Kümme aastat väärtuskasvatuse edendamist

prof Margit Sutrop, Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja

Kümme aastat tagasi jõudsime tõdemusele, et Eesti kooli üheks suuremaks väljakutseks on, kuidas muutuda tuupimiskoolist väärtuspõhiseks kooliks, mida iseloomustab arengu- ja koostöökeskne õpikäsitus. Kuidas meil läinud on?

Väärtuspõhises koolis ei tähenda õpetamine ainult teadmiste edastamist, vaid ka isiksuse arengu toetamist. Teadmiste ja oskuste kõrval on sama olulised ka väärtushoiakud. Õppesisude kõrval on tähtsal kohal väärtuskasvatus, mille eesmärgiks on soodustada õpilaste selliste väärtuste kujunemist, mis on isikliku õnneliku elu ja sidusa ühiskondliku koostoimimise aluseks.

Selleks, et väärtuskasvatus koolis oleks tulemuslik, on vaja toetavat koolikultuuri, mille kujunemisele aitab kaasa kooli väärtusarendus. Väärtusarendus on kompleksne ja kogu koolielu korraldust punase niidina läbiv protsess. See hõlmab teadlikku sihiseadet ja ühiste väärtuste sõnastamist nii koolikeskkonnas kui ka eri osapoolte suhtluses; õppeprotsessis avalduvaid väärtusi, õppemeetodeid, hindamist ja pidevat refleksiooni väärtuste üle. Väärtuspõhises koolis nähakse õpilases partnerit, kelle võimete väljaarenemise ja iseloomu kujunemise nimel teevad koostööd õpetajad, tugispetsialistid ja lapsevanemad. Väärtuspõhises koolis õpivad õnnelikud õpilased ja õpetavad õnnelikud õpetajad, sest koolis on head suhted ja koostööd toetav kultuur.

Aastal 2007. algatasime suurt ühiskondlikku kõlapinda leidnud arutelu selle üle, et hariduse eesmärke mõistetakse liiga kitsalt kui majanduskasvu tagajat, nägemata, et haridusel on ka palju laiem eesmärk – luua tingimused õnnelikuks eluks ja ühiskondlikuks ning kultuuriliseks sidususeks. Väitsime, et kui me ei mõtle läbi, mida inimesel õnnelikuks eluks vaja on, ja keskendume vaid sellele, mida tal on vaja teada, siis kohtleme inimest kui anumat, millesse püüame valada kogu maailma tarkuse. Kooli õppekavad on selle tagajärjel ülekoormatud, õpetatavat ei seostata piisavalt eluga, õpilastelt oodatakse vaid vaikset kuuletumist ning üles antu päheõppimist. Tulemuseks on õpilaste vähene koolirõõm, suur stress ja väsimus. Ent õnnetud ja kurnatud on ka õpetajad, keda samuti vaevab faktidest ülekoormatud õppeprogramm, õpilaste huvipuudus või ka omaenese vähesed oskused õpetada kaasavalt ja elavalt.

Uued väärtuspõhised õppekavad

Arutelu hariduse eesmärkide ja väärtuste üle päädis sellega, et 2011. aastal vastu võetud põhikooli ja gümnaasiumide uued riiklikud õppekavad said senisest märksa väärtuspõhisemad. Õppekavade üldosas on nüüd kirjas õppekava alusväärtused; väärtused ja kõlblus on õppekava läbiv teema; samuti rõhutatakse õpilaste väärtuspädevuse kujundamise tähtsust. Õppekava alusväärtused on põhikooli ja gümnaasiumi jaoks sarnased:

üldinimlikud väärtused nagu ausus, hoolivus, aukartus elu ees, õiglus, inimväärikus, lugupidamine enda ja teiste vastu;

ühiskondlikud väärtused nagu vabadus, demokraatia, austus emakeele ja kultuuri vastu, patriotism, kultuuriline mitmekesisus, sallivus, keskkonna jätkusuutlikkus, õiguspõhisus, solidaarsus, vastutustundlikkus ja sooline võrdõiguslikkus.

Samas on põhikoolil ja gümnaasiumil erinev sihiseade. Sarnane on see, et mõlemas rõhutatakse nii hariduslikku kui kasvatuslikku eesmärki. Põhikooli õppekava üldosas seisab:

Põhikoolil on nii hariv kui kasvatav ülesanne. Kool aitab kaasa õpilaste kasvamisele loovateks, mitmekülgseteks isiksusteks, kes suudavad ennast täisväärtuslikult teostada erinevates rollides: perekonnas, tööl ja avalikus elus. /…/ Põhikool toetab põhiliste väärtushoiakute kujunemist. Õpilane mõistab oma tegude aluseks olevaid väärtushinnanguid ja tunneb vastutust tegude tagajärgede eest. Põhikoolis luuakse alus enese määratlemisele eneseteadliku isiksusena, perekonna, rahvuse ja ühiskonna liikmena, kes suhtub sallivalt ja avatult maailma ja inimeste mitmekesisusse.

Gümnaasiumi õppekavas rõhutatakse, et gümnaasium jätkab põhikoolis toimunud väärtuskasvatust, kujundades eelkõige väärtushoiakuid ja -hinnanguid, mis on õnneliku isikliku elu ja ühiskonna koostoimimise aluseks.

