Oluline arusaamatus sallivuse osas | Eetikaveeb

TÜ üksuste kontaktandmed

humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Faculty phone: 
737 5341
Faculty address: 
Jakobi 2, ruumid 116–121, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5341
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 116–121, 51005 Tartu
  • ajaloo ja arheoloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5651
    Faculty address: 
    Jakobi 2, 51005 Tartu
  • eesti ja üldkeeleteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5221
    Faculty address: 
    Jakobi 2, IV korrus, 51005 Tartu
  • filosoofia ja semiootika instituut
    Faculty phone: 
    737 5314
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 309–352, 51005 Tartu
  • kultuuriteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5223
    Faculty address: 
    Ülikooli 16, 51003 Tartu
  • maailma keelte ja kultuuride kolledž
    Faculty address: 
    Lossi 3, 51003 Tartu
  • usuteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5300
    Faculty address: 
    Ülikooli 18-310, 50090 Tartu
  • Viljandi kultuuriakadeemia
    Faculty phone: 
    435 5232
    Faculty address: 
    Posti 1, 71004 Viljandi
sotsiaalteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5957
Faculty address: 
Lossi 36, 51003 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5900
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • haridusteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 6440
    Faculty address: 
    Salme 1a–29, 50103 Tartu
  • Johan Skytte poliitikauuringute instituut
    Faculty phone: 
    737 5582
    Faculty address: 
    Lossi 36–301, 51003 Tartu
  • majandusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 6310
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009 Tartu
  • psühholoogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5902
    Faculty address: 
    Näituse 2, 50409 Tartu
  • õigusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5390
    Faculty address: 
    Näituse 20–324, 50409 Tartu
  • ühiskonnateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5188
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • Narva kolledž
    Faculty phone: 
    740 1900
    Faculty address: 
    Raekoja plats 2, 20307 Narva
  • Pärnu kolledž
    Faculty phone: 
    445 0520
    Faculty address: 
    Ringi 35, 80012 Pärnu
meditsiiniteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5326
Faculty address: 
Ravila 19, 50411 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5326
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • bio- ja siirdemeditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 4210
    Faculty address: 
    Biomeedikum, Ravila 19, 50411 Tartu
  • farmaatsia instituut
    Faculty phone: 
    737 5286
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • hambaarstiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    731 9856
    Faculty address: 
    Raekoja plats 6, 51003 Tartu
  • kliinilise meditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 5323
    Faculty address: 
    L. Puusepa 8, 50406 Tartu
  • peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
    Faculty phone: 
    737 4190
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
    Faculty phone: 
    737 5360
    Faculty address: 
    Jakobi 5–205, 51005 Tartu
loodus- ja täppisteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5820
Faculty address: 
Vanemuise 46–208, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5820
    Faculty address: 
    Vanemuise 46–208, 51005 Tartu
  • arvutiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5445
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009 Tartu
  • Eesti mereinstituut
    Faculty phone: 
    671 8902
    Faculty address: 
