Looja ja teos
Kunst vajab arenguks loomingulist vabadust. Vabaduse teine külg on vastutus: autori vastutus oma teose mõju eest publikule, vastutus oma käsiteldava-vormitava materjali suhtes ning kohustused inimeste ees, keda teos lähedalt puudutab.
Kui dokumentaalfilmi tegija või ka muu kunstnik kasutab oma töös tegelike inimeste elust võetud materjale ja esitab neid äratuntaval kujul, siis lasub tal kohustus kaaluda asjassepuutuvate inimeste huvisid ja võimalikke kahjusid. Teose mõju või siis kunstis kehastuvate, selle kaudu edastatavate väärtuste kohta saab lähemalt lugeda kunsti ja moraalsete väärtuste rubriigist. Kunstniku vastutuse tõdemine jätab aga ruumi uutele küsimustele: kellele peaks kuuluma kunstniku lojaalsus eelkõige, näiteks konfliktiolukorras, kas kunstile, inimesele või ühiskonnale? Kas hetkel elavatele kaaskodanikele või tulevastele põlvkondadele? Kas ja kellel on õigus autorile ta vastutust meelde tuletada ning vajadusel loominguvabadust piirata?
Nimetatud probleemidele lisandub loomingu originaalsuse teema: nii nagu kunst ammutab ainest ümbritsevat maailmast, leiab ta seda ka kunstist endast. Äärmuslik näide sellisest tegevusest on plagiaat või võõra töö enda nime all esitamine; vastupidine näide aga võltsimine – teise autori nime omastamine. Ometi ei saa mõjutusi kunstitegevusest kõrvaldada ning iga kord vajab vastust küsimus, mil määral ja viisil on lubatav teise autori teose kasutamine ja muutmine.
Vaata ka: intellektuaalne omand ja autorikaitse, sõnavabadus ja tsensuur, ajakirjandusvabadus, sündmuse osalised ja allikad
Foto: www.sxc.hu