks luua õpetajal eraldi grupi, kus keskendutaksegi ainult õppetööga seostatule. Noor õpetaja oli sellest väga nördinud, sest enda arvates ei olnud ta mitte millegi vastu eksinud, oli ju temagi peaaegu sama noor kui ta õpilased, neil oli palju ühiseid huvisid ja tuttavaid. Mida sellisest olukorrast arvata?
Minu arvamus on, et direktoril oli õigus õpetajalt sellist muutust paluda. Õpilaste ja õpetaja suhetesse peaks jääma mingi piir ka siis kui õpilased on õpetaja eakaaslased. Õpilased võivad olla õpetajaga sõbralikes suhetes ja võivad kohtuda ka väljaspool kooli ühistes sõpruskondades, aga õpetaja peaks siiski omama ka privaatset isiklikku elu, mis ei oleks õpilastele avatud.
Õpilased ja õpetaja facebookis
Foorumid:
Õpilased ja õpetaja facebookis
Mulle tundubki, et selline enda elu sotsiaalmeedias elamine on rohkem ebaküpsuse tundemärk. Kui ikka väga hästi enda ekshibitsionismi ei talitse siis tuleb netis väga hoolikas olla. Palgata isiklik avatari haldur vms. Ma ei ütle, et kõik peaks Max Otto von Stirlitz'i kombel madalat profiili hoidma, kuid enese sihitu eksponeerimine ilmselt soovitud tulemust lõpuks ei anna. Saksamaal ja muide ka Eestis paljudes noorsootöö asutustes om suisa kohustuslik endale Facebooki konto teha a la Noortekeskuse Otto. Kõigil on loomulikult oma konto ka, kuid sinna noori ei lisata. Nagu pea postitusest aru saan siis probleem on noorel õpetajal, kes on nördinud, et tema vabadusi piiratakse. Usun, et põgus vestlus aitab tal mõista, et nüüd kooli töötajana esindab ta ka kooli ühisväärtusi. Soovitav oleks tänapäeval sellised punktid ka töö lepingus loetleda.
Õpilased ja õpetajad fadebookis
Teemaalgatajana olen nõus kommenteerijaga, et selline suhtlusvorm võib mingil hetkel kahjustada kooli või õpetaja enda mainet. Senini läks kõik väga kenasti. Samuti peab mainima, et kogu oma eraelu avalikustamist facebookis ei peeta ju üldiselt enam heaks jooneks, eriti kui seda tehakse väga suure seltskonna osalusel. Nõustun täiesti, et sellistele asjadele võiks juhtida tähelepanu töölepingus või võiks olla lisatud õpetajate eetikakoodeksisse, kuidas sotsiaalmeedias käituda. Päris mitmetes riikides on sellele juba ka tähelepanu osutatud.
Õpilased ja õpetaja facebookis
Mina saan aru teema algataja lausest "omama ka privaatset isiklikku elu, mis ei oleks õpilastele avatud", et õpetaja on kohustatud omama privaatset elu, mida õpilastele avalikustada ei tohi. Oleksin nõus kui õpetajal endal privaatsusega probleeme oleks olnud, kui õpilased oleksid sündsusetuid märkusi tegema hakanud või pildimaterjal, mida avalikustati, oleks olnud kompromiteeriv, kuid ma saan aru, et midagi sellist ei juhtunud. Lihtsalt õpetaja kasutada sotsiaalset võrgustikku, et suhelda oma õpilaste ja lastevanematega, arvatavasti tihedamini kui tema vanemad kolleegid ja seeläbi saavutati ka ehk parem omavaheline kontakt, mis omakorda annab nii õpilastele kui lastevanematele kindla toe ja usaldusisiku, kelle poole pöörduda. Ja kui soovitakse piire tõmmata, siis kuhu? Kas ma ei tohiks õpilastele öelda, et ma abiellusin või mis raamatut ma lugesin või kus ma reisil käisin. Õpilane tajub, et õpetaja ongi ka tõepoolest inimene.
