Ajakirjaniku eetika
Ajakirjaniku eetika tegeleb ajakirjaniku professiooniga seotud eetiliste normidega. Ajakirjaniku eetika põhiküsimus on, milliseid eetilisi norme ja väärtusi ajakirjanik oma töös peaks järgima.
Meedia roll avaliku arvamuse kujundamisel on väga suur. Ajakirjandust on nimetatud demokraatia valvekoeraks, rahva kui kõrgeima võimu kandjate huvide eest seisjaks. Nii trükiajakirjandus, raadio, televisioon kui ka internet on väga paljude inimeste esmased infoallikad. Seega on ajakirjanike vastutus rahva ees suur, ootused nende suhtes kõrged ning eetiliste normide järgimine ülioluline.
Ajakirjaniku ülesanne on panna tähele, milliseid väärtusi ta edasi annab ja rõhutab, näiteks, millest ja kuidas õigupoolest kirjutada: kas kirjutada skandaalimaiguline kõmulugu, mis võib suurendada lugejate huvi väljaande vastu, rääkimata majanduslikult tulust, või mõni mitte nii sensatsioonilisel teemal artikkel, mis võiks aidata edendada mitmete inimgruppide huve pikemas perspektiivis.
Tavapäraselt on ajakirjaniku palganud kindel ettevõte, näiteks ajaleht, uudisteagentuur vms. Ajakirjaniku autonoomsus on sel juhul piiratud tööandja nõudmiste ja huvidega. Ajakirjandusväljaanded on tavaliselt kasumit taotlevad ettevõtted, niisiis on nende huvid kahtlemata majanduslikud. Kuid ei tohi unustada ka muud laadi huvisid, üldiseid väärtusi, mida konkreetne ajakirjanduslik väljaanne esindab. Rääkides ajakirjaniku suhetest tööandjaga tuleb niisiis küsida, kelle ees on ajakirjaniku kohustused kõige suuremad, tööandja, riigi või rahva ees; kuidas peaks ajakirjanik käituma, kui tööandja huvid lähevad vastuollu ajakirjaniku sotsiaalsete kohustustega.
Lisaks suhetele tööandjaga tuleb tähelepanu juhtida ka ajakirjaniku ja uudiseallikate vahelistele suhetele: milliseid võtteid võib ajakirjanik informatsiooni saamiseks kasutada; millisel moel võib kogutud informatsiooni kasutada; kas tõde võib olla kõrgem väärtus kui näiteks infoallika privaatsus või ajakirjaniku enda julgeolek; kui ajakirjanik on allikaga täielikus konfidentsiaalsuses kokku leppinud, teda sunnitakse aga näiteks vangla ähvardusel allikat paljastama, kas sellisel juhul on kokkuleppe murdmine moraalselt õigustatud?
21. sajandil avardavad ajakirjanduse mõistet uued meediakanalid, levib interaktiivne mitteprofessionaalne ajakirjandus, näiteks ajaveebid. Uudiste ja artiklite kommentaarid jätkavad ajakirjanduslikku teksti ning nii saab lugeja vastusest selle osa. On vajalik küsida, millised on ajaveebide kirjutajatele rakenduvad eetilised normid; kas on õige jätta kirjutaja või kommenteerija nimi avaldamata, vabastades ta seega justkui vastutusest?
Suhtekorralduse eetika kohta: eetika ettevõttes
Vaata ka: kutse-eetika, intellektuaalne omand ja autorikaitse
Foto: www.sxc.hu