Haridus –ja Teadusministeerium on toonud välja TALISe uuringu (OECD 2014a), mille järgi on Eesti põhikooliõpetaja keskmine vanus 48 aastat. See viitab sellele, et koolides õpetab lapsi palju õpetajaid, keda võiks kategoriseerida „60+“.
Kui viimasel ajal leiab meedias kajastust pigem see, kuidas „teisest ajastust tulnud“ (Käosaar, 2016) peab hakkama saama uudse tehnika ja digiõppematerjalidega, siis minu küsimus on hoopis, kuidas „60+“ viia nii kaugele, et väärtustada uut suunda õppetöös, mis kuulub väärtusarenduse ja väärtuskasvatuse kooli praktika alla? Ei ole küll ühtegi statistikat, mis kinnitaks minu kogemusi, aga julgen väita, et olgugi, et kool püüab väärtuskasvatust kooli igati sisse tuua, siis vanemad õpetajad ei võta vaevaks oma sisseharjutud suhtumist muuta.
----
The OECD Teaching and Learning International Survey (TALIS) - 2013 Results
Külastatud aadressil: http://www.oecd.org/edu/school/talis-2013-results.htm
I. Käosaar, 2016. Õpetajad ei kasuta nutiseadmeid tundides tõhusalt.
Külastatud aadressil:
http://novaator.err.ee/v/haridus/b18cf135-1597-47d4-aa57-994c52fd5ba9/op...
Õpetajate kõrge keskmine vanus ja väärtusõpe
Postitaja põhiväide seisneb etteheites vanematele õpetajatele, et need ei taha muuta oma sisseharjunud suhtumist. Etteheite sisu, nagu mina aru saan, on selles, et vanemad õpetajad ei kasuta digiõppevahendeid. Ei väärtusta uut suunda õppetöös, mis kuulub väidetavalt väärtusarenduse ja väärtuskasvatuse kooli praktika alla.
Milles siis on siin probleem? Millistest väärtustest on siin jutt? Kas õpilased tunnevad, et nad on jäänud tänu digilahenduste vähesele kasutamisele ilma heast õpetusest? Sellist väidet artiklis ei ole. Milles on siis küsimus? Kasutada arvutit arvuti enda kasutamise pärast? Tulla vastu õpilaste soovidele ja saata nad arvuti taha ka tunnis lisaks sellele, et nad istuvad sageli ekraani ees kogu koolist vaba aja? Kui õpetaja saab hakkama oma ainet õpetades ilma internetti ja arvutit tunnis kasutamata, kas siis on see halb iseenesest? Mis on ikkagi see, mida antud loo kirjutaja tahab?
Olen kaunis kindel, et väga paljud eakamad õpetajad arvutit siiski kasutavad. Lisaks on tõenäoline, et õpilased kodutöid tehes kasutavad arvuteid nagunii. Seega on digilahendused kasutusel igas aines.
Mina arvan, et kui koolides leidub veel õpetajaid, kes ma tunnis ei sunni õpilasi ekraani vahtima, siis see on omaette väärtus. Mingit lõiku internetist on lihtne näidata. Kas ja kui palju tuleb õpetajal teha tööd selleks, et oma isiku ja oma jutuga hoida õpilaste tähelepanu? Minu meelest on digilahendus sageli õpetajal hoopis lihtsama vastupanu teed minek. Kool võiks olla koht, kus saab asjade üle arutada. Näost näkku suhelda.
Kahjuks on õpilastel tunne, et nad on vanematest õpetajatest targemad igatepidi, kui nad näevad viimaste abitust digilahenduste juurutamisel. Seetõttu suhtutakse õpetajasse üleolevalt ja aine õpetamisele see kasuks ei tule.
Lisa kommentaar