Jasmiin Üpraus: mul on suur küsimus meie rahva õnnelikkuse kohta | Eetikaveeb

TÜ üksuste kontaktandmed

humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Faculty phone: 
737 5341
Faculty address: 
Jakobi 2, ruumid 116–121, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5341
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 116–121, 51005 Tartu
  • ajaloo ja arheoloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5651
    Faculty address: 
    Jakobi 2, 51005 Tartu
  • eesti ja üldkeeleteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5221
    Faculty address: 
    Jakobi 2, IV korrus, 51005 Tartu
  • filosoofia ja semiootika instituut
    Faculty phone: 
    737 5314
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 309–352, 51005 Tartu
  • kultuuriteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5223
    Faculty address: 
    Ülikooli 16, 51003 Tartu
  • maailma keelte ja kultuuride kolledž
    Faculty address: 
    Lossi 3, 51003 Tartu
  • usuteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5300
    Faculty address: 
    Ülikooli 18-310, 50090 Tartu
  • Viljandi kultuuriakadeemia
    Faculty phone: 
    435 5232
    Faculty address: 
    Posti 1, 71004 Viljandi
sotsiaalteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5957
Faculty address: 
Lossi 36, 51003 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5900
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • haridusteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 6440
    Faculty address: 
    Salme 1a–29, 50103 Tartu
  • Johan Skytte poliitikauuringute instituut
    Faculty phone: 
    737 5582
    Faculty address: 
    Lossi 36–301, 51003 Tartu
  • majandusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 6310
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009 Tartu
  • psühholoogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5902
    Faculty address: 
    Näituse 2, 50409 Tartu
  • õigusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5390
    Faculty address: 
    Näituse 20–324, 50409 Tartu
  • ühiskonnateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5188
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • Narva kolledž
    Faculty phone: 
    740 1900
    Faculty address: 
    Raekoja plats 2, 20307 Narva
  • Pärnu kolledž
    Faculty phone: 
    445 0520
    Faculty address: 
    Ringi 35, 80012 Pärnu
meditsiiniteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5326
Faculty address: 
Ravila 19, 50411 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5326
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • bio- ja siirdemeditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 4210
    Faculty address: 
    Biomeedikum, Ravila 19, 50411 Tartu
  • farmaatsia instituut
    Faculty phone: 
    737 5286
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • hambaarstiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    731 9856
    Faculty address: 
    Raekoja plats 6, 51003 Tartu
  • kliinilise meditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 5323
    Faculty address: 
    L. Puusepa 8, 50406 Tartu
  • peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
    Faculty phone: 
    737 4190
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
    Faculty phone: 
    737 5360
    Faculty address: 
    Jakobi 5–205, 51005 Tartu
loodus- ja täppisteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5820
Faculty address: 
Vanemuise 46–208, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5820
    Faculty address: 
    Vanemuise 46–208, 51005 Tartu
  • arvutiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5445
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009 Tartu
  • Eesti mereinstituut
    Faculty phone: 
    671 8902
    Faculty address: 
    Mäealuse 14, 12618 Tallinn
  • füüsika instituut
    Faculty address: 
    W. Ostwaldi 1, 50411 Tartu
  • keemia instituut
    Faculty phone: 
    737 5261
    Faculty address: 
    Ravila 14a, 50411 Tartu
  • matemaatika ja statistika instituut
    Faculty phone: 
    737 5860
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009 Tartu
  • molekulaar- ja rakubioloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5027
    Faculty address: 
    Riia 23, 23b–134, 51010 Tartu
  • Tartu observatoorium
    Faculty phone: 
    737 4510
    Faculty address: 
    Observatooriumi 1, Tõravere, 61602 Tartumaa
  • tehnoloogiainstituut
    Faculty phone: 
    737 4800
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • ökoloogia ja maateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5835
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Asutused
  • raamatukogu
    Faculty phone: 
    737 5702
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • teaduskool
    Faculty phone: 
    737 5581
    Faculty address: 
    Uppsala 10, 51003 Tartu
  • genoomika instituut
    Faculty phone: 
    737 4000
    Faculty address: 
    Riia 23b, 51010 Tartu
  • muuseum
    Faculty phone: 
    737 5674
    Faculty address: 
    Lossi 25, 51003 Tartu
  • loodusmuuseum ja botaanikaaed
    Faculty phone: 
    737 6076
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Tugiüksused
  • ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus
    Faculty phone: 
    737 4809
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009, Tartu
  • grandikeskus
    Faculty phone: 
    737 6215
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
  • hankeosakond
    Faculty phone: 
    737 6632
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • infotehnoloogia osakond
    Faculty phone: 
    737 6000, arvutiabi: 737 5500
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kantselei
    Faculty phone: 
    737 5606
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kinnisvaraosakond
    Faculty phone: 
    737 5137
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kirjastus
    Faculty phone: 
    +372 737 5945
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • personaliosakond
    Faculty phone: 
    737 5145
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 302 ja 304, 50090 Tartu
  • rahandusosakond
    Faculty phone: 
    737 5125
    Faculty address: 
    Jakobi 4, 51005 Tartu
  • rektoraadi büroo
    Faculty phone: 
    737 5600
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 51014 Tartu
  • siseauditi büroo
    Faculty address: 
    Ülikooli 18–244, 51005 Tartu
  • Tallinna esindus
    Faculty phone: 
    737 6600
    Faculty address: 
    Teatri väljak 3, 10143 Tallinn
  • turundus- ja kommunikatsiooniosakond
    Faculty phone: 
    737 5687
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 102, 104, 209, 210, 50090 Tartu
  • õppeosakond
    Faculty phone: 
    737 5620
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 50090 Tartu
  • üliõpilasesindus
    Faculty address: 
    Ülikooli 18b, 51005 Tartu
Muud üksused
  • MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
    Faculty phone: 
    737 5371
    Faculty address: 
    Ujula 4, 51008 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasküla
    Faculty phone: 
    740 9959
    Faculty address: 
    Narva mnt 25, 51013 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasmaja
    Faculty phone: 
    730 2400
    Faculty address: 
    Kalevi 24, Tartu
  • SA Tartu Ülikooli Kliinikum
    Faculty phone: 
    731 8111
    Faculty address: 
    L. Puusepa 1a, 50406 Tartu
  • Tartu Ülikooli Sihtasutus
    Faculty phone: 
    737 5852
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a–106, Tartu