    Mäealuse 14, 12618 Tallinn
  • füüsika instituut
    Faculty address: 
    W. Ostwaldi 1, 50411 Tartu
  • keemia instituut
    Faculty phone: 
    737 5261
    Faculty address: 
    Ravila 14a, 50411 Tartu
  • matemaatika ja statistika instituut
    Faculty phone: 
    737 5860
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009 Tartu
  • molekulaar- ja rakubioloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5011
    Faculty address: 
    Riia 23, 23b–134, 51010 Tartu
  • Tartu observatoorium
    Faculty phone: 
    737 4510
    Faculty address: 
    Observatooriumi 1, Tõravere, 61602 Tartumaa
  • tehnoloogiainstituut
    Faculty phone: 
    737 4800
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • ökoloogia ja maateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5835
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Asutused
  • raamatukogu
    Faculty phone: 
    737 5702
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • teaduskool
    Faculty phone: 
    737 5581
    Faculty address: 
    Uppsala 10, 51003 Tartu
  • genoomika instituut
    Faculty phone: 
    737 4000
    Faculty address: 
    Riia 23b, 51010 Tartu
  • muuseum
    Faculty phone: 
    737 5674
    Faculty address: 
    Lossi 25, 51003 Tartu
  • loodusmuuseum ja botaanikaaed
    Faculty phone: 
    737 6076
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Tugiüksused
  • ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus
    Faculty phone: 
    737 6339
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
  • grandikeskus
    Faculty phone: 
    737 6215
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
  • hankeosakond
    Faculty phone: 
    737 6632
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • infotehnoloogia osakond
    Faculty phone: 
    737 6000, arvutiabi: 737 5500
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kantselei
    Faculty phone: 
    737 5606
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kinnisvaraosakond
    Faculty phone: 
    737 5137
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kirjastus
    Faculty phone: 
    +372 737 5945
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • personaliosakond
    Faculty phone: 
    737 5145
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 302 ja 304, 50090 Tartu
  • rahandusosakond
    Faculty phone: 
    737 5125
    Faculty address: 
    Jakobi 4, 51005 Tartu
  • rektoraadi büroo
    Faculty phone: 
    737 5600
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 51014 Tartu
  • siseauditi büroo
    Faculty address: 
    Ülikooli 17–103, 51005 Tartu
  • Tallinna esindus
    Faculty phone: 
    737 6600
    Faculty address: 
    Teatri väljak 3, 10143 Tallinn
  • turundus- ja kommunikatsiooniosakond
    Faculty phone: 
    737 5687
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 102, 104, 209, 210, 50090 Tartu
  • õppeosakond
    Faculty phone: 
    737 5620
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 50090 Tartu
  • üliõpilasesindus
    Faculty phone: 
    737 5400
    Faculty address: 
    Ülikooli 18b, 51005 Tartu
Muud üksused
  • MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
    Faculty phone: 
    737 5371
    Faculty address: 
    Ujula 4, 51008 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasküla
    Faculty phone: 
    740 9959
    Faculty address: 
    Narva mnt 25, 51013 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasmaja
    Faculty phone: 
    730 2400
    Faculty address: 
    Kalevi 24, Tartu
  • SA Tartu Ülikooli Kliinikum
    Faculty phone: 
    731 8111
    Faculty address: 
    L. Puusepa 1a, 50406 Tartu
  • Tartu Ülikooli Sihtasutus
    Faculty phone: 
    737 5852
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a–106, Tartu

