Eriolukord riigis tõi tugevalt välja õpilaste tugevused ja nõrkused aga ka õpetajate ja koolijuhtide. Kes sai õppetööga paremini hakkama, kelle jaoks oli oma aja planeerimine raskem. Mai keskpaigast said koolid loa kutsuda kooli õpilasi, kelle jaoks eriolukorras õppetöö sooritamine oli raskem. Mõni õpilane tundis kergendust, et pääses jälle kooli ning teema omandamine õpetajaga koos oli lihtsam. Kindlasti leidus mõneski koolis ka neid õpilasi, kellel oli enne eriolukorda tekkinud probleeme koolis, distantsõpe ei sujunud aga õpetajaga koolis individuaalne õpe ka ei tundunud hea lahendus. Seega – saades teate, et õpetajad ootavad kooli, hakati saatma esitamata töid.
Minu jaoks sellises olukorras eetiline vastuolu tekib sellest, kui koolis oli mitu õpilast, kes rakendas kiirkorras tööde saatmise meetodit, et mitte kooli tulla. Koolijuhile aga jääb pinnuks silma ainult üks õpilane, kes vaatamata esitatud töödele (mis olid hea või väga hea tulemusega) ja õpetaja-õpilase omavahelistele kokkulepetele leidis, et õpilase oleks pidanud siiski kooli kutsuma ja kui kooli ei kutsu, siis vähemalt õpilase hoolsuse hinnet langetada rahuldava hindeni.
Kui eetiline on koolijuhist teha selliseid ettepanekuid ainult ühe õpilase õppetulemuste ja hoolsuse hindamiseks aga teiste õpilaste suunas, kes sama meetodit kasutasid, mitte?
Koolijuhi suhtumine õpilastesse
Foorumid:
Lisa kommentaar