Hea kooli käsiraamat: Sissejuhatuseks. Hea kooli mudelist | Eetikaveeb

TÜ üksuste kontaktandmed

humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Faculty phone: 
737 5341
Faculty address: 
Jakobi 2, ruumid 116–121, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5341
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 116–121, 51005 Tartu
  • ajaloo ja arheoloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5651
    Faculty address: 
    Jakobi 2, 51005 Tartu
  • eesti ja üldkeeleteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5221
    Faculty address: 
    Jakobi 2, IV korrus, 51005 Tartu
  • filosoofia ja semiootika instituut
    Faculty phone: 
    737 5314
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 309–352, 51005 Tartu
  • kultuuriteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5223
    Faculty address: 
    Ülikooli 16, 51003 Tartu
  • maailma keelte ja kultuuride kolledž
    Faculty address: 
    J. Liivi 4, 50409, Tartu
  • usuteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5300
    Faculty address: 
    Ülikooli 18-310, 50090 Tartu
  • Viljandi kultuuriakadeemia
    Faculty phone: 
    435 5232
    Faculty address: 
    Posti 1, 71004 Viljandi
sotsiaalteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5957
Faculty address: 
Lossi 36, 51003 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5900
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • haridusteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 6440
    Faculty address: 
    Salme 1a–29, 50103 Tartu
  • Johan Skytte poliitikauuringute instituut
    Faculty phone: 
    737 5582
    Faculty address: 
    Lossi 36–301, 51003 Tartu
  • majandusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 6310
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009 Tartu
  • psühholoogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5902
    Faculty address: 
    Näituse 2, 50409 Tartu
  • õigusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5390
    Faculty address: 
    Näituse 20–324, 50409 Tartu
  • ühiskonnateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5188
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • Narva kolledž
    Faculty phone: 
    740 1900
    Faculty address: 
    Raekoja plats 2, 20307 Narva
  • Pärnu kolledž
    Faculty phone: 
    445 0520
    Faculty address: 
    Ringi 35, 80012 Pärnu
meditsiiniteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5326
Faculty address: 
Ravila 19, 50411 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5326
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • bio- ja siirdemeditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 4210
    Faculty address: 
    Biomeedikum, Ravila 19, 50411 Tartu
  • farmaatsia instituut
    Faculty phone: 
    737 5286
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • hambaarstiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    731 9856
    Faculty address: 
    Raekoja plats 6, 51003 Tartu
  • kliinilise meditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 5323
    Faculty address: 
    L. Puusepa 8, 50406 Tartu
  • peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
    Faculty phone: 
    737 4190
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
    Faculty phone: 
    737 5360
    Faculty address: 
    Jakobi 5–205, 51005 Tartu
loodus- ja täppisteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5820
Faculty address: 
Vanemuise 46–208, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5820
    Faculty address: 
    Vanemuise 46–208, 51003 Tartu
  • arvutiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5445
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009 Tartu
  • genoomika instituut
    Faculty phone: 
    737 4000
    Faculty address: 
    Riia 23b, 51010 Tartu
  • Eesti mereinstituut
    Faculty phone: 
    671 8902
    Faculty address: 
    Mäealuse 14, 12618 Tallinn
  • füüsika instituut
    Faculty address: 
    W. Ostwaldi 1, 50411 Tartu
  • keemia instituut
    Faculty phone: 
    737 5261
    Faculty address: 
    Ravila 14a, 50411 Tartu
  • matemaatika ja statistika instituut
    Faculty phone: 
    737 5860
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009 Tartu
  • molekulaar- ja rakubioloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5027
    Faculty address: 
    Riia 23, 23b–134, 51010 Tartu
  • Tartu observatoorium
    Faculty phone: 
    737 4510
    Faculty address: 
    Observatooriumi 1, Tõravere, 61602 Tartumaa
  • tehnoloogiainstituut
    Faculty phone: 
    737 4800
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • ökoloogia ja maateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5835
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Asutused
  • raamatukogu
    Faculty phone: 
    737 5702
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • teaduskool
    Faculty phone: 
    737 5581
    Faculty address: 
    Uppsala 10, 51003 Tartu
  • muuseum
    Faculty phone: 
    737 5674
    Faculty address: 
    Lossi 25, 51003 Tartu
  • loodusmuuseum ja botaanikaaed
    Faculty phone: 
    737 6076
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Tugiüksused
  • ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus
    Faculty phone: 
    737 4809
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009, Tartu
  • grandikeskus
    Faculty phone: 
    737 6215
    Faculty address: 
    Raekoja plats 9, 51004 Tartu
  • hankeosakond
    Faculty phone: 
    737 6632
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • infotehnoloogia osakond
    Faculty phone: 
    737 6000, arvutiabi: 737 5500
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kantselei
    Faculty phone: 
    737 5606
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kinnisvaraosakond
    Faculty phone: 
    737 5137
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kirjastus
    Faculty phone: 
    +372 737 5945
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • personaliosakond
    Faculty phone: 
    737 5145
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 302 ja 304, 50090 Tartu
  • rahandusosakond
    Faculty phone: 
    737 5125
    Faculty address: 
    Jakobi 4, 51005 Tartu
  • rahvusvahelise koostöö ja protokolli osakond
    Faculty phone: 
    737 6123
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 104, 304, 305, 50090 Tartu
  • rektoraadi büroo
    Faculty phone: 
    737 5600
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 51014 Tartu
  • siseauditi büroo
    Faculty address: 
    Ülikooli 18–244, 51005 Tartu
  • Tallinna esindus
    Faculty phone: 
    737 6600
    Faculty address: 
    Teatri väljak 3, 10143 Tallinn
  • turundus- ja kommunikatsiooniosakond
    Faculty phone: 
    737 5687
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 102, 104, 209, 210, 50090 Tartu
  • õppeosakond
    Faculty phone: 
    737 5620
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 50090 Tartu
  • üliõpilasesindus
    Faculty address: 
    Ülikooli 18b, 51005 Tartu
Muud üksused
  • MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
    Faculty phone: 
    737 5371
    Faculty address: 
    Ujula 4, 51008 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasküla
    Faculty phone: 
    740 9959
    Faculty address: 
    Narva mnt 25, 51013 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasmaja
    Faculty phone: 
    730 2400
    Faculty address: 
    Kalevi 24, Tartu
  • SA Tartu Ülikooli Kliinikum
    Faculty phone: 
    731 8111
    Faculty address: 
    L. Puusepa 1a, 50406 Tartu
  • Tartu Ülikooli Sihtasutus
    Faculty phone: 
    737 5852
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a–106, Tartu

