Foorumid:
Koguaeg on räägitud, et õpetaja peab olema lastele eeskujuks. Kuid kuidas peaks toimima sellisel juhul kui õpetaja eelistab teatud õpilasi? 1 kuni 4 klassini oli selline klassijuhataja, kes eelistas vaid neid lapsi kes rikkamast perest. Seega kui miski halvasti, siis süüdi need vaesemad lapsed. Minul kui õpilasel oli motivatsioon ja tahtmine õppida, kuid see oli kadunud neljanda klassi lõpuks. Päevast päeva kuulsid, et sinust ei saa midagi. Sa ei oska midagi. Lõpuks hakkasingi nii arvama. Enam ei pingutanud, sest oli selgeks saanud, et üle kolme ma ei saa. Mul läks aastaid enne kui mõistsin, et ikka saan küll kui tahan. Mis teie arvate, et kuidas vältida taolisi olukordi ja kuidas teha nii, et õpetaja oleks neutraalne?
tuleb sekkuda
Kurb lugeda sellist postitust. Kindlasti peaks taolise olukorra puhul rääkima kõigepealt sellest oma vanematega, kes omakorda saavad ühendust võtta klassikaaslaste vanematega, et üheskoos arutada, kuidas oleks kõige targem reageerida. Lapsevanemad saavad klassijuhtajaga rääkides delikaatselt juhtida tähelepanu käitumismustrile, mida õpilased on õpetaja juures märganud. Tõenäoliselt õpetaja seda ei usu, kuid võib-olla hakkab ta end ses osas rohkem kontrollima. Kui midagi ei muutu, siis võiksid õpilased koos lapsevanematega pöörduda kooli juhtkonna poole. Kindlasti ei tohiks sellist selektiivset hoiakut õpetaja poolt aktsepteerida. Õpetaja ülesanne on arendada kõiki oma õpilasi vastavalt nende võimetele, et nad saaksid, nii nagu on öeldud elukestva õppe strateegias 2020, elada võimalikult väärikat elu. Kui inimese enesehinnang ning õpihuvi hävitatakse juba algklassides, siis on seda väga raske taastada ning see nõuab õppija poolt suurt eneseületust ja -arengut.
Lisa kommentaar