Õigus olla unustatud ja avalikkuse huvi – arutelu Arvamusfestivalil 2015 | Eetikaveeb

TÜ üksuste kontaktandmed

humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Faculty phone: 
737 5341
Faculty address: 
Jakobi 2, ruumid 116–121, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5341
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 116–121, 51005 Tartu
  • ajaloo ja arheoloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5651
    Faculty address: 
    Jakobi 2, 51005 Tartu
  • eesti ja üldkeeleteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5221
    Faculty address: 
    Jakobi 2, IV korrus, 51005 Tartu
  • filosoofia ja semiootika instituut
    Faculty phone: 
    737 5314
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 309–352, 51005 Tartu
  • kultuuriteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5223
    Faculty address: 
    Ülikooli 16, 51003 Tartu
  • maailma keelte ja kultuuride kolledž
    Faculty address: 
    Lossi 3, 51003 Tartu
  • usuteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5300
    Faculty address: 
    Ülikooli 18-310, 50090 Tartu
  • Viljandi kultuuriakadeemia
    Faculty phone: 
    435 5232
    Faculty address: 
    Posti 1, 71004 Viljandi
sotsiaalteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5957
Faculty address: 
Lossi 36, 51003 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5900
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • haridusteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 6440
    Faculty address: 
    Salme 1a–29, 50103 Tartu
  • Johan Skytte poliitikauuringute instituut
    Faculty phone: 
    737 5582
    Faculty address: 
    Lossi 36–301, 51003 Tartu
  • majandusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 6310
    Faculty address: 
    J. Liivi 4, 50409 Tartu
  • psühholoogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5902
    Faculty address: 
    Näituse 2, 50409 Tartu
  • õigusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5390
    Faculty address: 
    Näituse 20–324, 50409 Tartu
  • ühiskonnateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5188
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • Narva kolledž
    Faculty phone: 
    740 1900
    Faculty address: 
    Raekoja plats 2, 20307 Narva
  • Pärnu kolledž
    Faculty phone: 
    445 0520
    Faculty address: 
    Ringi 35, 80012 Pärnu
meditsiiniteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5326
Faculty address: 
Ravila 19, 50411 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5326
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • bio- ja siirdemeditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 4210
    Faculty address: 
    Biomeedikum, Ravila 19, 50411 Tartu
  • farmaatsia instituut
    Faculty phone: 
    737 5286
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • hambaarstiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    731 9856
    Faculty address: 
    Raekoja plats 6, 51003 Tartu
  • kliinilise meditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 5323
    Faculty address: 
    L. Puusepa 8, 50406 Tartu
  • peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
    Faculty phone: 
    737 4190
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
    Faculty phone: 
    737 5360
    Faculty address: 
    Jakobi 5–205, 51005 Tartu
loodus- ja täppisteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5820
Faculty address: 
Vanemuise 46–208, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5820
    Faculty address: 
    Vanemuise 46–208, 51005 Tartu
  • arvutiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5445
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409 Tartu
  • Eesti mereinstituut
    Faculty phone: 
    671 8902
    Faculty address: 
    Mäealuse 14, 12618 Tallinn
  • füüsika instituut
    Faculty address: 
    W. Ostwaldi 1, 50411 Tartu
  • keemia instituut
    Faculty phone: 
    737 5261
    Faculty address: 
    Ravila 14a, 50411 Tartu
  • matemaatika ja statistika instituut
    Faculty phone: 
    737 5860
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409 Tartu
  • molekulaar- ja rakubioloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5011
    Faculty address: 
    Riia 23, 23b–134, 51010 Tartu
  • Tartu observatoorium
    Faculty phone: 
    737 4510
    Faculty address: 
    Observatooriumi 1, Tõravere, 61602 Tartumaa
  • tehnoloogiainstituut
    Faculty phone: 
    737 4800
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • ökoloogia ja maateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5835
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Asutused
  • raamatukogu
    Faculty phone: 
    737 5702
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • teaduskool
    Faculty phone: 
    737 5581
    Faculty address: 
    Uppsala 10, 51003 Tartu
  • genoomika instituut
    Faculty phone: 
    737 4000
    Faculty address: 
    Riia 23b, 51010 Tartu
  • muuseum
    Faculty phone: 
    737 5674
    Faculty address: 
    Lossi 25, 51003 Tartu
  • loodusmuuseum ja botaanikaaed
    Faculty phone: 
    737 6076
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Tugiüksused
  • ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus
    Faculty phone: 
    737 6339
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
  • grandikeskus
    Faculty phone: 
    737 6215
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
  • hankeosakond
    Faculty phone: 
    737 6632
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • infotehnoloogia osakond
    Faculty phone: 
    737 6000, arvutiabi: 737 5500
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kantselei
    Faculty phone: 
    737 5606
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kinnisvaraosakond
    Faculty phone: 
    737 5137
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kirjastus
    Faculty phone: 
    +372 737 5945
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • personaliosakond
    Faculty phone: 
    737 5145
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 302 ja 304, 50090 Tartu
  • rahandusosakond
    Faculty phone: 
    737 5125
    Faculty address: 
    Jakobi 4, 51005 Tartu
  • rektoraadi büroo
    Faculty phone: 
    737 5600
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 51014 Tartu
  • siseauditi büroo
    Faculty address: 
    Ülikooli 17–103, 51005 Tartu
  • Tallinna esindus
    Faculty phone: 
    737 6600
    Faculty address: 
    Teatri väljak 3, 10143 Tallinn
  • turundus- ja kommunikatsiooniosakond
    Faculty phone: 
    737 5687
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 102, 104, 209, 210, 50090 Tartu
  • õppeosakond
    Faculty phone: 
    737 5620
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 50090 Tartu
  • üliõpilasesindus
    Faculty phone: 
    737 5400
    Faculty address: 
    Ülikooli 18b, 51005 Tartu
Muud üksused
  • MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
    Faculty phone: 
    737 5371
    Faculty address: 
    Ujula 4, 51008 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasküla
    Faculty phone: 
    740 9959
    Faculty address: 
    Narva mnt 25, 51013 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasmaja
    Faculty phone: 
    730 2400
    Faculty address: 
    Kalevi 24, Tartu
  • SA Tartu Ülikooli Kliinikum
    Faculty phone: 
    731 8111
    Faculty address: 
    L. Puusepa 1a, 50406 Tartu
  • Tartu Ülikooli Sihtasutus
    Faculty phone: 
    737 5852
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a–106, Tartu

