Foorumid:
Õpetaja ametit ei väärtustata nii palju kui varemalt. Riik teeb mis saab et tekitada noortes huvi koolis õpetamise ja pedagoogika vastu üldiselt. Selleks on erinevad projektid, palga tõusud jne. Aga siiski.....miks on keegi nõus minema ja seisma klassi ees et anda edasi enda teadmisi lastele? Mis paneb ühte inimest sellist tööd, õpetaja ametit valima?
Sai proovitud olla õpetaja 1
Sai proovitud olla õpetaja 1,5a. ja mõtlesin ise ka, et miks üldse õpetaja olla. Isiklikult mulle meeldis, sest selles olid omad plussid minule. Esiteks sain ma teha tööd erialal, mis mulle meeldib ( mehaanika ehitus/ süsteemid) , areneda ise, õpetada teisi, iga päev on uus ja teistsugune tegevus. Palk ei olnud tõesti kuigi hea, ainetega jantimist ka omajagu, kuid siiski. Olin soojas, ei rüga nagu loom, hoian tervist, sain tunniraames teha asju, mis nt. toovad lisatulu sisse ( oma vahenditest, näidates ka teistele ja kõik see tööaja sees, lisaaega ei kuluta). Kuid koolisüsteem ise on aegunud ja väljaspool tööaega on mul targemat teha kui teha sissekandeid, tunde ettevalmistada, suhelda õpilastega, töid kontrollida jne. See on ikkagi amet inimestele, kellel pole vabal ajal miskit muud tarka teha. Seega panin ka mina selle ameti maha.
Õpetajana töötamiseks võib
Õpetajana töötamiseks võib olla mitmeid põhjuseid. Kindlasti ei saa öelda, et see on üleliia populaarne amet, kuid mõnikord võivad plussid miinused üle kaaluda.
Nõustun eelneva kommenteerijaga, et saab teha töö seoses ainega, mis endale huvi pakub. Kui oled loodusainete inimene, saad õpetada loodusaineid, kui puidutööhuviline, saad oma hobi ühildada tehnoloogiaõpetusega. Kindlasti toimub pidev eneseareng ja õpid pidevalt midagi juurde - lapsed võivad asju näha väga teistsuguste (kuid mitte valede) nurkade alt, mis paneb ka ennast teistmoodi mõtlema. Saad anda midagi ühiskonnale juurde (teadmisi ja oskuseid). Kindlasti ei leidu kahte ühesugust päeva, mistõttu pole ka tüdimus kerge tekkima.
Palk võiks alati ja igal pool olla suurem, aga iseenesest mina ei leia, et õpetajatel nüüd nii kehv elu ka selle koha pealt oleks. Lisaks palgale on õpetajal tegelikult ka päris toredad puhkused, aeg-ajalt saab käia ekskursioonidel või muudel silmaringi avardavatel üritustel, õpilased võivad korraldada meeldivaid üllatusi, saad oma töös kasutada erinevaid (endale sobivaid) meetodeid (muidugi pidades silmas ikka vajalikku tulemust) jms. Kui ained on endale huvipakkuvad, siis on ka seda jantimist üsna vähe. Loomulikult on süsteemis palju asju, mis võiks muutuda ja tõepoolest tuleb ohverdada aega ka otsesest tööajast väljaspool. Aga eks see ole igaühe jaoks erinev, kas kaalukamaks osutuvad plussid või miinused.
Teatud inimesed ongi sellised, kes sobivad kasvatajateks ja õpetajateks. Nemad leiavad oma töös plusse oluliselt rohkem kui miinuseid ja naudivad oma tööd väga. Tuleb vaid loota, et selliseid sisemiselt motiveeritud inimesi jagub meie maale veel küllaldaselt (kuigi praegu tundub olevat mõõnaperiood).
Üheks põhjuseks, miks õpetajana töötatakse võib olla põhjus, et piirkonnas lihtsalt ei ole teisi sobivaid tööpakkumisi. Tean näidet, kus pärast ülikooli lõpetamist noor inimene kolis maale elama. Lähimasse linna, kus sobivaid tööpakkumisis tol hetkel ei olnud - 17 km. Lähimasse koolimajja, kuhu oli õpetajat vaja - 4 km. Kuigi polnud õppinud pedagoogikat, läks töövestlusele ja sai ka töökoha õpetajana. Mis edasi saab, see oleneb juba inimesest endast - kas talle meeldib see töö piisavalt, et sellele ametile pidama jääda jms. Võib juhtuda ka, et juba aastaid töötanud inimene kaotab senise töökoha ning teeb proovi pedagoogina. Miks mitte.
Kokkuvõttes, miks olla õpetaja? Aga miks mitte? Samamoodi, nagu mõnele inimesele pakub eneseteostust ja rahulolu olla juuksur, arst, teadlane vms, pakub mõnele sama ka õpetajana töötamine.
Lisa kommentaar