Oluline arusaamatus sallivuse osas

15. Jaanuar 2014 - 15:32 -- Mats Volberg
Foorumid: 

Kaasaegsed Lääne ühiskonnad on väga mitmekesised ja seda mitmes mõttes: siin elavad inimesed on väga erinevate väliste tunnustega (erinevad rassid, erinevad subkultuurid jne) kui ka erinevate veendumustega (erinevad religioonid ja eetilised vaated jne). Aga tegu pole lihtsa faktilise mitmekesisusega. Suures osas on see ühtlasi põhimõtteline mitmekesisus, sest ei arvata, et on üks õige viis, millised inimesed peaksid olema või mida nad peaksid uskuma. Elame kõigist neist erinevustest hoolimata koos ning võiksime üksteisega igapäevases elus läbi saada. Seega paistab, et sallivus on kaasaegse lääneühiskonna jaoks fundamentaalse tähtsusega, sest ilma selleta poleks koostöö paljudel juhtudel ilmselt võimalik, mõnel juhul võidakse püüda teisi lausa hävitada (nagu tehti näiteks 16. ja 17. sajandil Euroopas toimunud ususõdade käigus).

Üldiselt on Eestis sallivusega nii, et seda peetakse väga heaks asjaks ning see, et keegi on salliv, on midagi, mille üle uhkust tunda. Näiteks arvab Raivo Vare: "Elu kvaliteediks on kindlasti ka salliv ühiskond" ja "sallivuse teema [on] päris oluline. Seda tuleb tõsisemalt võtta, kui meil kombeks on olnud". Kui 2011. aastal avaldati OECD raportis andmed, et Eesti on kõige sallimatum riik, siis esitati seda kui halba uudist. Ning isegi need inimesed, kes arvavad, et meie suhtumine sallivusse võiks olla teistsugune, tunnistavad, et Eestis peetakse sallivusest üldiselt väga lugu. Näiteks kirjutab Kersti Nigesen, et "sallivusest oleks justkui saanud ülim väärtus, mis prevaleerib kõigi teiste väärtuste ja vooruste üle" ja Mart Helme on leidnud, et "mitte kusagil maalimas ei ole sellist sallivuse propagandat, et meie peame kedagi kogu aeg sallima".

Mulle tundub samuti, et praeguse olukorraga on midagi paigast ära. Seda põhjusel, et inimesed on sallivuse mõiste osas segaduses. Paistab, et sallivus on läinud sassi või kasvanud kokku ühe teise olulise suhtumisega: austusega. Eestis arvatakse, et sallivus hõlmab endas austust või et need mõisted on samatähenduslikud. Kuid nii see tegelikult pole.

Filosoofilisest kirjandusest leiab väga mitmeid sallivuse analüüse. Minimaalselt sisaldab see mõiste endas kolme elementi, ilma milleta ei ole kohane rääkida sallivusest või selle puudumisest.

Esiteks peab inimeste või inimgruppide vahel esinema mingi erinevus ning sellest erinevusest tulenevalt ei meeldi üks teisele. See tähendab, et keegi ei saa sallida seda, mis talle meeldib või mille suhtes ollakse ükskõiksed. Teiseks, see erinevus ning mitte-meeldimine on sellised, et ühel poolel on soov teist muuta-mõjutada olema teistsugused (tavaliselt rohkem muutjaga sarnasemaks). Seega ei saa keegi sallida neid, kes võiksid tema arvates olla samasugused edasi. Kolmandaks peab olema mingi põhimõtteline põhjus, miks hoidutakse teisi muutmast või mõjutamast. See tähendab, et pragmaatilised kaalutlused (sekkumine ei oleks efektiivne või pole sobivat võimu sekkumiseks) ei ole piisavad. Seevastu usk autonoomiasse võib olla sobivaks põhjuseks, miks midagi sallida. See tähendab, et kui need, kes on erinevad ja ei meeldi ja keda sooviksitakse muuta, teostavad oma autonoomiat, siis hoidutakse sekkumast, sest inimeste autonoomne käitumine on tähtsam kui nende erinemine. Alles siis, kui kõik need kolm tunnust rakenduvad olukorrale, saame rääkida sallivusest.

Seega sallimine on üsnagi õhuke suhtumine, sest selleks, et olla salliv, ei pea keegi loobuma oma veendumustest või omaks võtma mõnd uut veendumust. Ainus, mida on vaja, on see, et sulle keegi ei meeldi ja sa tahad teda/neid muuta, aga otsustad seda mitte teha. Seega  öeldes „Ma sallin inimesi, kes teevad X“ ei ütle sa midagi enamat kui „Inimesed, kes teevad X, teevad midagi valesti ja ma parema meelega näeksin, kui nad seda ei teeks“. Kuid meid ümbritseva mitmekesisuse osas sellist suhtumist üles näidata tundub midagi, mille üle uhke olla, kui eeldame, et see mitmekesisus on põhimõtteline.

Aga nagu ütlesin, usun, et sallimine on kindlasti vajalik ning ilma selleta ei saa. Maailm, kus on mitmekesisus ja ühtlasi ollakse sallivad, on kindlasti parem sellest, kus on ainult mitmekesisus. Kuid palju parem oleks, kui me püüaksime astuda sallivusest edasi ning inimestes kultiveerida austust teiste vastu. See tähendab, et me tunnistame nende, kes on erinevad, õigust olla erinevad, ning meis ei teki soovi neid muuta. Sest kõik, keda sallitakse, pigem tahaksid, et neid austataks.