Õigus olla unustatud ja avalikkuse huvi – arutelu Arvamusfestivalil 2015

Kui suur on üksikisiku õigus olla unustatud? Kas teismelise neonatsi internetis avaldatud rassistlikud kommentaarid peaksid temaga kaasas käima ka kümneid aastaid hiljem  - ka siis, kui tema vaated aastatega on muutunud? 

Interneti ja sotsiaalmeedia võidukäigu ajal elab üha suurem osa inimesi väga avalikku elu: internetist leiab  fotosid, mõttevälgatusi ja muid isikliku elu jäädvustusi. Kommentaariumides võib kohata ka vaenulikke rünnakuid üksikisiku vastu, samuti jäädvustab Google kõik, mis internetis kellegi kohta kirja pandud.

Hirm avaliku häbi ees hoiab inimesi võimu kuritarvitamast. Kas avalik häbistaja olla on mõnele meist meelepärane? Millal muutub kiusaja ise avalikkuse kiusu objektiks ja kuivõrd me peaksime sellesse sekkuma? Kuivõrd ja millal läheb üksikisiku soov oma privaatsust kaitsta vastuollu avaliku huviga?

Need küsimused puudutavad väga teravalt ka erinevaid mäluasutusi. Rahvusraamatukogu jt mäluasutuste ülesanne on muu hulgas oma kogusid ka digitaalsena kättesaadavaks teha. Digiteeritud andmed teevad küll teadlaste ja uurijate elu lihtsamaks, kuid panevad säilitaja vastuokslikku olukorda. Inimesele endale ei pruugi säilitatav info meeldida ja ta astub samme, et arhiveeritud materjal kustutataks. See aga läheb vastuollu mäluasutuste rolli ja võimaliku  avaliku huviga.

Kas nooruses rumaluse teinud avaliku elu tegelane peab selle pitseriga elama kogu elu? Kas pahategu kahetseval kurjategijal on õigus nõuda, et kõikidest avalikest arhiividest eemaldataks viited temale kui kurjategijale? Kas ühiskonnategelaste nõukogude perioodi tegevuse kajastused peaksid olema viimaste nõudmisel varjatud? Kas üksikisiku õigus olla unustatud hakkab tsenseerima ja muutma ajalugu?