Jasmiin Üpraus: mul on suur küsimus meie rahva õnnelikkuse kohta

2. September 2016 - 10:17 -- Laura Lilles-Heinsar
Foorumid: 

Ma sündisin 29. novembril 2000. aastal Pärnus ja võin väita, et olen olnud väga rahul ja rõõmus oma elu üle ning tundnud ennast Põhjala rahva liikmena. Olen saanud kasvada kiiresti, just tehnoloogiavallas arenevas ja omanäolises Eestis, kus on mul olnud alati turvaline, seiklusrohke ja kirev elu.

Olen käinud heas, teadlikult väärtustele keskenduvas lasteaias, erinevates huvi- ja spordiringides. Praegu õpin huvitavas ja omapärases erakoolis, olen palju reisinud ja muidugi olen ringi käinud Põhjamaades: Islandil, Norras, Rootsis, Soomes.

Islandil, selgel, veetleval, külmal, salapärasel, kergel maal veetsin kokku ühe kuu. Selle ajaga jättis ta mulle unistuste maa mulje: alati leiad endale kellegi, kes aitab või toetab; silm puhkab ja mõtted lendavad üle terve maa.  Island on salapärane ja peidab endas iga nurga taga väiksemaid või suuremaid aardeid. Seal õppides, reisides mõistsin, kui sarnased ja omanäolised Põhjamaad on: puhtad, vabad, lahked, targad, ehedad, kindlad, kanged ja karged. Ma taipasin, et me oleme tõesti nagu üks nende seast ja arvan, et iseseisvuse taastamisest möödunud 25 aastaga oleme meie, eestlased ja Eesti riik küll põhjamaastunud, kuid alles hoidnud meie eestimaise omapära.

«Sääl kuskil, uduteki all, liigutab päike uniselt oma pikki sõrmi ja püüab tõusta. Igal hommikul võtab ärkamine paar minutit kauem aega.
Mõnikord ei tulegi ta toast välja ja siis lähevad lapsed kooli, vihmariided seljas.
Õhus on õunamahla ja seeneringide lõhna, hilinenud herilaste sumin ja lindude rännukutse.
Õhtuti teen lõket ja näen veel magamistoa aknastki süte loitsivat miilamist. Aga mõtetes olen juba mõnusalt ära. »

(Tove Jansson, «Hilja novembris»)

 

 

Minu arvates on igal Põhjamaal oma hing ja mõistus. Nad kõik on nagu õed ja vennad, üksteisest hoolivad, toetavad ja üksteiselt õppivad. Kuid see ei käi ainult riigi, vaid ka tolle rahva, inimeste kohta. Olen kogenud palju just Põhjala rahvaste omavahelist mõistmist. Rootsis reisides olen end alati tundnud nagu kodus; Põhjala riikides olen kohtunud rõõmsate ja abivalmis inimestega. Kui minu sõbrad Islandilt Eestisse tulid, olid nad üllatunud meie noorte vabadusest, lahkusest ja abivalmidusest. Me olevat nagu tõeline Põhjala rahvas.
 