Loe ka:

Heidy Meriste koostatud õppematerjal  sallivuse kohta Filosoofiapäevaks

Mihkel Kunnus „Erinevus rikastab ebameeldivusi“

 
Autor: Mats Volberg

 

Sisestas Sven (verifitseerimata),

Kui lugeda Mihkel Kunnuse artiklit ja tema seisukohti ning kommentaare võib öelda, et inimesed loevad ikka seda, mida neile meeldib lugeda. See, kas meil on narratiiv millegi kohta, siis ma ei näe sell pooldamises midagi head ega ka halba. See lihtsalt viib meid segregatsioonini. Kõik inimesed hakkavad toetama oma võetud seisukohti oma info, teadmiste ja uskumuste põhjal. Tõde kaob väga kiiresti, sest kõigi eelmainitud faktorite tulemusel tugevneb narratiiv. Kui inimesel kaob narratiiv, siis kaob peaaegu inimese ID ja tekivad isiksuse häired. Ma tõsiselt pakun, et inimesed peaksid uurima enda ID kui üht narratiivi ning kaaluma, kas see põhineb millegil ning ka seda maksab uskuda ning see järel aktsepteerida.
Artiklist loeti välja jälle gei teema nagu sellest vähe oleks. Nagu narratiivide kui ka uskumuste ja normaalsuse kujunemise ajaloos alati on tähendanud, et kui kontakt puudub või infot pole ei ole ka selles selgust. Meie liigsete andmetega infoajastul me upume jamasse ning vähesed tahavad või suudavad keskenduda argumentidele ning nende loogilisusele või teaduslikusele. Seega kokkuvõttes kõiki ühikondlikke teemasid tuleks püüda arutleda argumentide põhjal, mitte ainult selle põhjal, kuidas meile on midagi sissesöödetud. Haridusfilosoofias on indoktrinatsioon küll vaidlusalune teema, kuid selle pooldamine toob kaasa mõtlemise kärbumise, sest inimesele söödetakse nagu arvutile käskulusi sisse, millest oodatakse uut ja loovat lähenemist. Statistiliselt kindlasti võimalik kuid vähe tulu toov, sest vaevalt meie maailmas äkki maagilisi asju juhtuma hakkab. Arusaamine on vajalik ja selleks on vajalik avatust info suhtes ning oskusi ja tahet vaadata maailma ilma hirmuta või kellegi fantaasiata. Muidugi tahe ka astuda vastu koos sellega mõnikord välja võimule vajalikest suhetest.

Sisestas Triin Roos (verifitseerimata),

"Kuid palju parem oleks, kui me püüaksime astuda sallivusest edasi ning inimestes kultiveerida austust teiste vastu."

Leian, et austus tuleb siiski inimesel endal välja teenida. Kui Eestisse asub elama teisest kultuurist pärit inimene, kes tahab siin elada abirahast, teenida lisa varastamise läbi, ei soovi Eesti heaks töötada ega kavatsegi õppida selgeks eesti keelt, siis miks peaks mina eestlasena teda sallima ning veelgi enam, teda austama?

Kas sallivuse mõistes sisaldub ka see, et sallida tuleb alati nn neutaalseid või positiivseid asju? St seda, et sallida tuleks erinevaid religioone, maailmavaateid, toitumisharjumusi jne, kuid sallida ei tule nn negatiivseid asju nagu nt halbade kavatsustega inimesed, teiste arvelt rikastujad, liigkasuvõtjad, vastutustundetud inimesed, petised, kurjategijad jne? Kuigi petisel on ka oma maailmavaade, siis ei pea ma teda ju sallima lihtsalt seepärast, et ta võib olla mõne teise kultuuri esindaja. Kui teisest kultuurist inimene aga tõestab, et ta on nö hea (huvitub Eestist, tahab siin töötada, õpib selgeks eesti keele, tahab kuuluda siinse rahva hulka, on töökas ja kohusetundlik inimene jne), siis on võimalik teda sallida ja ka austada.

