Õpetajate puhul on pidevalt tegemist enesetäiendamisega, elukestva õppega. See on lisatud erinevatesse eetikakoodeksitesse ning peaks tulihingelist õpetajat iseloomustama ka ilma nendeta. Viimasel ajal olen aga end leidnud mõtisklemas selle üle, kas õpetajate puhul on väline motiveerimine (innustus arenemiseks tuleb kõrvalseisjatelt) levinud? Aktsepteeritud? Eetiline?
Mõtlesin pikalt, kas tõstatada see teema või mitte, eriti lugedes Õpetajate Maailmaorganisatsiooni kutse-eetika deklaratsiooni, kus on selgelt välja toodud õpetaja kohustused oma ameti ees. Paraku leidsin ühe kogenuma ja hetkel juhtival postitsioonil oleva haridustöötajaga vesteldes tõendust, et siiski leidub õpetajaid, kes ei ole huvitatud oma pädevuste arendamisest, enesetäiendamisest, kes soovivad olla vaid lihtsad töötajad oma väljakujunenud harjumuste ja õpetamisviisidega. Siinkohal loodangi algust teha arutelule, saamaks teada, kuivõrd levinud on passiivsus enesetäiendamises ja soovis areneda õpetajate seas, millised on seisukohad - kas see on aktsepteeritav või mitte, on see pigem staažikate õpetajate eripära või leidub ka noori?
Motivatsioon
Foorumid:
Õpetaja enesetäiendamine
Elukestev õpe käib tihedalt kaasa pea kõikide eluvaldkondadega. Eeldus, et õpetaja tegeleb enesetäiendamisega on kirjas nii kutsestandardis kui eetikakoodeksis, samamoodi leiab sellele toetust ka Vabariigi Valitsuse määrusest "Õpetaja koolituse raamnõueded", kus öeldakse, et õpetaja läbib 160 tundi koolitust iga 5 aasta jooksul. Samas ei aita ükski määrus ega standard muuta õpetajate suhtumist, kes ei näe enesetäiendamises vajalikkust või kes käivad enesetäiendustel lihtsalt paberi saamiseks ja tegelikult toimetavad täpselt samamoodi edasi. Need on õpetajad, kes ei teadvusta enam endale, et õpilased on need, kelle pärast nad koolis töötavad.
OECD rahvusvahelise õpetamise ja õppimise uuringu TALIS 2009 tulemused toetavad seda fakti, et noored vähemkogenud õpetajad täiendavad end rohkem kui kogenenud pedagoogid.
Lisaksin veel ühe teema õpetajate enesetäiendamisse. Põhjus, miks õpetajad ei tegele nii palju enesetäiendamisega, kui võiksid, peitub asjaolus, et õpetajad on muude tööülesannetega niivõrd üle koormatud ja enesetäiendamiseks (ka haridusalaste raamatu lugemiseks) ei jätku lihtsalt energiat.
Täiskasvanud õppija õppimine
Täiskasvanud õppija õppimine ja õppima motiveerimine tulevad tema enese seest. Võib olla on siinkohal tõesti tegemist õpetajate ülekoormusega, sest täiskasvanud õppija võtab endale vastutuse õppides. Ning kui on näha, et ei ole aega ja võimalust õppida, ennast täiendada, siis seda ei tehta. Välised motivaatorid saavad õpetajate puhul täna olla üldse missugused? Kas seadus, mis kohustab õppima, töökeskkonna sisekliima, konkurents? Maslowi väide, et igas inimeses on vajadus teada saada, viib jällegi selleni, et täiskasvanud õppija võtab vastutuse ning kui võimaluse puudumise korral ei õpi.
Ajanappus on kahtlemata üks
Ajanappus on kahtlemata üks olulisi põhjuseid, miks enesetäiendamine võib tagaplaanile jääda - igapäevased tööülesanded võtavad kogu aja ja energia. Kuid teisalt tuleb sellisel puhul ehk pöörduda nende õpetajate poole, kes leiavad siiski aega ka täiendõppeks. Ilmselt taandub lõpuks siin arutelu siiski sisemise soovi puudumiseni.
Väliste motivaatoritena pidasingi eelkõige silmas erinevaid dokumente, mis õpetaja puhul pideva enesetäiendamise sätestavad (nt eetikakoodeksid, kutsestandard).
Motivatsioon?
Teemat lugema ärgitas just pealkiri - motivatsioon. Kutseõpetajana näen enda täiendamiseks kahte rada: erialaselt või pedagoogiliselt. Kuna kutsekooli erialad on tehnikaga seotud, mis pidevalt areneb, peab ka õpetaja ajaga kaasas käima. Tuleb arvestada asjaoluga, et koolilt eeldatakse eelkõige uute teadmiste saamist. Värske kutseõpetajana tunnen, kuivõrd ebaeetiline on olukord, kus mõni õpetaja laseb õpilastel teha nö. "lolli tööd" sobimatute tööriistade ja küündimatute töövõtete abil. Leian, et selline lähenemine pole kuigi eetiline, sest noor peab ju kutsekoolis omandama just need õiged, kiired töövõtted kaasaegset tehnikat kasutades, olemaks tööturul efektiivne ja kasumlik. Lisaks, nagu Gerda1 ütles, on olemas ka erinevad dokumendid, mis enesetäiendamise mahu ja sageduse määravad.
Lisa kommentaar