Jah, me oleme väga sarnased Põhjala riikidega, aga midagi jääb siiski puudu.

 

 

«Korraga keerasin ümber ja märkasin peeglist iseennast. Mulle meeldis see, kes sealt vastu vaatas.
Ümberringi sagivatel inimestel ei olnud õrna aimugi, kuidas ma ennast sel hetkel avastasin ja iseendaga sõbraks sain.
Seisin peegli ees ja irvitasin endale õnnelikult otsa. Lehvitasin oma peegelpildile äratuntavalt ja mõtlesin, et /_ _ _/ mul neid uusi riideid vaja on. Olen pigem see, kes ma olen, ja jalutasin õnnelikuna poest välja. »

(Stig Rästa, «Minu Kennedy»)

Mul on suur küsimus meie rahva õnnelikkuse kohta.  

2012. aastal viidi läbi uuring ÜRO egiidi all tegutseva Sustainable Development Solutions Network-i poolt: uuriti, kus elavad maailma kõige õnnelikumad inimesed.  Uuringus vaadeldi 158 riiki. See põhines arvamusküsitlusel; arvestati inimeste keskmist eluiga, sisemajanduslikku seisu, korruptsioonitaset ning sotsiaalset vabadust.

«Õnn on sotsiaalse arengu aluseks ning peaks olema eesmärgiks avaliku poliitika kujundamisel,» ütlesid uuringu läbiviijad BBC-le. Nõustun selle väitega: õnnetud inimesed ei suuda arendada riiki ega teha õigeid otsuseid. Ka avalik poliitika peaks inimesi innustama, rõõmustama ja lootma panema.

Uuringus selgus, et Põhjala riigid haarasid kõrgeimad kohad: Island saavutas teise koha, Taani kolmanda, Norra neljanda, Soome kuuenda ja Rootsi kaheksanda koha. Eesti saavutas 158 riigi seas 73. koha, mis jääb Põhjala riikidest kaugele. Ma arvan, et eestlase õnnelikkus kannatab ajapuuduse, liigsete kohustuste ja  väikese palga tõttu. Just vähene õnnelikkus eraldabki suuresti meid, eestlasi, ja Eesti riiki Põhjalast.

«Noore päeva ergud silmad
tuuleõhk on äratanud;
lillenupud lahti löövad -
kuis neid päike ehitand!

Silmavett, mis ööse vilu
nende sülle valada
võttis, - hiilgvaks pärliehteks
ümber muudab, värvib ta!»

(Lydia Koidula «Eestimaa, su hiilgav rada»  luuletusest «Hommik»)

Eestist räägitakse kui targast, tehnoloogiliselt arenenud riigist.

Usun, et selle on taganud mitmekesine haridus: erakoolid, ülikoolid, gümnaasiumid, huvikoolid jne. Ka Rootsit ja Soomet peetakse tarkadeks riikideks. Üks põhjusi on mu meelest just nende erakoolide rikkalikkus: Põhjamaad on osanud põimida erakoolid loogiliselt toimivatena ja laste, noorte ning tervete kogukondade potentsiaali nutikalt kasutades oma haridussüsteemi osaks.

Eesti aga on kahetsusväärselt võitlemas selle potentsiaali vastu. Ma arvan, et erakoolid lisavad inimeste ja riigi ellu värvi ning aitavad taas särama luua need, kes vajavad kindlat abi.

Me võime iga riigi haridussüsteemi ette kujutada maitsva supina, mis täidab kõhtu, paneb mõtte jooksma ja annab energiat. Põhjala riigid on mõistnud: et olla edukas, värske, huvitav ja omamoodi, tuleb suppi lisada erinevaid komponente, natuke kunsti, natuke tuleb aidata kartuleid keeta, et need valmis saaks, näpuotsaga tuleb lisada soolakristalle, need annavad maitse, ja siis tuleb segada, segada, segada ja maitsta suppi. Kui see ei ole «päris see», lisatakse erinevaid maitsenüansse, kuni supp on oivaline.

Kahjuks on Eesti riik piiranud meie maitseainete valikut - me ei saa luua seda huvitavat hariduse-suppi, mis on keerukas, mitmekihiline, üllatusi täis. Eesti riik on jätnud meile kartulid, vee, sibula ja vorsti, nendest tehtud supp on küll hea, aga see on kaugel Põhjala riikide kuninglikust supist.

Rahvakalendri pühad ja vanad kombed eristavad ühte rahvast teisest.

