Oma praktilise kogemuse jagamise eetilised dilemmad | Eetikaveeb

TÜ üksuste kontaktandmed

humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Faculty phone: 
737 5341
Faculty address: 
Jakobi 2, ruumid 116–121, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5341
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 116–121, 51005 Tartu
  • ajaloo ja arheoloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5651
    Faculty address: 
    Jakobi 2, 51005 Tartu
  • eesti ja üldkeeleteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5221
    Faculty address: 
    Jakobi 2, IV korrus, 51005 Tartu
  • filosoofia ja semiootika instituut
    Faculty phone: 
    737 5314
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 309–352, 51005 Tartu
  • kultuuriteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5223
    Faculty address: 
    Ülikooli 16, 51003 Tartu
  • maailma keelte ja kultuuride kolledž
    Faculty address: 
    J. Liivi 4, 50409, Tartu
  • usuteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5300
    Faculty address: 
    Ülikooli 18-310, 50090 Tartu
  • Viljandi kultuuriakadeemia
    Faculty phone: 
    435 5232
    Faculty address: 
    Posti 1, 71004 Viljandi
sotsiaalteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5957
Faculty address: 
Lossi 36, 51003 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5900
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • haridusteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 6440
    Faculty address: 
    Salme 1a–29, 50103 Tartu
  • Johan Skytte poliitikauuringute instituut
    Faculty phone: 
    737 5582
    Faculty address: 
    Lossi 36–301, 51003 Tartu
  • majandusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 6310
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009 Tartu
  • psühholoogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5902
    Faculty address: 
    Näituse 2, 50409 Tartu
  • õigusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5390
    Faculty address: 
    Näituse 20–324, 50409 Tartu
  • ühiskonnateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5188
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • Narva kolledž
    Faculty phone: 
    740 1900
    Faculty address: 
    Raekoja plats 2, 20307 Narva
  • Pärnu kolledž
    Faculty phone: 
    445 0520
    Faculty address: 
    Ringi 35, 80012 Pärnu
meditsiiniteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5326
Faculty address: 
Ravila 19, 50411 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5326
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • bio- ja siirdemeditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 4210
    Faculty address: 
    Biomeedikum, Ravila 19, 50411 Tartu
  • farmaatsia instituut
    Faculty phone: 
    737 5286
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • hambaarstiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    731 9856
    Faculty address: 
    Puusepa 1a, 50406 Tartu
  • kliinilise meditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 5323
    Faculty address: 
    L. Puusepa 8, 50406 Tartu
  • peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
    Faculty phone: 
    737 4190
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
    Faculty phone: 
    737 5360
    Faculty address: 
    Ujula 4, 51008 Tartu
loodus- ja täppisteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5820
Faculty address: 
Vanemuise 46–208, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5820
    Faculty address: 
    Vanemuise 46–208, 51003 Tartu
  • arvutiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5445
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009 Tartu
  • genoomika instituut
    Faculty phone: 
    737 4000
    Faculty address: 
    Riia 23b, 51010 Tartu
  • Eesti mereinstituut
    Faculty phone: 
