Mikko Lagerspetz: põhjamaiste väärtuste paradoksid ja Eesti | Eetikaveeb

TÜ üksuste kontaktandmed

humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Faculty phone: 
737 5341
Faculty address: 
Jakobi 2, ruumid 116–121, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5341
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 116–121, 51005 Tartu
  • ajaloo ja arheoloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5651
    Faculty address: 
    Jakobi 2, 51005 Tartu
  • eesti ja üldkeeleteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5221
    Faculty address: 
    Jakobi 2, IV korrus, 51005 Tartu
  • filosoofia ja semiootika instituut
    Faculty phone: 
    737 5314
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 309–352, 51005 Tartu
  • kultuuriteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5223
    Faculty address: 
    Ülikooli 16, 51003 Tartu
  • maailma keelte ja kultuuride kolledž
    Faculty address: 
    Lossi 3, 51003 Tartu
  • usuteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5300
    Faculty address: 
    Ülikooli 18-310, 50090 Tartu
  • Viljandi kultuuriakadeemia
    Faculty phone: 
    435 5232
    Faculty address: 
    Posti 1, 71004 Viljandi
sotsiaalteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5957
Faculty address: 
Lossi 36, 51003 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5900
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • haridusteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 6440
    Faculty address: 
    Salme 1a–29, 50103 Tartu
  • Johan Skytte poliitikauuringute instituut
    Faculty phone: 
    737 5582
    Faculty address: 
    Lossi 36–301, 51003 Tartu
  • majandusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 6310
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009 Tartu
  • psühholoogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5902
    Faculty address: 
    Näituse 2, 50409 Tartu
  • õigusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5390
    Faculty address: 
    Näituse 20–324, 50409 Tartu
  • ühiskonnateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5188
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • Narva kolledž
    Faculty phone: 
    740 1900
    Faculty address: 
    Raekoja plats 2, 20307 Narva
  • Pärnu kolledž
    Faculty phone: 
    445 0520
    Faculty address: 
    Ringi 35, 80012 Pärnu
meditsiiniteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5326
Faculty address: 
Ravila 19, 50411 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5326
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • bio- ja siirdemeditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 4210
    Faculty address: 
    Biomeedikum, Ravila 19, 50411 Tartu
  • farmaatsia instituut
    Faculty phone: 
    737 5286
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • hambaarstiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    731 9856
    Faculty address: 
    Raekoja plats 6, 51003 Tartu
  • kliinilise meditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 5323
    Faculty address: 
    L. Puusepa 8, 50406 Tartu
  • peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
    Faculty phone: 
    737 4190
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
    Faculty phone: 
    737 5360
    Faculty address: 
    Jakobi 5–205, 51005 Tartu
loodus- ja täppisteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5820
Faculty address: 
Vanemuise 46–208, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5820
    Faculty address: 
    Vanemuise 46–208, 51005 Tartu
  • arvutiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5445
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009 Tartu
  • Eesti mereinstituut
    Faculty phone: 
    671 8902
    Faculty address: 
    Mäealuse 14, 12618 Tallinn
  • füüsika instituut
    Faculty address: 
    W. Ostwaldi 1, 50411 Tartu
  • keemia instituut
    Faculty phone: 
    737 5261
    Faculty address: 
    Ravila 14a, 50411 Tartu
  • matemaatika ja statistika instituut
    Faculty phone: 
    737 5860
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009 Tartu
  • molekulaar- ja rakubioloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5027
    Faculty address: 
    Riia 23, 23b–134, 51010 Tartu
  • Tartu observatoorium
    Faculty phone: 
    737 4510
    Faculty address: 
    Observatooriumi 1, Tõravere, 61602 Tartumaa
  • tehnoloogiainstituut
    Faculty phone: 
    737 4800
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • ökoloogia ja maateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5835
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Asutused
  • raamatukogu
    Faculty phone: 
    737 5702
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • teaduskool
    Faculty phone: 
    737 5581
    Faculty address: 
    Uppsala 10, 51003 Tartu
  • genoomika instituut
    Faculty phone: 
    737 4000
    Faculty address: 
    Riia 23b, 51010 Tartu
  • muuseum
    Faculty phone: 
    737 5674
    Faculty address: 
    Lossi 25, 51003 Tartu
  • loodusmuuseum ja botaanikaaed
    Faculty phone: 
    737 6076
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Tugiüksused
  • ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus
    Faculty phone: 
    737 4809
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009, Tartu
  • grandikeskus
    Faculty phone: 
    737 6215
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
  • hankeosakond
    Faculty phone: 
    737 6632
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • infotehnoloogia osakond
    Faculty phone: 
    737 6000, arvutiabi: 737 5500
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kantselei
    Faculty phone: 
    737 5606
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kinnisvaraosakond
    Faculty phone: 
    737 5137
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kirjastus
    Faculty phone: 
    +372 737 5945
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • personaliosakond
    Faculty phone: 
    737 5145
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 302 ja 304, 50090 Tartu
  • rahandusosakond
    Faculty phone: 
    737 5125
    Faculty address: 
    Jakobi 4, 51005 Tartu
  • rektoraadi büroo
    Faculty phone: 
    737 5600
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 51014 Tartu
  • siseauditi büroo
    Faculty address: 
    Ülikooli 18–244, 51005 Tartu
  • Tallinna esindus
    Faculty phone: 
    737 6600
    Faculty address: 
    Teatri väljak 3, 10143 Tallinn
  • turundus- ja kommunikatsiooniosakond
    Faculty phone: 
    737 5687
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 102, 104, 209, 210, 50090 Tartu
  • õppeosakond
    Faculty phone: 
    737 5620
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 50090 Tartu
  • üliõpilasesindus
    Faculty address: 
    Ülikooli 18b, 51005 Tartu
Muud üksused
  • MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
    Faculty phone: 
    737 5371
    Faculty address: 
    Ujula 4, 51008 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasküla
    Faculty phone: 
    740 9959
    Faculty address: 
    Narva mnt 25, 51013 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasmaja
    Faculty phone: 
    730 2400
    Faculty address: 
    Kalevi 24, Tartu
  • SA Tartu Ülikooli Kliinikum
    Faculty phone: 
    731 8111
    Faculty address: 
    L. Puusepa 1a, 50406 Tartu
  • Tartu Ülikooli Sihtasutus
    Faculty phone: 
    737 5852
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a–106, Tartu