Kuidas leida tasakaal? 
Arvamusfestivalil 2015 arutleti indiviidi õiguse üle olla unustatud ajaloo arhiveerimise kontekstis.  Väärtuste ala laval olid arutelu läbiviijad Margit Sutrop, eetikakeskuse juhataja ja filosoof, ning Krõõt Filippov Eesti Rahvusraamatukogu parlamendiinfo keskusest. Vestlusringis osalesid ka Priit Pirsko, riigi peaarhivaar; Viljar Peep, Andmekaitseinspektsiooni peadirektor; Karmen Turk, jurist; Katrin Laas-Mikko, AS Sertifitseerimiskeskuse kvaliteedijuht ning Marten Juurik eetikakeskusest, TÜ meedia ja kommunikatsiooni osakonna doktorant.  Järgnevalt põgus ülevaade kõneldust ja noppeid erinevatest arvamustest. Suuline tekst on toimetatud ja lühendatud.

Vt ka ERR video

Õigus olla unustatud

Õigus olla unustatud - vist kunagi varem ajaloos pole inimestel sellist küsimust nii teravalt üles kerkinud. Kuidas hinnata inimeste soovi olla unustatud?

Publik väljendas oma hoiakut, andes pöidlaga märku - kel oli pöial püsti, kes väljendas kõhklust - nii ja naa - , kel oli pöial allapoole. Laval olevad eksperdid arvasid: nii ja naa. Margit Sutrop: "Aga kui me räägime häbistamisest sotsiaalmeedias, mis on teie arvamus siis?" Naer.

Arhivaar Priit Pirsko tõi rohkesti näiteid juhtumitest, mil inimesed nõudsid oma fotode ja andmete eemaldamist internetist.

Margit Sutrop: „Me loeme tuhandeid elulugusid, mis on kirjutatud ühe inimese väga isiklikust vaatenurgast. Ükski neist pole kirjutatud nii, et seal ei puudutataks teisi inimesi. Teatud mõttes on teistest avalikult kirjutamine neilt luba küsimata teise privaatsuse rikkumine - oleme määramata alal. See on läbirääkimise ruum, kuidas üksikisiku  õigused ja avalik ruum peavad leidma tasakaalu.

Loodame elulooraamatu autori pieteeditundele ja südametunnistusele ning heale maitsele, aga nii mõnigi kord äpardutakse maitseküsimustes.  Ka see võiks olla arutelu teema.“

Karmen Turk: „Piiramine on kahe teraga mõõk – tuleb mõelda, kuhu me privaatsusega välja jõuame.“

Margit Sutrop: „Ehk meil polegi küsimus pelgalt privaatsuse riives? Privaatsus kaitseb meie autonoomsust, eneseväärtusõigust, inimväärikust. Sotsiaalmeedias häbistamine tähendab stigmatiseerimist ja on negatiivse tähendusega. See pole ainult privaatsuse küsimus.

Me mäletame valikuliselt. Me mäletame oma perspektiivist. Mäletan üht krimifilmi, kus igal osalisel oli juhtunust oma, väga erinev tõlgendus. Mäletan Jaan Krossi elulooraamatu esitluselt, kuidas tema lapsed ühe detaili kohta rääkisid, et ei, see lugu juhtus hoopis teise meie pere lapsega.“

Marten Juurik: „Avaldada teise inimese privaatsusse puutuvaid küsimusi ilma temaga nõu pidamata on halb. Kui lähtuda aspektist, et ma kirjutan nii nagu ma mäletan ja see on minu asi, ja ma ei suhtle teistega, siis see on ka halb. On kummaline ette kujutada, et rohkem kommunikatsioonivabadust tähendab vähem kommunikatsiooni – et andmetega peab arvestama, aga teise inimesega suhtlema ei pea.“

Diskussoonis kõlab väide, et häbi on ühiskonda koos hoidev jõud.

Margit Sutrop: „Jah, aga mitte häbistamine. Häbi on sügavalt sisemine emotsioon ja seda väljast poolt esile kutsuda tegelikult ei saagi. Teise inimese häbistamine on teise valu osatamine.“

Priit Pirsko: „Inimesed on üksteisega halvasti käitunud kogu aeg. Internet võimendab seda. Kui räägime Euroopa Liidu tasandil õigusest olla unustatud, tegeleme mitte põhjuste, vaid tagajärgedega. Peaksime alustama koolist.