    671 8902
    Faculty address: 
    Mäealuse 14, 12618 Tallinn
  • füüsika instituut
    Faculty address: 
    W. Ostwaldi 1, 50411 Tartu
  • keemia instituut
    Faculty phone: 
    737 5261
    Faculty address: 
    Ravila 14a, 50411 Tartu
  • matemaatika ja statistika instituut
    Faculty phone: 
    737 5860
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009 Tartu
  • molekulaar- ja rakubioloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5027
    Faculty address: 
    Riia 23, 23b–134, 51010 Tartu
  • Tartu observatoorium
    Faculty phone: 
    737 4510
    Faculty address: 
    Observatooriumi 1, Tõravere, 61602 Tartumaa
  • tehnoloogiainstituut
    Faculty phone: 
    737 4800
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • ökoloogia ja maateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5835
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Asutused
  • raamatukogu
    Faculty phone: 
    737 5702
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • teaduskool
    Faculty phone: 
    737 5581
    Faculty address: 
    Uppsala 10, 51003 Tartu
  • muuseum
    Faculty phone: 
    737 5674
    Faculty address: 
    Lossi 25, 51003 Tartu
  • loodusmuuseum ja botaanikaaed
    Faculty phone: 
    737 6076
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Tugiüksused
  • ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus
    Faculty phone: 
    737 4809
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009, Tartu
  • grandikeskus
    Faculty phone: 
    737 6215
    Faculty address: 
    Raekoja plats 9, 51004 Tartu
  • hankeosakond
    Faculty phone: 
    737 6632
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • infotehnoloogia osakond
    Faculty phone: 
    737 6000, arvutiabi: 737 5500
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kantselei
    Faculty phone: 
    737 5606
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kinnisvaraosakond
    Faculty phone: 
    737 5137
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kirjastus
    Faculty phone: 
    +372 737 5945
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • personaliosakond
    Faculty phone: 
    737 5145
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 302 ja 304, 50090 Tartu
  • rahandusosakond
    Faculty phone: 
    737 5125
    Faculty address: 
    Jakobi 4, 51005 Tartu
  • rahvusvahelise koostöö ja protokolli osakond
    Faculty phone: 
    737 6123
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 104, 304, 305, 50090 Tartu
  • rektoraadi büroo
    Faculty phone: 
    737 5600
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 51014 Tartu
  • siseauditi büroo
    Faculty address: 
    Ülikooli 18–244, 51005 Tartu
  • Tallinna esindus
    Faculty phone: 
    737 6600
    Faculty address: 
    Teatri väljak 3, 10143 Tallinn
  • turundus- ja kommunikatsiooniosakond
    Faculty phone: 
    737 5687
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 102, 104, 209, 210, 50090 Tartu
  • õppeosakond
    Faculty phone: 
    737 5620
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 50090 Tartu
  • üliõpilasesindus
    Faculty address: 
    Ülikooli 18b, 51005 Tartu
Muud üksused
  • MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
    Faculty phone: 
    737 5371
    Faculty address: 
    Ujula 4, 51008 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasküla
    Faculty phone: 
    740 9959
    Faculty address: 
    Narva mnt 25, 51013 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasmaja
    Faculty phone: 
    730 2400
    Faculty address: 
    Kalevi 24, Tartu
  • SA Tartu Ülikooli Kliinikum
    Faculty phone: 
    731 8111
    Faculty address: 
    L. Puusepa 1a, 50406 Tartu
  • Tartu Ülikooli Sihtasutus
    Faculty phone: 
    737 5852
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a–106, Tartu