Mikko Lagerspetz: põhjamaiste väärtuste paradoksid ja Eesti

6. September 2016 - 10:23 -- Laura Lilles-Heinsar
Foorumid: 

Rootsi ajaloolane ja kuningliku teaduste akadeemia liige Gunnar Wetterberg kutsus 2009. aastal üles looma uut liitriiki, kuhu kuuluksid viis Põhjamaad ja nende kolm autonoomset regiooni - Norra, Taani, Rootsi, Soome ja Island koos Fääri saarte, Gröönimaa ja Ahvenamaaga. Uue föderatsiooni riigipeaks oleks Taani kuninganna. Tegemist oli ühe inimese kõrge mõttelennuga, mitte reaalse poliitilise tegevuskavaga. Et need mõtted siiski leidsid tugevat kõlapinda Põhjamaade poliitikute hulgas, näitab Wetterbergi arutluse avaldamine Põhjamaade Ministrite Nõukogu aastaraamatuna. Visandatud liitriigis elaks 25 miljonit inimest ja majanduse mahu poolest oleks ta kümnendal kohal maailmas. «Ühtne Põhjala saaks anda tugevama panuse Euroopa arengusse ning edendada põhjamaiseid väärtusi ja huvisid tugevamalt kui praegu,» kirjutab Wetterberg.