Hea kooli käsiraamat: Sissejuhatuseks. Hea kooli mudelist

29. Detsember 2017 - 15:51 -- Õnne Allaje
Foorumid: 

prof Margit Sutrop
Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja

«Tagasi esilehele

Lisa kommentaar

Hea kooli ja hea lasteaia mudeli loomist alustati Tartu Ülikooli eetikakeskuse eestvedamisel ning paljude koostööpartnerite kaasabil juba 2012. aastal. Meie taotluseks oli sõnastada senisest terviklikumalt, mis iseloomustab head kooli/head lasteaeda ja milliste mõõtevahendite alusel nende aspektidega tegelemist hinnata. Kavas ei olnud tekitada koolide alternatiivset pingerida gümnaasiumi eksamitulemuste alusel tehtud pingeridade kõrvale või asemele. Meie sooviks on leida koolide hindamise või täpsemalt tagasisidestamise viis, mis toetaks kooli terviklikku arengut ning motiveeriks kooli paremaks saama.

Nüüdseks oleme jõudnud hea kooli ja hea lasteaia aspektide kirjeldamiseni ning leidnud ka hulga mõõdikuid, mis näitavad, kas neile aspektidele pööratakse koolis piisavalt tähelepanu ja kus on arenguruumi. Nagu käesoleva kogumiku artiklitest ja intervjuudest näha, on hea kooli aspekte päris palju ja neid võib eri moodi sisustada.

Ei ole ühte kõigile sobivat retsepti, kuidas saada heaks kooliks. Hea kooli konkursside kaudu oleme nüüdseks näinud, kuivõrd eripalgelised on meie koolid, kui palju on häid praktikaid ja millist abi koolid vajavad, et oma tugevusi ja nõrkusi kaardistada ning mõista, milles nad on head ning kus tuleb veel tööd teha.

Miks hea kooli mudelit vaja on?