Oma praktilise kogemuse jagamise eetilised dilemmad

4. November 2016 - 14:09 -- Anonüümne

Tere

Olles tagasi ülikoolis ja omades ka ise pea 15.aastast tööstaaži, on kogemusi, mida loengutes jagada ja praktikat, mida teooriaga siduda, üsna palju. Samuti on otsatu ja väärtuslik kogemuste pagas minu kaastudengitel, mida jagades ja mille üle arutledes muutuvad loengud/seminarid ja praktikumid oluliselt sisukamateks ning mõne aine esmane elukaugus, muutub hoopis eluliseks. Seega olen väga seda usku, et kogemuste jagamine ja praktiliste näidete toomine on kindlasti oluline osa aine omandamises ning selle väärtust ei tohiks kuidagi õppejõud ega ka õpilane alahinnata (tunda, et tegemist on ajaraiskamisega ja materjali ei pruugi läbi jõuda). Ometi tekitab minus vastakaid emotsioone, kuidas kogemusi jagatakse ja mis on eetiline ja mis mitte. Kas on eetiline tuues negatiivset näidet, mainida osapooli, ettevõtet, kooli vms asutust, millega seoses näide on sündinud (nt töökiusamise puhul tuua ettevõte, kus see toimus)? Samas võib mõnes kontekstis olla asutuse olemus oluline, et teostada edasist analüüsi (nt töökiusamise puhul sõltub lahendus asutuse suurusest, personali koosseisust jne), kuid kui anda juba täpsemaid karakteristikuid, siis on ju Eesti väiksust arvestades ja ka inimese tausta veidi teades väga lihtne luua seosed ja selgeks teha asutus, mis on seotud. Seega võiks olukorra eetiline lahendus olla see, et kui isegi mainitakse asutust/isikuid, millega/kellega on probleeme/muresid/ teravaid küsimusi, oodatakse kaaslastelt, et see info jääb nö loengusaali seinte vahele. Ent kas selline kokkulepe peaks olema siis ka sõnastatud või eeldame me sellist teadmist juba kõrgkoolis käivatelt täiskasvanud õppijatelt niisamagi?
Mina arvan, et siiski võiks eriti seminarides ja praktikumides, kus tavaliselt tudengite osalus ja kaasatus on suurem, olla eelnev kokkulepe, mil moel näiteid tuuakse ja kuidas selle infoga edasi tegeletakse ehk siis kas info on vaid selle seminari ajal kasutamiseks või võib see väljuda ka nende seinte vahelt. Sellisel juhul on kõigile osalejatele nö mängureeglid üheselt mõistetavad ja enda sees ei pea eetilisi maadlusmatše pidama.

Mis teie arvate? Kas tuleks sõnastada praktiliste näidete toomise eetiline kokkulepe või peaks see olema kõigi osalejate enda nö eetilise termomeetri otsus?

Tänan ja loodan mõnusat arutelu

Pirjo

Sisestas Helerin Traat (verifitseerimata),

Mina arvan samuti, et kõige enam õpitakse arutelude kaudu ja nende käigus vahetatud kogemuste toel.

Aga vastus küsimusele: oleneb seltskonnast, eelmiste õpingute raames ei ole mina siiani pidanud seda vajalikuks, sest inimesed on usaldusväärsena paistnud. Samas kui on grupis keegi, kellel on vajadus kokkuleppeid sõlmida, peaks kogu seltskond seda ka tegema, sest järelikult ei ole ruumis usalduslik õhkkond.
Edu!

Sisestas Ingar Dubolazov (verifitseerimata),

Väga hea teemapüstitus esmalt autori poolt.
Isiklikult arvan, et sellel "mündil" on kaks poolt. Üks eetiline pool ja teisalt konkreetsed reeglid/lepingud. Paljud meist (meie kursus) töötavad juba koolides õpetajatena, juhtidena ja erinevate ametnikena. Eetika on väga selge ja oluline osa nende kõigi töös. Kas siis konkreetne juhtum, mis aitaks kaasa õppimisele kaalub üles eetilise poole? See on peamine küsimus minu jaoks. Teisalt ei tohi me unustada, et eelmainitud inimesed suures osas on allakirjutanud töölepingule, mis tänapäeval väga tihti sätestab, et asutusesisene info ei ole mõeldud kolmandatele isikutele. Seega on dilemma minu hinnangul palju suurem, kui ainult eetiliselt seotud. Nii võime öelda, et oleme kogemusi jagades eetikaga vastuolus ja samas rikume oma töölepingut. Olen seda meelt, et väga lihtne on jagada kogemusi ilma kellegi huve kahjustamata. Intelligentsete inimestena oskame sellega kindlasti toime tulla, et edastada ainult vajalik mõte meie kogemustest ja mõista loo tähtsust avaldaja seisukohast, kui meiega midagi jagatakse.