Milles siis tema arvates seisnevad «põhjamaised väärtused»? Tsiteerime:

    «Liitriigi loomist võimaldavad ühised väärtused ja struktuurid. Keeleline lähedus teeb enamiku kodanike omavahelise mõttevahetuse kergeks, aga kultuuriline lähedus on veelgi tugevam ja laiem. Kultuuriline lähedus tugineb väärtustele, millest annab tunnistust ühiskonnamudeli valik. Põhjamaine kultuur väärtustab võrdsust, armastatakse loodust. Sissetulekute struktuur on võrdsem kui peaaegu millises maailma riigis tahes, avalikud teenused on kergesti kättesaadavad, kaasa arvatud teenused lastele ja vanuritele. Suur osa tarbimisest rahastatakse maksude kaudu, ja Põhjamaad on nende riikide hulgas, kes on teinud kõige rohkem soolise võrdõiguslikkuse ja keskkonna heaks. Rahvusvahelistes küsitlusuuringutes paistavad Põhjamaade kodanikud suurte individualistidena – kellel samas on kõrge usaldus oma riigi vastu.»

 

Jäägu siinkohal otsustamata, kas need sarnasused on piisavad selleks, et nende alusel oleks kunagi võimalik luua liitriiki. Kindlasti on aga õige Wetterbergi tähelepanek, et võrdluses muu Euroopaga paistavad Põhjamaad ka kultuuri ja väärtuste poolest ühtse regioonina. Ka Eestis räägitakse vahel põhjamaistest väärtustest. Tundub, et nendest paljud kattuvad sellega, millisena näevad eestlased omaenda väärtusi – kindlasti on nende hulgas individualism ja looduslähedus. Samas näevad mõned eestlased Wetterbergi kirjeldatud põhjamaisust vastuolulisena: kuidas saab individualismi ühendada võrdsusetaotlusega, kõrgete maksude ja riigivõimu ülemäärase usaldamisega?

Paradokse on teisigi. Põhjamaade ühiskondasid iseloomustab inimeste vaheline usaldus nii igapäevases läbikäimises kui ka töö- ja ärielus. Samal ajal ei peeta sugugi imelikuks, et riik ja kohalikud omavalitsused reguleerivad ja kontrollivad inimeste õige mitmesuguseid tegevusi: kuhu ta oma prügi viib, mis värvi ta oma aknaraamid värvib, kuidas ta oma laste eest hoolitseb jne.

Teised näilised vastuolud on kultuurilised. Kõigis Põhjamaades on kirikul tugev positsioon ühiskonnas ning töö- ja sotsiaalpoliitikas osutatakse suurt tähelepanu perekonnale. Ühtse kultuuri traditsioonist on kantud ka eestlase meelest mõnikord koguni ahistavana tunduv inimeste soov oma kaaskodanikest mitte ülemäära erineda. Teiselt poolt on Põhjamaad teerajajateks soolise võrdsuse, uute peremudelite ja mitmekultuurilisuse tunnustamises. Väärtustatakse traditsioone, perekonda ja ühtsust, kuid ollakse avatud ka uuendustele ja mitmekesisusele.

Võti nende näiliste vastuolude mõistmiseks ei peitu üksikute indiviidide ellusuhtumises, vaid erilises vormis, mille on saanud kodaniku, kollektiivi ja riigi vaheline suhe. See on kujunenud ajaloo käigus.

Nüüdisaegsest demokraatiast ei saa Põhjamaades, nagu Eestiski, rääkida enne 20. sajandit. Ent võrdse valimisõiguse ja parlamentarismi sisseseadmisele eelnes nii Põhjamaades kui Eestis vabakonna teke ja aktiivsus. Uute ühenduste ja sotsiaalsete liikumiste suhe riigivõimuga kujunes aga erinevaks.

Usulised ja rahvuslikud liikumised, naisliikumine, karskusliikumine ja töölisliikumine on tuttavad nii Eesti kui Põhjamaade 19. sajandi ajaloost. Erinev oli aga nende suhe võimukandjatesse. Põhjamaades oli liikumiste tekke ajaks juba loobutud monarhi absoluutsest võimust, viimasena Taanis 1849. aastal, ja valitsusvorm sai parlamentaarseid sugemeid. Liikumiste vastas ei olnud monoliitset riigivõimu, vaid selline, mida oli võimalik poliitilise tegevuse kaudu mõjutada. Eestis kujunes vastasseis rahva ja riigivõimu vahel, Põhjamaades sai aga riigivalitsemisest tegevus, kus erinevaid huve omavahel kokku sobitati. Ei ole liialdus öelda, et Põhjamaades kujunes riigist kodanikuühiskonna jätk. Selle tulemuseks on tänapäeval tugev püüe väga erinevaid väärtusi ja elustiile ikkagi ühe katuse alla koguda, aga ka kodanike tugev usaldus avaliku võimu vastu.