Mina nõustun pigem Reet
Mina nõustun pigem Reet Kasepalu kommentaariga. Noor õpetaja ei olnud eetikanormide vastu eksinud, kõik oligi korrektne, ei midagi sellist, mida lapsed poleks tohtinud näha. Kuna tänapäeval on sotsiaalmeedias suhtlemine igapäevane, aga võib õpetajaametis probleeme tekitada, siis tõepoolest võiks selle näiteks töölepingus ära märkida, mismoodi antud haridusasutus õpetajalt käitumist ootab. Kuna seda ilmselt märgitud ei olnud, ning direktori ja õpetaja arusaamad läksid lahku, siis pidigi antud vestlus aset leidma. Et saaks selgeks kõigi ootused ja arusaamad, ning kuidas olukorda teha sobivaks mõlemale poolele.
Mina isiklikult oman kahte facebooki kontot. Mul küll ei ole kombeks panna üles kompromiteerivat materjali, ent leian, et nii on lihtsam. Siis ma ei pea ülima täpsusega jälgima, mida ma postitan isiklikul kontol. Ametlikul kontol postitan väheseid asju ning suhtlen õpilastega. Leian, et õpilased tahavad läbi facebooki suhelda. Kuna see on praegu neile sobiv suhtlemiskanal, siis miks suhtlemist takistada? Oluline on olla lastega eelkõige usaldavas kontaktis, mitte neid eemale tõugata.
Ka mina ei näe otsest probleemi selles...
...kui õpetaja ja õpilane suhtlevad facebookis või saavad sealt teineteise kohta teatud informatsiooni. Nagu mainitud - loetud raamat või kus reisiti on ju väga sünnis info inimese kohta. Kas see on ebaeetilisem vorm selliste asjade teada saamiseks kui näost näkku suhtlemine? Eeldan, et kui õpetaja on pannud sellise info enda kohta üles siis on tal piisavalt arusaama ka sellest, et õpilased võivad seda infot näha. Facebookis saaks privaatsuse piir olla ju see info kogus mis õpetaja sinna enda kohta paneb. Mind huvitaks ka see, mille alusel saab direktor seda üldse õpetajalt nõuda. Kas on selle kohta olemas mingi määrus või märge ametijuhendis? Kas direktor on enda jaoks selgeks teinud mida facebook üldse võimaldab ning milline oli õpetaja - õpilaste suhtluse olemus sotsiaalmeedias?
Isikliku kogemusena tooksin välja ka sellise vaatenurga, et erikoolis sotsiaalpedagoogina töötades saab sotsiaalmeedia olla ka lausa töövahendiks. Selle väitega on nõustunud meie terve kollektiiv. See annab tihti kõiksugu kasulikku infot õpilaste ja nende tegevuste kohta ning võimaldab tihti nendega suhelda olukordades, kus muidu suhelda nii hästi ei olekski võimalik. Siiski, erikool on tavakoolist oluliset teistsugune nähtus.
Teemaalgataja tsitaadid on
Teemaalgataja tsitaadid on allolevas kommentaaris jutumärkides ja nurgelistes sulgudes on minu poolt lahti kirjutatud teemaalgataja mõned asesõnad.
„[Direktor] kutsus õpetaja enda juurde ja palus õpetajal [õpilaste postituste kommenteerimise ja endaga seotud info postitamise] lõpetada. Ta ei olnud küll facebooki kasutamise vastu kui seda kasutatakse info jagamiseks või õppetöö eesmärgil, aga ta palus selleks luua õpetajal eraldi grupi, kus keskendutaksegi ainult õppetööga seostatule.“
St direktor keelas sisuliselt ära õpilaste kasvatamise väljaspool formaalset haridust. Et tegeleme õpilasega ainult kooliasjade piires – see on minu meelest taunitav, sest mida suurem ja kauakestvam on kellegi positiivne mõju lapsele, seda parem on. Õpetaja on eeskujuks nii koolis kui väljaspool kooli ja nii palju kui antud foorumipostitusest aru võib saada, siis see noor õpetaja oli igati kõlbeline meie riigi kodanik.