Mõelgem, kui X või Y nõuab, et tema andmed kustutatakse - lihtne on see sotsiaalmeedias, aga palju raskem riigi andmebaaside puhul. Meil on lademes andmeid minevikku vajunud sodoomiajuhtude või pidalitõbiste kohta. Ma tahan öelda, et mingi terve mõistus ikka ka peab alles jääma.“

Katrin Laas-Mikko: „Nõus Priiduga, et oluline on meediakasvatus. Aga uue meedia puhul teeb asja keerukaks nähtamatu auditoorium. Noored ei saa sageli aru, et nende postitused on suurele auditooriumile: see teeb raskeks aru saada, mis on kontekst.

Ent sellega on ka kohanetud, enesetsensuur toimib ka uues meedias. Inimõiguste Instituudi uuringust tuleb välja, et oluline on enesetsensuur – ma edastan infot sotsiaalmeedias sellisel moel, et see on arusaadav ainult teatud publikule, ehk siis on tekkinud ka kohandumine.“

Karmen Turk: „Eestis on esitatud üle 8000 eraisikute taotluse veebilinkide mahavõtmiseks; ligi pool neist on ka rahuldatud.“

Margit Sutrop: „Mõtted on vabad, aga mõtete väljendamisel on piirid. Kui me suudame panna end teise kingadesse, siis ehk me ei kasuta sõnu paks, prillipapa jne.“

Priit Pirsko: „Kas olukorras, kus me elame uues maailmas, meie traditsioonilised arusaamad saavad üldse kehtida? Kui rääkida privaatsfäärist, siis minu arvates need arusaamad ei saa enam kehtida. Youtube`i inimeste privaatsfäär on juba olemuselt teistsugune kui eelmistel põlvkondadel.
Ka tagajärgedega peab tegelema, aga oluline on kiusamise ennetamine, mitte karistamine. Privaatsuse kaitse puhul peab olema valvel, et see kõik ei läheks tsensuuriks ja ilustamiseks. Mistahes teemad evivad pinget ainult teatud aja.

Õigus olla unustatud on muutuv probleem – sellest on tehtud poliitiline projekt. See on uutlaadi privaatsust kaitsev õigus. Uued plaanid räägivad juba andmete kustutamisest, mis on hoopis teine asi. Õigus olla unustatud on justkui paisunud ja püüab katet pakkuda ka laiemale osale.“

Karmen Turk: „Ma ei  tahaks sellel üldse peatuda, sest see on niivõrd halb stsenaarium.

Täna on Google saanud üle miljoni erineva taotluse, et palun võtke see info maha, see on mulle häbistav. Tuleb arvestada, mis on teabe laad, milline on üldsuse õigustatud huvi saada infot ja viimaks, kas inimene on avaliku elu tegelane. Viimasel puhul on õigus olla unustatud palju väiksem.“

Priit Pirsko: „Kustutamine ei ole teatud juhtudel mitte ainult õigustatud, vaid arhivaari seisukohast ka hädavajalik. Me elame digitaalse info ajastul. Kes suudaks seda infot hallata?

Küsimus info ära kustutamisest on tegelikult ellujäämise küsimus. Kasvõi kümneid tuhandeid fotosid üles laadides võiks mõelda ühiskondlikult.

Just eelmisel aastal jõudis üks maailmas tuntud arhivaar oma elukutsele surmahoobi andmiseni  – infot on nii palju, et arhivaar ei suuda enam otsustada, mis on väärtuslik ja mis mitte.

Tegelikult ei tasu meil muretseda selle üle, et suurem osa tänasest infost ära kaob. Muidugi oleks tore, kui meil oleks videosalvestus neandertaallaste koopast. Aga kujutage ette,et meil oleks kõigi koobaste kohta video – need oleksid kohutavalt ühesugused.“

Lõpuringis ütles Priit Pirsko, riigi peaarhivaar lohutavalt: tere tulemast uude digireaalsusse! Praegu toimub kohanemine uue digitaalse maailmaga. Diskussioon tasakaalu leidmiseks privaatsuse ning info kättesaadavuse vahel jätkub nii või teisiti juristide valvsa pilgu all.