Põhjamaade majandusest rääkides tulevad paljudele eestlastele esimesena meelde kõrged maksud. Maksukoormuse peamiseks põhjuseks on heal tasemel ja kõigile kättesaadavad heaoluteenused, eelkõige tervishoid ja haridus. Need teenused on kallid, aga nõutav rahakulu ei sõltu sellest, kuidas nende eest makstakse – kas seda teeb iga kodanik otse või teeb ta seda maksude kaudu. Riiklike heaoluteenuste alternatiiviks on, et igaüks asub endale looma sellist säästude ja kindlustuste turvavõrku, mille jaoks tal on piisavalt vara ja sissetulekuid. Haigus, lapse sünd või töökoha kaotamine valel ajal võib aga nurjata ka kõige paremad plaanid. Sellel, kes teenuseid vajab, ei pruugi endal parajasti olla raha, et nende eest maksta.

Põhjamaade kodanikud maksavad kõrgeid makse iseenda ja oma laste turvalisuse huvides. Kauba peale saavad nad ühiskonna, mis on võrdsem, kus keskmine haridustase ja eluiga on kõrged ja kus inimesed julgevad riskida uute asjadega oma elus. Viimane on  põhjuseks, miks Põhjamaad majanduskriisidest hoolimata on oma innovatsioonilisuse ja majandusliku konkurentsivõime poolest jätkuvalt maailma tipus.

Kui aga ei olda kindlad selles, et riik suudab ja tahab turvalisust pakkuda? Kui riik ei paista kõigi kodanike huvide, vaid kitsa eliidi esindajana? Või kui riigi järjekindlus heaoluteenuste pakkumisel ei näi piisav – kodanik maksab makse täna, aga teenus võib jäädagi saamata siis, kui seda aastate, võib-olla aastakümnete pärast vaja läheks? Eestlaste kogemused riigiga on teistsugused kui Põhjamaade kodanikel. Nõukogude võim võis küll toota majanduslikku võrdsust, aga mitte võrdset ligipääsu võimule. Ka uus iseseisvus ei ole muutnud kõigi arusaama riigist – et riik ei ole kodanikest kaugel, vaid nende endi vahend selleks, et elu üheskoos paremaks muuta.

Ka eestlased ei ole ajaloo vangid. See, mis on olnud võimalik Põhjamaades, on võimalik ka Eestis. Paljud inimesed on avastanud, et ühiste huvide edendamine õnnestub ainult üheskoos. Praegu teavad juba paljud ka seda, et riigi valitsemine õnnestub Eestis nagu mujalgi kõige paremini siis, kui riik kõiki oma kodanikke sellesse kaasab ja nendega võrdselt arvestab. Nende vajadused on aga suures osas ühesugused: saada korralik haridus endale ja oma lastele, elada kaua ja tervelt. Paradoksaalselt saab indiviid kõige rohkem arenguruumi siis, kui tema põhiline heaolu on kindlustatud kollektiivsete lahenduste abil. Veel üks Põhjamaade paradoksidest – et ka innovaatilisus on kõige suurem seal, kui inimesed tunnevad end turvaliselt – on aga Eestis enamuse jaoks seni veel avastamata.

 

Mikko Lagerspetzi lugu saavutas teise koha arvamuslugude konkursil "Eesti JA Põhjamaad, Eesti KUI Põhjamaa".

Lisa kommentaar

Plain text

  • HTML elemendid keelatud.
  • Each email address will be obfuscated in a human readable fashion or, if JavaScript is enabled, replaced with a spam resistent clickable link. Email addresses will get the default web form unless specified. If replacement text (a persons name) is required a webform is also required. Separate each part with the "|" pipe symbol. Replace spaces in names with "_".
  • Veebiaadressid ja e-maili aadressid muutuvad automaatselt linkideks.
  • Automaatne rea- ja lõiguvahetus
13 + 3 =
Selle lihtsa ülesandega tõendate, et te ei ole spämmirobot.