Kas kool võiks olla kultuuripöörde kese? | Eetikaveeb

TÜ üksuste kontaktandmed

humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Faculty phone: 
737 5341
Faculty address: 
Jakobi 2, ruumid 116–121, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5341
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 116–121, 51005 Tartu
  • ajaloo ja arheoloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5651
    Faculty address: 
    Jakobi 2, 51005 Tartu
  • eesti ja üldkeeleteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5221
    Faculty address: 
    Jakobi 2, IV korrus, 51005 Tartu
  • filosoofia ja semiootika instituut
    Faculty phone: 
    737 5314
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 309–352, 51005 Tartu
  • kultuuriteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5223
    Faculty address: 
    Ülikooli 16, 51003 Tartu
  • maailma keelte ja kultuuride kolledž
    Faculty address: 
    J. Liivi 4, 50409, Tartu
  • usuteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5300
    Faculty address: 
    Ülikooli 18-310, 50090 Tartu
  • Viljandi kultuuriakadeemia
    Faculty phone: 
    435 5232
    Faculty address: 
    Posti 1, 71004 Viljandi
sotsiaalteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5957
Faculty address: 
Lossi 36, 51003 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5900
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • haridusteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 6440
    Faculty address: 
    Salme 1a–29, 50103 Tartu
  • Johan Skytte poliitikauuringute instituut
    Faculty phone: 
    737 5582
    Faculty address: 
    Lossi 36–301, 51003 Tartu
  • majandusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 6310
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009 Tartu
  • psühholoogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5902
    Faculty address: 
    Näituse 2, 50409 Tartu
  • õigusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5390
    Faculty address: 
    Näituse 20–324, 50409 Tartu
  • ühiskonnateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5188
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • Narva kolledž
    Faculty phone: 
    740 1900
    Faculty address: 
    Raekoja plats 2, 20307 Narva
  • Pärnu kolledž
    Faculty phone: 
    445 0520
    Faculty address: 
    Ringi 35, 80012 Pärnu
meditsiiniteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5326
Faculty address: 
Ravila 19, 50411 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5326
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • bio- ja siirdemeditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 4210
    Faculty address: 
    Biomeedikum, Ravila 19, 50411 Tartu
  • farmaatsia instituut
    Faculty phone: 
    737 5286
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • hambaarstiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    731 9856
    Faculty address: 
    Puusepa 1a, 50406 Tartu
  • kliinilise meditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 5323
    Faculty address: 
    L. Puusepa 8, 50406 Tartu
  • peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
    Faculty phone: 
    737 4190
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
    Faculty phone: 
    737 5360
    Faculty address: 
    Ujula 4, 51008 Tartu
loodus- ja täppisteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5820
Faculty address: 
Vanemuise 46–208, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5820
    Faculty address: 
    Vanemuise 46–208, 51003 Tartu
  • arvutiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5445
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009 Tartu
  • genoomika instituut
    Faculty phone: 
    737 4000
    Faculty address: 
    Riia 23b, 51010 Tartu
  • Eesti mereinstituut
    Faculty phone: 
    671 8902
    Faculty address: 
    Mäealuse 14, 12618 Tallinn
  • füüsika instituut
    Faculty address: 
    W. Ostwaldi 1, 50411 Tartu
  • keemia instituut
    Faculty phone: 
    737 5261
    Faculty address: 
    Ravila 14a, 50411 Tartu
  • matemaatika ja statistika instituut
    Faculty phone: 
    737 5860
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009 Tartu
  • molekulaar- ja rakubioloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5027
    Faculty address: 
    Riia 23, 23b–134, 51010 Tartu
  • Tartu observatoorium
    Faculty phone: 
    737 4510
    Faculty address: 
    Observatooriumi 1, Tõravere, 61602 Tartumaa
  • tehnoloogiainstituut
    Faculty phone: 
    737 4800
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • ökoloogia ja maateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5835
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Asutused
  • raamatukogu
    Faculty phone: 
    737 5702
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • teaduskool
    Faculty phone: 
    737 5581
    Faculty address: 
    Uppsala 10, 51003 Tartu
  • muuseum
    Faculty phone: 
    737 5674
    Faculty address: 
    Lossi 25, 51003 Tartu
  • loodusmuuseum ja botaanikaaed
    Faculty phone: 
    737 6076
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Tugiüksused
  • ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus
    Faculty phone: 
    737 4809
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009, Tartu
  • grandikeskus
    Faculty phone: 
    737 6215
    Faculty address: 
    Raekoja plats 9, 51004 Tartu
  • hankeosakond
    Faculty phone: 
    737 6632
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • infotehnoloogia osakond
    Faculty phone: 
    737 6000, arvutiabi: 737 5500
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kantselei
    Faculty phone: 
    737 5606
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kinnisvaraosakond
    Faculty phone: 
    737 5137
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kirjastus
    Faculty phone: 
    +372 737 5945
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • personaliosakond
    Faculty phone: 
    737 5145
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 302 ja 304, 50090 Tartu
  • rahandusosakond
    Faculty phone: 
    737 5125
    Faculty address: 
    Jakobi 4, 51005 Tartu
  • rahvusvahelise koostöö ja protokolli osakond
    Faculty phone: 
    737 6123
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 104, 304, 305, 50090 Tartu
  • rektoraadi büroo
    Faculty phone: 
    737 5600
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 51014 Tartu
  • siseauditi büroo
    Faculty address: 
    Ülikooli 18–244, 51005 Tartu
  • Tallinna esindus
    Faculty phone: 
    737 6600
    Faculty address: 
    Teatri väljak 3, 10143 Tallinn
  • turundus- ja kommunikatsiooniosakond
    Faculty phone: 
    737 5687
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 102, 104, 209, 210, 50090 Tartu
  • õppeosakond
    Faculty phone: 
    737 5620
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 50090 Tartu
  • üliõpilasesindus
    Faculty address: 
    Ülikooli 18b, 51005 Tartu
Muud üksused
  • MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
    Faculty phone: 
    737 5371
    Faculty address: 
    Ujula 4, 51008 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasküla
    Faculty phone: 
    740 9959
    Faculty address: 
    Narva mnt 25, 51013 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasmaja
    Faculty phone: 
    730 2400
    Faculty address: 
    Kalevi 24, Tartu
  • SA Tartu Ülikooli Kliinikum
    Faculty phone: 
    731 8111
    Faculty address: 
    L. Puusepa 1a, 50406 Tartu
  • Tartu Ülikooli Sihtasutus
    Faculty phone: 
    737 5852
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a–106, Tartu