Sisestas Kristel Rebane (verifitseerimata),

Mis puudutab konfidentsiaalset ja isklikku ning lepingutega reeglistatud infot, siis olen alati olnud seisukohal, et kui selles valdkonnas ilmneb tõesti mõni väga hea ja näitlik õppetund, mida ei saa jagamata jätta, siis pole eriline kunsttükk sõnastada see näide umbisikuliselt, muudetud nimedega, kohandatud süžeega nõnda, et näide jääb alles aga kontekst pole enam tuvastatav.
Sel moel peaks minu seisukoht olema justkui kivisse raiutud, ent ometi leidsin end hilja-aegu taolise dilemma üle pead murdmast. Nimelt, mainis üks kõrgkooliga seotud isik avalikus loengus ja kurioossevõitu näites konkreetse õppeasutuse nime. Tundsin tugevat torget. Sest kaudsel viisil olen selle õppeasutusega seotud. Piinlik oli. Küsisin endalt, et kas see nimeline mainimine oli tõesti vajalik? Kõlas täiesti ebaeetiliselt. Teisalt tundsin kohutavat heameelt, sest olin nimetatud probleemi üle tolles õppeasutuses pikemat aega vaaginud, ning mõistsin viimaks, millised on probleemi allikad. Tänu kuuldud konkreetsele faktile sain nüüd argumenteerida üht õppetööga seotud seisukohta. Just argumenteeritus võimaldas mul olukorra kiiremale lahendamisele kaasa aidata. Kuigi siin tekkis taaskord eetiline dilemma. Ma kasutan kergesõnaliselt levitatud fakti enda huvides – kas ma manipuleerin? On see eetiline?
Lahendasin selle tunnetusliku ebakõla enda jaoks järgneva enesesugestiooniga: meil kõigil on õigus saada head haridust, õppeasutuse ülesanne on jagada head haridust ning kui ta seda ei suuda, on meie kõigi kohus reageerida. Heade tulemustega, mõnusa töökeskkonnaga õppeasutusi me ju tunnustame (me räägime neist) nimeliselt. Kas nende õppeasutuste puhul, kus ei panustata õpilaste heaollu piisavalt, on üldse eetiline tagada anonüümsus (justkui anda puutumatus)? Teisalt, negatiivset välja öeldes kujundame me kuvandit – õppeasutuse mainet. See on jällegi ebaeetiline sealsete õppurite suhtes, sest kujundab omakorda nende suhtumist õppeasutusse ning mõjutab õpimotivatsiooni.
Seega, mulle tundub, et igast eetilisest dilemmast kasvab omakorda välja järgmine eetiline dilemma. Seadused, reeglid, kokkulepped mõistagi hõlbustavad meie igapäevast elu aga mitte kõike pole võimalik seadustega reguleerida. Kas üleüldse on võimalik elada nii, et mitte kedagi ei kahjusta? Ma panustan sellele, et püüan teha teistele võimalikult vähe seda, mida ma ei soovi ise kogeda. Kui keegi arvab, et mina, kui negatiivne näide (kogu oma identifitseeritava identiteediga), mõjutan kellegi elu ja tegemisi positiivselt, siis oleksin liigutatud, kui mind selle positiivselt mõjuva negatiivse näitena kasutatakse, aga seejuures ma sooviksin oma näitestaatusest siiski teadlik olla. Seega, ma leian, et mõnedes asjades on täiesti paslik mängureeglites omavahel kokku leppida.
Pirjo esitas mõnusalt intrigeeriva küsimuse, et kas kokkulepped peaksid olema sõnastatud, või võib nt ülikoolis õppivatelt täiskasvanutelt eeldada konfidentsiaalsust? Leian, et mitte kelleltki ei tohiks midagi eeldada lihtsalt sel põhjusel, et teine osapool on täiskasvanu. Täiskasvanute analüüsi ja arutlusoskus võib toimida erinevates mõistekategooriates, millest johtuvad märkimisväärselt erinevad väärtushinnangud ja tõekspidamised. Üliõpilase (täiskasvanu) staatus ei taga seda, et meil kõigil on ühine arusaamine eetilisest käitumisest.
Seega suurused, millega käesolevas teemas opereerida on minu jaoks 1) anonüümsed näited 2) vajadusel (lisaks ka) kokkulepped mängureeglites. Aga mõlemal juhul tuleb enne näite toomist mõelda, mida see näide õpetab? Teen ma seda illustreerimaks iseennast või on sellel näitel pedagoogiline väärtus kaaslaste jaoks.