Gümnaasiumil on nii hariv kui kasvatav ülesanne. Gümnaasiumi ülesanne on noore ettevalmistamine toimimiseks loova, mitmekülgse, sotsiaalselt küpse, usaldusväärse ning oma eesmärke teadvustava ja saavutada oskava isiksusena erinevates eluvaldkondades: partnerina isiklikus elus, oma kultuuri kandja ja edendajana, tööturul erinevates ametites ja rollides ning oma ühiskonna ja looduskeskkonna jätkusuutlikkuse eest vastutava kodanikuna.

Hariduse avaram eesmärk

Teiseks oluliseks sammuks oli hariduse eesmärkide senisest avaram käsitlemine Eesti elukestva õppe strateegias, mille koostamises osales kolm osapoolt: Eesti Koostöökogu, Haridusfoorum ning Haridus- ja Teadusministeerium. Elukestva õppe strateegia 2020 aluseks sai ühine arusaam, et haridusel on nii isiksuslik, kultuuriline kui ka ühiskondlik väärtus. Strateegia koostajad rõhutasid, et haridus kujundab ja kannab edasi neid väärtushoiakuid, mis on nii isikliku õnneliku elu kui ka kultuuri kestlikkuse ja ühiskonna koostoimimise aluseks, samas aitab kaasa riigi majanduse arengule, arendades ühiskonna inimvara.

Laiapõhjalise ühiskondliku arutelu tulemusena jõudsime järeldusele, et Eesti hariduselu esmaseks väljakutseks on liikumine individuaalset arengut ja koostööd toetava õpikäsituse suunas, mis peaks suurendama nii õppijate kui õpetajate motivatsiooni ja rahulolu. Analüüsides Eesti hariduselu erinevaid probleeme ja muresid, jõudsime strateegia koostajatega järeldusele, et esmajärjekorras on vaja muuta just õppeprotsessi, sh ümber mõtestada õpetaja ja õppija rollid. Arengut ja koostööd toetava õpikäsituse puhul ei saa õpetaja olla autoritaarne teadmiste edastaja, vaid pigem suunaja ja toetaja, kes võimaldab õpilasel võtta vastutuse oma õppeprotsessi juhtimise eest, aidates tal välja arendada oma isikupäraseid huve ja andeid. Seejuures tuleks tunnustada erinevaid andekustüüpe: intellektuaalsete võimete kõrval märgata ja arendada ka kunstilist, kehalist, praktilist, sotsiaalset ja emotsionaalset-empaatilist võimekust ning erinevaid mõtlemislaade. Teadmiste edastamise kõrval on oluline arendada ka kriitilist mõtlemist, loovust, ettevõtlikkust, suhtlemis- ja koostööoskusi ning võimet reflekteerida oma väärtuste, soovide ning emotsioonide üle. Õpetaja rolli ümbermõtestamine tähendab muidugi ka õpilase rolli teisenemist. Uue õpikäsituse järgi muutub õpilane objektist subjektiks, kes suunab ise oma õppimist. Õpilasest ja õpetajast saavad partnerid, kelle koostöösuhted põhinevad vastastikusel usaldusel.

Kuidas siis teha teisiti?

Kerge on öelda, et õpetaja ja õppija rollid vajavad muutmist, et vaja on rohkem koostööd ja individuaalsemat lähenemist igale õpilasele. Aga midagi ei muutu, kui me ei tea, kuidas seda teha või puudub motivatsioon. Riiklikud õppekavad ja elukestva õppe strateegia ütlesid vaid, mida peaks tegema teisiti, aga oluline oli see tõlkida koolide jaoks ümber kuidas-tasandile. Lõpuks otsustab ikkagi see, kas uus õpikäsitus juurdub ja kas õpetajatel on väärtuskasvatuse pädevused ning koolijuhtidel soov ja oskus tegelda väärtuspõhise juhtimisega.

Viimase kümne aasta jooksul on Tartu Ülikooli eetikakeskuse missioon olnud toetada koole väärtuskasvatuse ja väärtusarenduse alastes tegevustes. Oleme saanud seda teha tänu Haridus- ja Teadusministeeriumi riiklikule programmile „Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009-2013“ ja selle jätkuprogrammile 2015-2020. Koos paljude partneritega oleme möödunud kümne aasta jooksul töötanud välja arvukalt metoodilisi materjale (nii raamatuid kui ka „Õpetajate väärtusmängu“ ja õpilastele suunatud mängu „Väärtuste avastajad“), viinud läbi arvukalt koolitusi ning korraldanud konkursse nii koolidele kui lasteaedadele, arendanud välja kriitilise sõbra institutsiooni, loonud hea kooli ja hea lasteaia mudeli ning tutvustanud kõiki neid tegemisi iga-aastasel väärtuskasvatuse konverentsil ja eetikaveebis www.eetika.ee. Kõigist neist tegemistest saate lugeda eetikaveebist ja selle trükise järgnevatest artiklitest. Oleme siiralt tänulikud kõigile koostööpartneritele, väärtuskasvatuse koolitajatele, koolidele ja lasteaedadele, kes on meiega seda teed käinud ja otsinud koos väärtuspõhise kooli võtit, jaganud oma häid praktikaid ja aidanud ühiselt mõelda, kuidas teostada pööret tuupimiskoolilt väärtuspõhisele koolile. Oleme jätkuvalt avatud kõigiks koostööpakkumisteks ja loodame, et väärtusprogrammi erinevatest tegevustest lugedes tekib teil uusi mõtteid, mida võiksime tulevikus koos teha.