Kas kool võiks olla kultuuripöörde kese?

13. Veebruar 2018 - 13:41 -- Õnne Allaje-Kukk
Foorumid: 

Artikkel ilmus 15. detsembril Õpetajate Lehes. Avaldame artikli täismahus.

Eesti suhtluskultuur on pigem monoloogiline, meil pole sisse juurdunud harjumust pidada dialoogi. Kool võiks olla siin kultuuripöörde kese, usub ajakirjandusprofessor Halliki Harro-Loit.

„Mulle meeldib uurida meie kirjanduse tüvitekste, mis on paljusid eestlasi kõnetanud,“ ütleb  Harro-Loit. „„Tõe ja õiguse“ esimene osa on kindlasti üks neist tüvitekstidest. Ja teine on Oskar Lutsu „Kevade“.“

Kuivõrd nende raamatute kangelasted on dialoogilises suhtes?

Halliki Harro-Loit: „Minu lemmiknäide dialoogi kohta on see, kui Krõõt on surivoodil.  Andrese ja Krõõda vahel ei ole isegi siis dialoogi. Andres küll mõtleb Krõõdast ja sellest, mida ta oleks pidanud tema heaks tegema, aga ta pole sellest kunagi Krõõdaga rääkinud ja ei räägi isegi sel hetkel. Ta räägib oma mõtetes Jumalaga:

„/../ Ja kui Andres sängi ette astus küsima, kuidas Krõõt end tunneb, vastas see lihtsalt: „Ei ma vist änam siit tõuse.“/…/ Sõna lausumata istus Andres sängijalutsile ja vajus seal kössi, selg peaaegu naise poole. /…./ Miks polnud ta kunagi uskunud, et naise nukrate silmade taga ja ägamise taga istub tõeline häda? /…/ Aga kui Andres kõik oma tõotused naise ja laste suhtes oli vanajumalale andnud /…/, sai ta tundmuse, et nüüd on ta kõik teinud, mis on sureliku inimese võimuses /…/.“

Andrese mõtted jäävad rääkimata, teemad, kus mees ja naine oleksid pidanud teineteist kuulama, et üksteisele toeks olla, jäävad rääkimata, üksiolemine on läbiv. Ka Mari on üksi, ja Andres ise on lootusetult üksi.

„Kevades“ on õpetaja Laur see, kes püüab dialoogilist kommunikatsiooni arendada, eriti Tootsi ja Arnoga. Ma usun, et inspiratsiooniks on põnev populaarsetest raamatutest dialoogikohti üles otsida ja vaadata, kas leiate empaatilisi, üksteise mõistmisele püüdlevaid, aga ka väärtuste üle vaidlevaid tegelaskujusid.“

Mis õigupoolest on dialoogiline kommunikatsioon, millest rääkisite ka Tartu Ülikooli eetikakeskuse väärtuskasvatuse konverentsil?