Õpitulemuste alusel koostatud koolide pingeread on ühekülgsed või lausa kahjulikud, pärssides nii arengut kui koostööd. Esiteks peegeldavad taolised pingeread vaid seda, millistes koolides õpivad akadeemiliselt kõige võimekamad õpilased. Kuna neis pingeridades ei võeta arvesse, milline oli õpilaste algtase, siis ei näita need ka seda, kui palju tööd on kool teinud õpilaste arengu toetamisel. Teiseks jätavad praegused edetabelid kõrvale põhikoolid. Ometi on paljud edukad gümnaasiumilõpetajad saanud just mõnes varju jäävas põhikoolis tugeva põhja alla. Haridusuuenduste üheks peaküsimuseks ongi põhikooli suurem väärtustamine. Viimaks, kõige suuremaks probleemiks on see, et vaid ühe mõõdiku – lõpetajate akadeemiliste teadmiste alusel tehtud pingeridade – kasutamine takistab haridusparadigma vahetumist ning õpilaste individuaalset arengut ja koostööd toetava kooli tekkimist.

Kooli roll

Elukestva õppe strateegia 2020 sündis arusaamast, et Eesti hariduselu esmaseks väljakutseks on liikumine õpilase individuaalset arengut ja koostööd toetava õpikäsituse suunas.[1] Sihiks on liikuda õpetajakeskselt koolilt õppurikesksele koolile, mis motiveerib õppureid ise vastutust võtma ja oma õppimist juhtima ning loob tingimused igaühe individuaalsete võimete arenguks. Ümber mõtestada tuleb nii õpetaja kui õpilase roll. Õpilasest ja õpetajast saavad partnerid, kelle koostöösuhted põhinevad vastastikusel usaldusel. Õpetaja ülesandeks on arendada õppijate kriitilist mõtlemist, loovust, ettevõtlikkust, suhtlemis- ja koostööoskusi ning võimet refl ekteerida oma väärtuste, soovide ning emotsioonide üle. Teadmiste omandamise kõrval on oluline ka oskuste ja väärtushoiakute kujundamine. Kooli ülesanne on aidata kaasa ühiskondlikult väärtustatud pädevuste ja isiksuseomaduste kujunemisele, mis võimaldavad indiviididel elada õnnelikku elu sidusas ühiskonnas.

2012. aasta detsembris Tartus toimunud väärtuskasvatuse konverentsil „Hea kooli mõõdupuud“ arutasime, mis tingimused peaksid veel olema täidetud, lisaks headele õpitulemustele, et me saaksime rääkida heast koolist. Tartu Ülikooli eetikakeskus palus konverentsikülalistel etteantud 22 kriteeriumist välja valida 10 ning need tähtsuse järjekorras reastada. Selle tulemusena tekkis head kooli kirjeldavatest kriteeriumidest pingerida, mille esikümne moodustasid „õpilaste individuaalse arengu toetamine“, „koolimeeldivus“, „head sotsiaalsed suhted“, „innustav ja avatud juhtimine“, „oma kooli tunne“, „õpilaste sotsiaalsete ja enesekohaste oskuste arendamine“, „koostöö õpetajate vahel“, „teadlik sihiseade ja süsteemne väärtusarendus“, „loovuse ja algatusvõime toetamine“ ja „õpilaste kaasamine“.[2] Selleks, et jõuda võimalikult laiapõhjalise kokkuleppeni, kutsus Tartu Ülikooli eetikakeskus hea kooli ja hea lasteaia mudeli väljatöötamises osalema koolijuhid, õpetajad, tugispetsialistid, õpilased, lapsevanemad, teadlased, täiendkoolitajad ning Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidus- ja välishindamise osakonna töötajad – kokku 87 eksperti. Aastatel 2012–2013 toimunud arutelude ja rühmatööde käigus toodi välja koolielu tähtsamad aspektid, mis jagunesid neljaks valdkonnaks: õppe- ja kasvatustöö; koolikeskkond; juhtimine; koostöö ja head suhted. Selle jaotuse kasuks otsustasime ka pragmaatilistel kaalutlustel – koolijuhtide soov oli, et kooli eneseanalüüsi saaks kasutada ka sisehindamise aruande jaoks.

Kas hea kool on maitseküsimus?

2012. aasta konverentsil peeti tuliseid vaidlusi, kas see, mis on hea kool, on üheselt mõistetav või on tegemist igaühe subjektiivse maitseotsustusega. Leian, et arutelu hea kooli teemal ei ole võrdväärne mõttevahetusega selle üle, milline on hea vein või hea teatrietendus. Kooli headus ei ole pelgalt maitseküsimus, sest koolil kui institutsioonil on kindlad eesmärgid. Kool täidab ühiskonnas vajalikku funktsiooni. Kooli kui haridusasutuse eesmärgid on sõnastatud riikliku õppekava üldosas ja see annab igale koolile raamid, mille sees ta saab oma eesmärke konkretiseerida ja leida oma eripärase olemisvormi.

