Minul oli põhikooli lõpuklassides(7.-9.) keemia- ja füüsikaõpetaja, kellele meeldis, kui me käisime tema laua juures koduseid töid suuliselt vastamas. Kuna ma olen praegu ja olin siis väga tagasihoidlik ning kogu klassi ees keemia ja füüsika kodutöödele vastamine tekitas minus ülimat piinlikkust ning ebamugavust, kusjuures ma ei olnud ainuke, siis olid need ained minu jaoks tülgastavad ning ma ei olnud nendes eriti tugev. Õpetaja oli ise pigem eemaletõmbuv - kooli üritustest ja lõpetamistest ta osa ei võtnud, võib-olla oli selle põhjuseks see, et ta ei olnud kohalik, vaid käis meie koolis mujalt. Ka praegu, 5 aastat hiljem meenutan tema tunde külmavärinaga. Õpetajaks õppides mõtlen kogu aeg, et selline õpetaja ei tohi ma kunagi olla. Kuidas peaks temasse suhtuma, olles ise õpetajaks õppija, kui teda kuskil kohata? Ühelt pool leian, et oleks narr sellise asja pärast teisele poole tänavat joosta, teisalt mõtlen, et sealt on pärit minu hirm avaliku esinemise ees.
Arvamus õpetajast
Mina arvan, et oleks hea kui sa suudaksid sellest mälestusest lahti öelda. Kindlasti on raske, kui temaga seonduvad vaid halvad mälestused, kuid selle eest saadki mõelda, et milline inimene/õpetaja sa ise olla ei taha.
Sellisest negatiivsest
Sellisest negatiivsest kogemusest on väga keeruline lahti öelda, kuna see muutis täielikult sinu suhtumist antud ainetele ning sinu tulemused kannatasid. Seega, ma isegi ei soovitaks nii-öelda unustada seda. Muidugi, tõenäoliselt on õpetaja sinu unustanud või pole ta üldse teadlik, et tekitas sinus ebamugavust. Seetõttu ära unusta seda kogemust, aga ära lase sellel enam aastaid hiljem ennast mõjutada.
Kõige olulisem on muidugi võtta see halb kogemus ja panna see enda kasuks tööle. Nagu eelnevas kommentaaris on mainitud, annab see sulle võimaluse panna paika, milline õpetaja soovid olla.
Negatiivselt
Mina suhtuksin sellesse õpetajasse negatiivselt, sest minu arusaam on see, et ühtegi õpilast ei tohiks panna end halvasti tunda. Õpetaja peab suutma õpilasele teha kooli selliseks, et õpilane tahab tulla kooli tagasi ja ta saab tunda ennast seal hästi ning turvaliselt.
Minul tekkis siinkohal
Minul tekkis siinkohal küsimus, kas õpetaja ise teadis, et suuline vastamine teile niivõrd palju ebamugavust tekitas? Kas ütlesite seda talle?
Oma põhikooliajast mäletan palju suuliselt vastamisi, kuid samas oli ka neid õpilasi, kes käisidki peale tunde eraldi õpetajale vastamas, sest terve klassi ees polnud julgust. Usun, et mingisuguse kokkuleppe oleks saanud siiski õpetajaga sõlmida.
Selle avaliku esinemise hirmuga, mille selle õpetaja tundidest said, peaks tegelema, sest sellest on võimalik lahti saada. Samuti on sul nüüd selle kogemuse tõttu võimalus olla selline õpetaja, kelle tundi ei pea tulema õpilased hirmuga.
Kindlasti selline negatiivne
Kindlasti selline negatiivne kogemus võib inimest terve elu saata ja mõjutada. Õpetajasse peaks suhtuma ikkagi lugupidavalt. Kindlasti pole õpetajatöö lihtne ning võib siiski olla hetki, kus märkamatult muutub õpetaja negatiivseks ja kurjaks. Siiski on õpetajatel kohustus jääda olukordades mõistlikuks.
Lisa kommentaar