Mõeldes õpetaja ametile tekib aukartus. See on väga vastutusrikas töö, kuna on väga palju erinevaid aspekte, millega tuleb arvestada. Õpetajana sooviks siiski teha õpilaste jaoks tund huvitavaks ning samal ajal edastada vajalikud teadmised nii, et õpilased ka asjast ikka aru saaksid.
Tänapäeva tehnoloogia on samuti väga arenenud ning tuleb end ka selle järgi kohandada, kuid samas sooviks, et noortesse jääks ka seda puhast rõõmu asjade avastamisest ning suhtlemisest.
Suureks murekohaks on ka see, et kuidas end noore õpetajana kehtestada. Kuidas olla ja ka tunduda õpilastele enesekindlana ning ära teenida nende austus, olles õpilastest vaid mõned aastad vanem.
Tean, et õpetaja amet on raske, kuid usun, et sellega kaasneb ka palju rõõme, mis aitavad rasketest aegadest läbi tulla. Samas muretsema panebki just see, et kuidas õpilastega leida ühine keel. Samuti loodan väga leida selle tee, et õpilastel tekiks minu vastu austus ning samas ka pisike kartus, mis paneb nad pingutama, kuid samas nad teavad, et olen sõbralik, hooliv ning mõistev. Seda ideaali, mida tahaks saavutada, on küll kerge ette kujutada, kuid kindlasti raskem teostada, kuid siiski usun, et see on võimalik.
Noore õpetaja hirmud
Foorumid:
Ma ise ollen samuti mõlenud
Ma ise ollen samuti mõlenud samadel teemadel ning pean tunnistama, et see ongi üks keerulisemaid noore inimese jaoks. Sa pole kunagi klassi ees seisnud ja sa ei kujuta ettegi, kuidas see kõik käib - see mõte hirmutab. Samas aga olen ma iseenda jaoks mõelnud seda asja nii, et meenutanud õpetajaid, kes mulle olid olulised ja miks nad seda olid, siis nende kõigi ühise joonena võiks nimetada inimlikkuse. Ma leian, et ääretult oluline on see, et õpetaja oleks inimlik, mõistev ja arusaaja. Õpetaja peab loomulikult tegema oma tööd, esitama õpilastele nõudmisi, et neid harida, kuid ma leian, et seejuures peaks õpetaja ära põhjendama iga oma soovi. Meie ka täiskasvanutena ei taha teha neid asju, mille tagamaasid me ei mõista, sama on ka õpilastega. Ma arvan, et tuleb olla aus ja sihikindel, ent jääda alati ikkagi eelkõige inimeseks.
Noor õpetaja
Olen samuti sarnaselt Sinule samal teemal end mõtlemast tabanud. Tahaks öelda, et jube lihtne on ja kõik õpetatakse ülikoolis ära, kuid pigem langeb õppimine eluülikoolile. Olen noor õpetaja, kes nüüdseks peaaegu aasta klassi ees seisnud. Alguses oli väga raske. Ja mis peamine kõige raskem oli endale kindlaks jääda. Kuna minu situatsioonis tuli mul võtta üle teise õpetaja klassi, oli mul eriti raske. Pidin arvestama juba lihtsalt ka sellega, milline eelnev õpetaja oli ( vanem ja meesterahvas). Kuna minul on oma õpilastega üsna väike vanuse vahe on kehtestamine eriti raske, kuid mitte võimatu. Minu suurimaks toeks on olnud mõned kolleegid, kellega rohkem suhtlen, sest olgem ausad noorel õpetajal on ka kolleegide seast raske toetust leida. Kindlasti tuleks leida oma aine õpetaja, kes Sind toetab, nii on nii hindamise, kui ka õpetamise probleemidega kõige lihtsam kelleltki abi saada. Samuti aitab väga ka tugev kontakt juhtkonnaga. Kui klassis tekib probleem siis ilma häbenemata tasub olla esimene, kes sellest klassijuhatajale/juhtkonnale rääkima läheb. Palju kurvem on seis kui õpilased enne jõuavad, nii jääb klassijuhatajal ja juhatusel mulje, et Sina selles probleemi ei näinud. Samuti ei tasu austust ja kerget kartust oodata esimesest päevast, kuid ei tohiks ka olla "vahelduvate meeleoludega" . Õpilased õpivad kiiresti ära õpetajate need punktid, millele vajutada, et oma tahtmist saada.
Noor õpetaja
Minu arvates on kõige tähtsam kohe reeglid paika panna. Ei pea õigeks, kui õpetaja taotleb õpilastega suheldes odavat populaarsust ja on pigem semu. Õpetaja on õpetaja ja autoriteet mis ei välista sealjuures sõbralik ja lahke olemist. Rangus ja nõudlikkus ei võrdu alati kurja ja pahatahtlikkusega. Hiljem on õpetajal raske ennast tõsiseltvõetavaks teha, kui mängumaa ja piirid on algselt väga vabad. Õpilaste seisukohast on ka kergem, kui teavad, mida ühelt õpetajalt oodata. Proovile panemist tuleb ikka ette, samuti kokkuleppeid ja läbirääkimisi. Kolleegide toetus ja nõuanded on ka omal kohal ja aitavad. Probleemide puhul soovitan samuti toetust ja nõu küsida, muidu võib juhtuda, et olukord pöördub hoopis õpetaja vastu.
Tqnn
Tere.
Leian su mõtted õiged olevat.
Jaksu ja pealehakkamist.
Noore õpetaja hirmud
Ega kohe polegi mõtet täiuslikkust taga ajada. Paremuse poole üritavad ka 20-30 a töökogemusega õpetajad. Ka nõus sellega, et reeglites ei tohiks järeleandmisi teha. Eks ta ole, et julge hundi rind on rasvane või siis haavleid täis. Samas tuli juba välja, et oled hooliv, sõbralik ja mõistev, aitab juba palju kaasa.
Esimest korda klassi ette
Esimest korda klassi ette astudes tagus minu süda väga kõvasti. Mul oli väga suur hirm sees, sest ma ei teadnud päris täpselt, mida õpilased minust arvavad ning kuidas nad minuses suhtuvad. Meie vanuse vahe oli väga väike ning lisaks sellele nägid mõningad õpilased vanemad välja kui mina. Ning oma esimese õpetaja kogemuse alustasin ma suure veaga ma üritasin olla õpilastele sõbraks ning nägin, kuidas mulle pähe astute, kuidas õpilased ei austanud mind kohe üldse.
Teisel korral suutsin ma luau juba klassis kora, kuid astusin uuesti sama reha otsa ning püüdsin õpilastele meeldida.
Kolmandal korral alustasin tundi reeglite paika panemisega ning see toimis kõige paremini, sest õpilased teadsid, mida mina neilt ootan ja mida nemad minult.
Nende kolme kogemuse põhjal nägin ma ära, et lapsed hindavad neid õpetajaid, kes jäävad enda põhimõtetele kindlateks (muidugi mõningad järele andmised on normaalne). Lisaks sellele hindavad õpilased neid õpetajaid, kes mitte ainult ei räägi, kuidas peaks toimima, vaid ka reaalselt tegutsevad enda sõnade järgi.
Lisa kommentaar