Dialoogilise kommunikatsiooni kontseptsiooni juured ulatuvad filosoofiasse, teoloogiassse, kirjandusteadusesse,  psühholoogiasse ja kommunikatsiooniteadustesse. Esimene samm, millega dialoogilist kommunikatsiooni koolis luua, on see, et õpetaja väärtustab oma suhet õpilasega, ja ka õpilane väärtustab suhet õpetajaga.

Eesti tänases kontekstis on see oluline. Nõukogudeaegsest pedagoogikast olen lugenud sellise diskursuse kohta nagu distsiplineerimine. Distsipliini tagamine oli 50ndate  aastate hindamisjuhendites ja määrustes kesksel kohal. Ka pedagoogikaõpikutes oli see oluline teema. Eesti keeles on levinud väljend õpetuse jagamine. Võibolla tundub suhte väärtustamine isegi natuke võõras neile õpetajatele, kes usuvad, et nad peavad aine selgeks õpetama.

Dialoogilise kommunikatsiooni puhul kuulab õpetaja oma õpilasi, et aru saada, kuidas nad mõtlevad, millal ja milles vajavad abi. Nii ta toetabki nende õppimist. Tegelikult see ongi nn uue õpikäsituse alus. Õpetaja monoloogi (loengute) asemel võiksid hariduses hakata domineerima sokraatiline küsitlemine, vastastikune kuulamine.

Ma tahan väga rõhutada, et see kõik ei juhtu nii, et õpetaja otsustab tunni alguses, et täna ma kuulan õpilasi rohkem. Selline ideoloogiline pööre saab toimuda ainult siis, kui selleks juba õppetöö planeerimise protsessis valmistutakse. Õpetaja, kes kavandab kooliaastat, võiks mõelda, kuidas planeerida aega nii, et tal õpetajana oleks natukenegi aega kuulata, kuidas erinevad õpilased ainest aru saavad, ja arutada nendega, kuidas nad võiksid õppida. Dialoogilise kommunikatsiooni üks põhiväärtusi on see, et sa suhtud partnerisse empaatiaga ja pead temast aru saamist väärtuslikuks.

See tähendab, et põhimõtteliselt hakkab  dialoogiline kommunikatsioon toimima alles siis, kui ka piisavalt suur hulk õpilasi võtab dialoogilisuse omaks. Ei saa olla nii, et ainult õpetajal on dialoogi ja suhte loomise kohustus. Õpilane peab ka tööd tegema.“

Mis võiks õpetajat motiveerida seda vaeva nägema, mis kasu tal sellest oleks?

„Olen õpetajatega arutanud, miks on suhte loomine õpilastega nii oluline. Nad on öelnud, et pärast klassiga hea suhte loomist on läinud õpetamine palju lihtsamaks. Dialoogi olemasolu aitabki luua olukorra, kus õpilane õpib, mitte õpetaja ei tee üksi õpetamise rasket tööd.  

Olen nõus, et see on keeruline, sest vähene dialoogilisus on meie kultuuris pärandina sees.  Suhtluskultuur algab kodust, lasteaiast, algklassidest. Kui lapsevanemad on oma igapäevases elus seisukohal, et „laps räägib siis, kui kana pissib“, siis pole ta harjunud pühendunult kuulama ning koolis on raske igapäevast kommunikatsiooni dialoogiliseks muuta. Seepärast ma räägingi kultuurilisest pöördest.

Võin õppejõuna öelda, et kui on selline tudengite rühm, kus kriitiline hulk üliõpilasi on dialoogilised, lähen seminari suure rõõmuga. Me räägime kolleegidega omavahel, et see on unistuste rühm, need on unistuste üliõpilased! Niisuguste üliõpilastega on tohutult inspireeriv töötada. Nii et ma arvan, et me räägime siinkohal ka õpetamise kergusest.“

Näiteks Islandil ja Norras istuvad juba kolmeaastased lasteaia hommikuringis ja üheskoos arutatakse läbi, mida päeval ette võtta. Kõik saavad sõna, mitte kedagi ei jäeta vahele. Nii õpitakse demokraatiat.

„Ka Eesti lasteaedades juba harjutatakse üksteise kuulamist ja üksteisele kõnelemist. Minu arust asendub suhtlus monoloogiga siis, kui õpetaja hakkab klassis ainet õpetama, püüdes jõuda kogu klassiga teatud ajaks aritmeetikas või õigekirjas teatud tasemele. Ma ei taha sellega välistada, et õpilased peavad teatud oskusteni jõudma –  pädevuste saavutamine on väga oluline. Kui aga 45-minutilisest ainetunnist natuke lahti lasta, võiks ehk leida aega ka dialoogide pidamiseks. Paraku toetab meie kooli ligi sajandivanune struktuur ja rütm pigem monoloogi.“

Dialoogi pidamiseks on vaja lisaaega. Kust õpetaja seda võtab?