Kui ma Islandil ringi liikusin ja inimesi intervjueerisin, oli tugevalt tunda, kuidas nad hoiavad ja järgivad oma kombeid, ōpetusi, rahvavara, käsitööd ja kohalikku kultuuri. See oli lihtsalt imeline!

Ma usun, et selle tingib nende õnnelik ja kokkuhoidev ühiskond: kellel on aega, see tahab oma vara teistega jagada ning neid õpetada. Kahjuks Eestis seda tihti ei kohta. Mulle tundub, et üheks põhjuseks on  ajapuudus ja kiire elutempo, mis tapab meie rahvusliku omapära. Kas meil KÕIGIL ei võiks olla pühade ajal vaba päev? Ma usun, et just see aitaks hoida rahvakalendri pühade tähtsust, vähendaks inimeste stressi, teeks meid õnnelikumaks, tooks pered kokku ja aitaks arendada Eesti kultuuri.

Ehk on inimeste väärtused muutunud? Võibolla neid ei huvita ega seo vanad pühad? Jah, ma usun, et inimesed ei pruugi väärtustada enam rahvakalendri pühi, vaid ainult nende jagamist, pildi, video, teksti põhjal, sotsiaalmeedias, ilma et süveneda, milleks see päev on mõeldud.

Miks? Et jätta teistele mulje, kui teadlik, eestimaine, ainulaadne ja tegus ta on, et koguda like'e  ja luua endast hea kuvand. Miks me ei julge olla meie ise, miks me ei suuda või ei taha süveneda, mida me kardame? Ma usun, et eestlastel on aeg hakata elama oma elu. On aeg minna oma juurte juurde ja tulla selge peaga tagasi, on aeg olla avatud, julge, sihikindel eestlane.

«Võta aega veidi ringi vaadata.
Veel ei ole hilja, jõuab elada.
Ava silmad, mõtle peaga, küll sa näed.
Leiad rõõmu elus olemise väest.»

(Tanel Padari laul, «Võta aega»)

Kui Eesti riik mõtleks inimeste peale ja laseks neil puhata, elu nautida, pakuks erinevaid haridusvõimalusi, areneksime kiiresti edasi ja teeksime silmad ette Põhjala riikidele. Inimestel oleks aega hoida elus Eesti kultuuri ja tutvustada seda teistelegi laias maailmas. Riik saab alguse inimestest: kui neid ei hoita, kui nad ei ole õnnelikud, ei saa ka riik olla silmapaistev, kiiresti arenev, eeskujulik ega õnnelik.

Kokkuvõtteks: Eesti riik ja Eesti rahvas on oma 25-aastase taasiseseisvusega arenenud tohutu kiirusega ja on põhjamaastunud, sidudes end Põhjala riikide ja rahvastega. Ent meil on veel palju õppida. Eestlased on head taset näidanud tehnoloogias ja kiirete reformide läbiviimises, kuid viimasel ajal on Eesti riik oma tuleviku arengut takistama asunud. Elutempo on muutunud liiga kiireks,  nii jäävad unarusse meie rahvakalendri pühad ja vanad kombed. Samuti eraldab eestlasi Põhjala rahvastest meie vähene õnnelikkus, mis on Põhjala rahvaste tunnusjoon.

Kui Eesti riik vaataks otsa inimesele, tema soovidele ja vajadustele, pakkudes palju erinevaid võimalusi, seisaksime varsti uhkesti Põhjala riikide kõrval.

Ma usun ja loodan, et meie, eestlased ja Eesti riik oleme selleks võimelised. Nii mina kui inimesed minu ümber tahame elada õnnelikus keskkonnas. Mõte Eestist kui õnnelikust Põhjala riigist on nagu kirss tordil. Läbi rääkides partneritega, mõeldes eneses läbi ja tegutsedes südamega jõuame koos sihile: õnnelikku, armsasse, tegusasse, ehedasse ja ihaldusväärsesse MEIE OMA EESTISSE.

 

Jasmiin Üprausi lugu saavutas õpilaste esikoha arvamuslugude konkursil "Eesti JA Põhjamaad, Eesti KUI Põhjamaa".

Lisa kommentaar

Plain text

  • HTML elemendid keelatud.
  • Each email address will be obfuscated in a human readable fashion or, if JavaScript is enabled, replaced with a spam resistent clickable link. Email addresses will get the default web form unless specified. If replacement text (a persons name) is required a webform is also required. Separate each part with the "|" pipe symbol. Replace spaces in names with "_".
  • Veebiaadressid ja e-maili aadressid muutuvad automaatselt linkideks.
  • Automaatne rea- ja lõiguvahetus
8 + 12 =
Selle lihtsa ülesandega tõendate, et te ei ole spämmirobot.