Oma (hea) ja võõras (halb) vastandus ei kao ilmselt kunagi. Mulle tundub küll nii, et kunagi ei saa kaduda piir oma ja võõra vahelt ning nö võõra austamise nõue on loodusseaduste vastu. Kas kits hakkab kunagi sallima hunti? Kas usin inimene peab sallima laiska inimest? Kas vaba riik peab sallima sissetungijaid ja vaenlased avasüli vastu võtma?

Sisestas MatsV (verifitseerimata),

See, keda ja kui palju ja millistel tingimustel sallida, ei olnud antud artiklis üldsegi teemaks. Tahtsin ainult selgitada sallimise mõiste filosoofilist sisu ja sellega näidata, et minu meelest paljud inimesed arvavad, et see on palju nõudlikum, kui see tegelikult on. Ning sallivuse mõiste ise, ei anna ette mida tuleb sallida, seega ei saa öelda midagi "positiivsete ja neutraalsete" asjade kohta, enamgi veel, et need on mõlemad hinnangulised sildid ja seega antakse teatud perspektiivist.

Aga et mitte siiski täielikult vastamisest hoiduda, siis eeldusel, et seadused on õiglased ei peaks tahtlikke seaduserikkujaid sallima. (On muidugi omaette empiiriline küsimus, kas selliseid inimesi on Eestis ning kas nad on kõik sisserännanud inimesed ja kui ei, siis miks peaksime kohalike laiskvorstide osas teistsuguse suhtumise võtma).

Sisestas MatsV (verifitseerimata),

Mingis mõttes seda püüdsingi saavutada et ei oleks võimalik vaid näha seda mis endale sobilik. Sest kui mõisted on selgelt ja ühtset defineeritud siis peaks ruumi hämamiseks vähem olema.

Sisestas Triin Roos (verifitseerimata),

Kohalikesse laiskvorstidesse tuleks mõistagi samamoodi suhtuda ehk siis mittesallivalt. Tahtsingi öelda, et ei loe rahvus, vaid loeb inimene ise. Kui inimene on halbade kavatsustega, siis ei pea teda sallima, olgu ta siis rahvuskaaslane või teise rahvuse esindaja. Mõni sünnipäraselt mitte-eestlane võib olla sisuliselt palju enam eestlane kui sünnipärane eestlane. See selleks. Sallivus on minu meelest mõiste, mis vajab alati konteksti - mingit konkreetset näidet, mille kohta analüüsida ja otsustada, kas sallivus on õigustatud või mitte. Ei saa olla nii, et sallivus on alati õigustatud ning alati ja üleüldiselt peab olema salliv.
Sallivuse mõiste filosoofilist tausta oli huvitav lugeda. Mind ajendab arutlema aga just see väide:
"Kuid palju parem oleks, kui me püüaksime astuda sallivusest edasi ning inimestes kultiveerida austust teiste vastu."

Sisestas MatsV (verifitseerimata),

Ma ei püüagi väita, et peab sallima kõike ja kõiki ning veel vähem, et austama peab kõiki ja kõike. Kuid arvestades kuidvõrd minimaalse sisuga sallivus on siis ma arvan, et maailm oleks parem koht, kui inimesed austaksid neid, keda nad praegu vaid sallivad. Ning olen kindel, et leidub hulga selliseid juhtumeid, kus see oleks igati õigustatud. Aga siit edasi, nagu sa väga õigesti ütled, vajaksime juba täpsemat konteksti, mis jääb antud kirjatüki haardest välja.