„Kõik algab oma aja ja töö planeerimisest. Kui mul on klassis 24 või 30 õpilast, siis ma küsin endalt esimese asjana, kuidas ma leian aega nendega individuaalseks suhtlemiseks, milleks ma oma kallihinnalisi kontakttunde kasutan.

Võibolla leiab õpetaja lisaaega infotehnoloogia toel. Kaasajal ei ole enam vaja tundides nii palju harjutada, kui seda saab ka individuaalselt teha – arvutiprogramm ütleb, kas lahenduskäik on õige või vale. Võõrkeele harjutamiseks on olemas erinevad internetikeskkonnad. Eesti keeles leidsin sõnatüüpide äratundmise harjutamiseks paar head interaktiivset harjutust. Kahjuks on põhikooli jaoks häid iseseisvalt harjutamise keskkondi täna veel vähe.

Õpetaja saab siiski valida, mida ta kontakttundides teeb. Selle eelnev läbimõtestamine ja planeerimine annab talle suure ajavõidu ja nii saab õpetaja küll korraldada õppetööd nii, et kontakttund on eelkõige dialoog ja refleksioon ning õppima õppimine.

Teatud ressursipiirang tuleb muidugi alati ette. Üks asi on, kuidas õpetaja ise oma aega planeerib ja teine, kuidas organisatsioon seda toetab. Ideaali poole saab püüelda, aga see pole kunagi lõplikult saavutatav. Ma ise püüan kaardistada üliõpilaste motivatsiooni, suunata neid ainekava üle vaatama ja otsustama, mis neid huvitab – kursusel on 40 või 70 üliõpilast.“

Millest te soovitaksite alustada, kui õpetaja jõuab veendumusele, et talle meeldiks õpilastega dialoogiliselt töötada?

„Esimene samm on hakata mõtisklema, tähele panna: millal ma kuulan, millal ma ei kuula? Millised on minu kuulamisoskused? Millal ma annan õpetust ja millal toetan õppimist ja avastamist? Kui palju ma alguses investeerin suhetesse õpilasega?  Kui selliseid enesereflektiivseid kriitilisi küsimusi on endalt juba mõnda aega vaikselt küsitud, siis on aeg oma aega selle järgi planeerida. Õpetaja mõtleb läbi: see on nüüd see aeg, millal õpilane harjutab individuaalselt. Millal ma teda suunan abi küsima?  Millal ja kuidas ma saan teada, mis teda motiveerib?

Keeruline on see, et kõik põhineb väärtustel ning õpetaja ja õpilase vastastikusel austusel. Kui need on olemas, siis on dialoog võimalik. See ei ole aga võimalik, kui üks pool võtab kõik enda kanda ja teine ütleb, et tehke minuga midagi. Teatud mõttes on dialoogiline kommunikatsioon elitaarse kultuuri osa, sest ainult parimal tasemel õpetajad ja õpilased suudavad õppida dialoogi pidades.“

See tähendaks ideaalis ka suhtlemiskultuuri paranemist ühiskonnas üldiselt.

„Dialoogilisust on paljude autorite poolt peetud demokraatia eelduseks ja dialoogile üleminek tähendab suurt kultuurimuutust. Ajalooliselt on kultuurilisi pöördeid juhtinud kirik, näiteks võib tuua reformatsiooni. Nüüd, kus me oleme hariduseusku rahvas, saaks muutust toetada kool. Otsustajad on meie riigis koondunud üha väiksemale toetuspinnale ja monoloogiline juhtimiskultuur pidurdab oluliselt meie ühiskonna arengut. Dialoogile üleminek on aga päris raske, sest mõttevahetust tuleb pidada nendega, kes mõtlevad enamasti teistmoodi kui sa ise.“

Autor: Tiia Kõnnussaar, TÜ eetikakeskuse kolumnist-toimetaja

Lisa kommentaar

Plain text

  • HTML elemendid keelatud.
  • Each email address will be obfuscated in a human readable fashion or, if JavaScript is enabled, replaced with a spam resistent clickable link. Email addresses will get the default web form unless specified. If replacement text (a persons name) is required a webform is also required. Separate each part with the "|" pipe symbol. Replace spaces in names with "_".
  • Veebiaadressid ja e-maili aadressid muutuvad automaatselt linkideks.
  • Automaatne rea- ja lõiguvahetus
6 + 2 =
Selle lihtsa ülesandega tõendate, et te ei ole spämmirobot.