„Teemaalgatajana olen nõus [], et selline suhtlusvorm [facebookis] võib mingil hetkel kahjustada kooli või õpetaja enda mainet.“ – See ei ole põhjendus, mispärast suhtlemist s e l l i s e l moel facebookis ära keelata. Suhtlemine on suhtlemine. Analoogia põhjal võiks ütelda ka, et keelame e-õppe ära, sest sel on e-vorm.
„Samuti peab mainima, et kogu oma eraelu avalikustamist facebookis ei peeta ju üldiselt enam heaks jooneks, eriti kui seda tehakse väga suure seltskonna osalusel.“ – Seda küll, et kogu eraelu ei ole sobiv avalikustada, aga kas see noor õpetaja paljastas ka kõik selle, mida tavaliselt ei räägita (ei hakka siinkohal loetelu esitama)? Teemaalgataja kirjutas ju, et „Pildid ja teated olid kõik väga sündsad, viisakad.“ Seega õpetas noor õpetaja õpilastele elamist ja suhtlemist. Ajame me ju tikutulega muidu taga aega, mida pole, et seda õpilaste kasvatamiseks pühendada. Noor õpetaja kasvatas õpilasi ja andis oma jutu ja tegudega edasi väärtusi, mida oluliseks pidas.
„Nõustun täiesti, et sellistele asjadele võiks juhtida tähelepanu töölepingus või võiks olla lisatud õpetajate eetikakoodeksisse, kuidas sotsiaalmeedias käituda.“ – Jah , kõikide inimesteni ja eriti õpetajateni võiks see jõuda küll, et inimene, kes käitub sotsiaalmeedias, on seesama inimene, kes käitub „reaalses“ maailmas. Ja kes on tobe sotsiaalmeedias on ka tegelikus elus samasugune ja sel juhul ei tarvitse sobida õpetajaks.
Kui ametijuhendis, kodukorras
Kui ametijuhendis, kodukorras vms dokumendis ei ole märgitud sotsiaalmeedias õpilastega suhtlemine, siis ma ei leia, et oleks õigus õpetajalt sarnane tegevus ära keelata. Samas pean ma õpetamisprotsessis oluliseks piiri õpetaja ja õpilaste vahel.
Kirjeldusest aga selgub, et antud õpetaja postitas väga sündsaid ja viisakaid postitusi. Kas seda ei võiks võtta kui head eeskuju õpilastele? Noorte internetikäitumisest on väga selge, et nii mõnigi postitus ja pilt on üles laetud ilma läbi mõtlemata. Nii et kasvatusliku poole pealt ma leian, et kokkuvõttes võib see olla pigem positiivse kui negatiivse tagajärjega.
sotsiaalmeedia
Mina isiklikult olen algusest peale olnud põhimõttega et sotsiaalmeedia ja õpilastega suhtlemine ei käi kokku. Õpilased ei pea teadma, mida õpetaja vabal ajal teeb ja mida postitab, sest minu arvates on see sama hea kui minna klassi ette seda rääkima ja näitama. Milleks? Isiklik elu ja privaatsus oma tegemistes peab säilima, sest õpetaja on eeskuju, ükskõik kas ta on noorem või vanem oma õpilastest. On olemas teisi kiireid suhtlusvahendeid kus saab väga edukalt suhelda ja arutleda näiteks e-mailid ja gmaili grupid, mis töötavad väga hästi. Olgugi, et ajad on muutunud ja on palju võimalusi ning rohkem avatust, aga õpetaja ülesanded ja eesmärgid on jäänud samaks. Õpetaja ei ole võrdne sõbraga ning alati peaks jääma piir õpetaja ja õpilase vahelisse suhtesse.
Lisa kommentaar