Sisestas K.T. (verifitseerimata),

Tänan sallivuse mõiste lahti seletamise eest. Pole sellele kunagi nii mõelnud ja eeldasin samuti sallivuse propagandat kuulates-vaadates, et kutsutakse üles austama inimeste õigust olla erinev. Nõustun teema tõstatajaga, et eesmärgiks võiks olla austus. Eriti laste ja noorte kasvatamisel peaks alustama suhtumisest, et minust erinev (teise nahavärviga, teisest rahvusest, teise seksuaalse orientatsiooniga) ei ole tingimata halb, ehk siis vältima mittemeeldimise ja muuta tahtmise tekkimist. Avatud maailmas ringi liikudes suhtlevad noored erinevate inimestega ja isiklik kontakt aitab kõige paremini mõista, et teistsugune ei ole alati halb. Loomulikult ei ole kõik nii lihtne. Väljakujunenud seisukohtadega täiskasvanud neid kergelt ei muuda ja annavad need oma lastele edasi. Valmisolek aktsepteerida endast erinevaid sõltub kindlasti ka isikuomadustest, haridusest, silmaringist ja paljust muust. Seetõttu arvan, et sallivuse taotlemine ühiskonnas jääb jätkuvalt oluliseks.

Sisestas R. K. (verifitseerimata),

Nõustun kommenteeritavas artiklis väljendatud arusaamaga sallivuse ja austuse

vaheteost. Kuigi piir nende kahe suhtumisviisi vahel võib olla hägune, leian ka mina,

et sallivus eeldab seda, et ühele inimesele teise juures midagi ei meeldi ja ta tahaks

seda muuta. Sellisest esialgselt vastumeelsust kaasatoovast olukorrast erineb selgelt

olukord, kus teist inimest ja tema erinevusi aktsepteeritakse, teisisõnu ka austatakse,

koheselt. Keegi ei saa muuta seda, et inimesed erinevad teineteisest oma päritolu,

rahvuse, käitumisviiside, suhtlemismaneeride, uskumuste ja ka muude asjaolude

poolest. Seda, kui omaks on inimeste seas mingi kindel erinevus võetud, sõltub

konkreetsest kogukonnast. Vahel võib ka see, mis esialgu ei meeldi ja mille puhul

tehakse valik, kas seda sallida või ei, muutuda aja möödudes ilma vastumeelsuseta

aktsepteeritavaks. Viimase võib endaga kaasa tuua näiteks see, kui puututakse algselt

vastumeelsust tekitava inimese või tegevusega lähemalt kokku, või ka lihtsalt

ühiskonnas omaksvõetud väärtushinnangute muutumine ajas. Selleks aga, et mitte

tahtmatult teisi kahjustada, tuleks püüelda selle suunas, et võtta erinevust iseenesest

mõistetavana ja vähemalt püüda seda austada.

Sisestas Marie1 (verifitseerimata),

Nõustun autori seisukohaga, et need keda sallitakse, sooviksid, et neid austataks. Samas oleksin hea meelega näinud artiklis ka austuse mõiste lahti seletamist. Mulle tundub, et kui teine inimene erineb meist olulisel määral, siis me kas: 1. soovime, et ta muutuks, kuna leiame, et meie olemise viis on õigem, 2. ei soovi, et ta muutuks, kuna kiidame tema olemise viisi heaks, kuid tõdeme, et me ise küll sooviksime samamoodi käituda, kuid ei suuda mingil põhjusel (näiteks tahtejõu puuduse tõttu), 3. meile ei lähe korda see, mida ja kuidas teine inimene teeb või 4. peame tema käitumisviisi meie omaga võrdväärseks. Austuseks nimetaksin ma teist ja neljandat variant ning sallimiseks esimest, tingimusel, et me siiski otsustame mitte asuda teist inimest muutma. Teisisõnu, usun, et me ei austa tegelikult teise inimese seisukohti seni, kuni me peame enda seisukohta paremaks. Tunnistades, et teise inimese seisukoht võib olla meie omast parem (2. variant), võib tekitada tunde, et me võtame mingil tasandil vastu otsuse ka iseennast vastavalt muuta. Meie väärtused ja seisukohad on meie identiteedi oluline osa, ning seetõttu ei tule muutused olulisemate seisukohtade osas lihtsalt. Samuti võib jäikust põhjustada harjumus, mugavus, hirm muutuse ees jne. Seetõttu leian, et paljudel juhtudel oleks kasu, kui inimene suudaks näha teise seisukohta enda omaga võrdsena, vaatamata selle, et see on teistsugune. Niisugust austust saab kasvatada endas igaüks vastava soovi olemasolul. Tuleb harjutada ennast teise inimese kingadesse panema, õppima nägema, et erinevad aluseeldused/tõekspidamised ja elukogemused mängivad suurt rolli meie hoiakute kujunemisel ning kuna need on erinevad, siis on erinev ka see mis kellelegi hea on. Selline lähenemine sobiks nendele juhtumitele, kus ilma mõistmiseta tekiks austuse asemel sallimine. Kui olukord on aga selline, et selle sallimine ei ole õigustatud, siis ei ole ka austuse taotlemine põhjendatud.