Sisestas Kaidi M. (verifitseerimata),

Minu jaoks tundub justkui iseenesestmõistetav, et see, mis saab kuskil räägitud jääb ka vastava aine ning klassiruumi raamidesse.
Küll võib selline uskumus ning harjumus olla seotud sellega, et viimased kaks aastat, mil osalesin Noored Kooli programmis, oli tavapärane, et jagatakse kogemusi ja me kõik teadsime täpselt, kus koolis keegi töötab ning ka ilma nimesid mainimata teadsime tihti ka konfliktiolukordade osapooli. Küll ei kandunud needsamad näited kunagi nimede või koolide nimetamisega edasi laiemasse ringkonda (tahaks ma uskuda).
Jah, mõnikord seminaride esmasel kohtumisel tegime me kokkulepped, et kõik seminarides räägitu jääb seminari raamesse ning nimed ja tegelased jäävad anonüümseteks. Ehk on see seepärast ka olnud minu jaoks iseenesestmõistetav, et ma ei varja oma näidete toomisel ka seda, kus ma töötan - olen pimesi usaldanud oma rühmakaaslasi. Kuid nüüd teema väljatoomine on tõstatanud küsimuse, kas olen ehk sel viisil kuidagi kahjustanud oma töökoha mainet ning olnud naiivne ja liialt usalduslik.
Pani mõtlema ja kahtlema, kuidas edasi...

Sisestas Elis Randma (verifitseerimata),

Püsitatud teema on minu arust väga hea näide sellest, kuidas millegi lahtikirjutamine võib avada teema sellised küljed, mille peale omakeskis mõtiskledes ei tulegi - just nagu praktiliste kogemuste vahetamise eetiline pool. Teemapüstitust lugedes kujunes minu jaoks murdosa sekundi jooksul seisukoht, et "loomulikult on säärane näitlikustamine automaatselt konfidentsiaalne", kuid vastanute mõtteid lugedes pidin sama kiirelt seda jäika arvamust ka "pehmendama", kuna tegelikkuses ei saa midagi võtta enesesmõistetavana. Inimesed ja nende arusaamad (ka tundlikkust infost) on väga mitmekesised.
Nõustun Kristeliga täielikult, et täiskasvanuks olemine ei ole grupi eetiliste tõekspidamiste ühtsusel mingi garant. See, mis minu jaoks on ilmselge ja nö iseenesest mõistetav, ei pruugi olla seda kellegi teise jaoks, ametist ja haridustasemest olenemata. Siinkohal võiks võrdluseks tuua, et ka väga heale sõbrale, kolleegile või pinginaabrile midagi intriigset või valguskartlikku paljastades tikuvad sõnad nagu "ära kellelegi ütle" või "las see olla meie vahel" üle huulte tulema. Lihtsalt selleks, et nn mängureeglid oleksid paigas ning kindlustunne antud lubaduse kaudu olemas. Seda ka juhul, kui oled valmis selle inimesega metsa luurele minema. Suurema grupi puhul on võimalus info lekkeks, st algallika äratundmiseks, info edasijõudmiseks aga märksa suurem.
Samuti toetab lihtsate reeglite kokkuleppimist ka Ingari väljatoodud tõik, et enamik praktiliste näidete toojaid on lepingulises töösuhtes, mis teeb töökoha kohta näite toomise tihti mitte ainult ebaeetiliseks vaid ka karistatavaks. Eesti väiksuse tõttu levib (eriti tundlik) info nagu kulutuli ning ka oskusliku maskeerimise puhul saab olukordade spetsiifilisuse või paikkondliku kuulumise kaudu ennustada, kelle või millega päriselt tegu on.
Seega olen hetkel seisukohal, et õpikogukonna usaldamine on küll väga hea alus koostööks, kuid eetiliste põhimõtete väljaütlemine (kasvõi ühel korral kursuse/lennu alguses) on igal juhul kasulik, kuna ühtsete väärtuste kinnitamine ühendab gruppi, nende puudumisel nende sõnastamine aga tagab ühtse arusaamise ning minimeerib võimalikku kahju erinevatele osapooltele.