Sisestas Käthlin (verifitseerimata),

Vau, miks selliseid artikleid rohkem peavoolu meedias ei ringle! Ma olen nii nõus sellega! Jah - austus ja sallivus aetakse nii tihti omavahel sassi ja peetakse neid samatähenduslikuks ning jah - selleks, et olla salliv, ei pea keegi oma tõekspidamisi muutma. Neid kordi, mil olen pidanud kukalt sügavama, mõeldes: "Oot, see ei tähenda sallivust, kulla inimene!" on olnud loendamatuid kordi sõprade, tuttvate, kolleegidega jutuajamistes. Tooksin siinkohal välja ka, et see, kui ma ei tolereeri mingisugust käitumisviisi, EI tähenda, et ma automaatselt ei tolereeri ka inimesi, kes nii käituvad. Minu isiklik moraalne tõekspidamine kohustab mind (ja seda parimas mõttes!) leidma igas inimeses armastusväärseid omadusi ja seega üritan armastada igat inimest, AGA see ei tähenda, et ma armastaksin igat nende käitumisviisi. Iga inimene on armastustväärt, aga seda pole kahjuks iga tema tegu.

Sisestas KristoM (verifitseerimata),

Sallimatus tekib eelkõige teadmatusest ja kitsarinnalisusest. Tihtipeale minnakse kaasa kellegi teise arvamusega, ilma ise midagi uurimata. Inimeste sallivust mõjutab tugevalt ka propaganda.
Aga mida teha? Sallivust saaks arendada kõige rohkem noorte seas, sest noored on kõige vastuvõtlikumad. Vanemad inimesed on natuke rohkem konservatiivsemad, nad pole eriti vastuvõtlikud uutele asjadele ja võivad rohkem jääda oma perspektiivi juurde. Seega tuleks hakata juba noorest peast rääkima rassismist, stereotüüpidest ja muudest sellistest teemadest.
Kokkuvõtteks võin õelda seda, et kui soovime maailmas rohkem rahu ja häid suhteid peaksime me õppima rohkem üksteist sallima ja olema rohkem avatud mõtlemisega.

Vihje: https://annaabi.ee/sallivus-ja-sallimatus-m171316.html

Lisa kommentaar

Plain text

  • HTML elemendid keelatud.
  • Each email address will be obfuscated in a human readable fashion or, if JavaScript is enabled, replaced with a spam resistent clickable link. Email addresses will get the default web form unless specified. If replacement text (a persons name) is required a webform is also required. Separate each part with the "|" pipe symbol. Replace spaces in names with "_".
  • Veebiaadressid ja e-maili aadressid muutuvad automaatselt linkideks.
  • Automaatne rea- ja lõiguvahetus
7 + 11 =
Selle lihtsa ülesandega tõendate, et te ei ole spämmirobot.