Sisestas Anonüümne (verifitseerimata),

Kiidan teema algatust. Jah , olen nõus, et häid praktilisi näiteid on paljudel jagada. Kolleegide vahel tekkinud konfliktid või mõne isiku ebaõnnestumised on tihti värvikamad ja jäävad ka kuulajaskonnale paremini meelde. Tihti on näited väga õpetliku sisuga, neid analüüsides oled loo jagajale tänulik, et ta selle juhtumi avaldas. Olen eespool kõnelejatega nõus, et turvalisem ja eetilisem on toodav näide sõnastada umbisikuliselt. Eesti on piisavalt väike, et keegi tunneks kedagi, kes teab kedagi jne. Mõni usinam võib detektiivitööna ka nuputada, kust antud juhtum pärit on. Tekib küsimus, miks ta peaks seda tegema või kus ta seda infot kasutab? See jääb meil teadmata. Inimesed on erineva eetilise käitumisega ja erinevate tõekspidamistega, seega võtab teatud vastutuse ka loo autor. Just loo jutustaja peab otsustama, kas rääkida või mitte.

Sisestas Anonymous (verifitseerimata),

Sümpaatsena on mõjunud need seminarid, kus seminari alguses tuletatakse meelde, et räägitu jääb seminari seinte vahele. Selline kokkuleppe meelde tuletamine annab julguse arutleda avameelsemalt, tuua näiteid igapäevaelust, mõelda ja jagada oma kogemust ilma, et peaks paaniliselt mõtlema, kuidas maskeerida tõde nii, et teised aru ei saaks, millest jutt. Rühma raames tunneme üksteist sedavõrd, et isegi, kui ma hakkaksin rääkima ümber nurga mingist kolmandast asutusest, siis kuritahtlikud infokasutajad võivad ju ikkagi arvata, et ju jutt on kõigile teadaolevast asutusest. Usaldan inimesi ja arvan, et väga kurje kavatsusi enamasti inimestel pole. Kui keegi ka räägib edasi anonüümselt lugusid kursuselt, siis asjasse mittepuutuvad isikud, tundmata kursusekaalsasi ning nende tausta, ei tohiks küll tuvastada, missuguse asutusega on tegu. Seega usun, et kursuse raames jagatud elulised näited aitavad meil endil analüüsida situatsioone ja asutustes toimuvat paremini ning on tänuväärseks materjaliks ka kuulajatele, ilma, et sellisest jagamisest midagi halba sünniks.

Sisestas SK (verifitseerimata),

Väga huvitav teema! Olen korra olnud ühes rühmas, kus jagasin oma kogemusi anonüümselt. Ühte kaastudengit hakkas asi huvitama ja ta tahtis teada, kus koolis asi toimus. Mitte kuidagi ei saanud ma seda öelda, sest ei taha, et kellelgi tekiksid valed eelarvamused. Igas koolis on ka ebameeldivaid kogemusi, aga see ei anna alust teha järeldust, et kõik on halvasti. Pooldan siiski pigem anonüümsust! Kuigi olen nõus ka kommentaariga, kus väideti, et kõik oleneb grupist. Kui ei usalda, siis ikka ei saa kõigest rääkida.

Lisa kommentaar

Plain text

  • HTML elemendid keelatud.
  • Each email address will be obfuscated in a human readable fashion or, if JavaScript is enabled, replaced with a spam resistent clickable link. Email addresses will get the default web form unless specified. If replacement text (a persons name) is required a webform is also required. Separate each part with the "|" pipe symbol. Replace spaces in names with "_".
  • Veebiaadressid ja e-maili aadressid muutuvad automaatselt linkideks.
  • Automaatne rea- ja lõiguvahetus
6 + 14 =
Selle lihtsa ülesandega tõendate, et te ei ole spämmirobot.