Kuna nii põhikooli kui ka gümnaasiumi riikliku õppekava järgi on koolil nii hariv kui ka kasvatav ülesanne[3], ei saa ka koolide headuse hindamisel piirduda vaid õpilaste akadeemiliste teadmiste mõõtmisega. Tuleb vaadata ka seda, kuidas kool täidab kasvatuslikku eesmärki – aitab õpilastel kasvada loovateks, mitmekülgseteks isiksusteks, kes suudavad end täisväärtuslikult teostada erinevates rollides: perekonnas, tööl ja avalikus elus.

Põhikooli puhul on tulenevalt riiklikus õppekavas kokku lepitud eesmärkidest oluline hinnata, kuivõrd suudab kool pakkuda õpilasele eakohast, turvalist, positiivselt mõjuvat ja arendavat õpikeskkonda. See keskkond peaks soodustama lapse õpihimu ja õpioskuste, eneserefleksiooni ja kriitilise mõtlemisvõime, teadmiste ja tahteliste omaduste arengut, loovat eneseväljendust ning sotsiaalse ja kultuurilise identiteedi kujunemist. Kokkuvõtlikult, põhikooli ülesanne on toetada õpilase tunnetusliku, kõlbelise, füüsilise ja sotsiaalse arengu ning tervikliku maailmapildi kujunemist. Põhikooli headuse tunnuseks on ka see, kuivõrd ta aitab õpilasel jõuda selgusele oma huvides, eelistustes ja võimetes ning valmistab ja innustab teda jätkama õpinguid kas gümnaasiumis või kutsekoolis – ja täiendama end kogu elu jooksul.

Gümnaasiumi riiklik õppekava ütleb, et „gümnaasiumi ülesanne on noore ettevalmistamine toimimiseks loova, mitmekülgse, sotsiaalselt küpse, usaldusväärse ning oma eesmärke teadvustava ja saavutada oskava isiksusena eri eluvaldkondades: partnerina isiklikus elus, oma kultuuri kandja ja edendajana, tööturul erinevates ametites ja rollides ning ühiskonna ja looduskeskkonna jätkusuutlikkuse eest vastutava kodanikuna. Gümnaasiumis on õpetuse ja kasvatuse põhitaotlus, et õpilased leiaksid huvi- ja võimetekohase tegevusvaldkonna, millega siduda oma edasine haridustee. Gümnaasiumi ülesanne on luua tingimused, et õpilased omandaksid teadmised, oskused ja väärtushoiakud, mis võimaldavad jätkata tõrgeteta õpiteed kõrgkoolis või gümnaasiumijärgses kutseõppes.“[4] Seega peab hea gümnaasium panema rõhku õpilaste autonoomia arendamisele, toetama loovuse ja ettevõtlikkuse kujunemist, iseseisva õppimise ja enesekohaste oskuste omandamist ning vastutusvõime kasvatamist.

Kõiki neid ülesandeid ei saa ega peagi kool üksinda täitma. Riikliku õppekava järgi omandatakse ja arendatakse teadmisi, väärtushoiakuid ja praktilisi oskusi kogu kooli õppe- ja kasvatusprotsessi, kodu ja kooli koostöö ning õpilaste vahetu elukeskkonna ühistoime tulemusena. Seetõttu ongi kooli headuse hindamisel oluline hinnata mitte ainult õppe- ja kasvatusprotsessi, vaid ka kooli füüsilist keskkonda, koolikultuuri ning kodu ja kooli koostööd teiste osapooltega.

Iga hea kool on omamoodi hea

Hea kooli mõistet saab sisustada väga erinevalt. Esiteks tuleks teha vahet heal põhikoolil, gümnaasiumil, kutsekoolil, heal lasteaial. Erinevad põhikoolid, gümnaasiumid, kutsekoolid ja lasteaiad võivad olla erinevas mõttes head. Kõigi koolide puhul saab aga hindamisel lähtuda sellest, kuidas nad täidavad kooli eesmärke, mis on kirjas nii riiklikus kui ka kooli õppekavas.

Tundub, et praegu ongi Eesti kooli probleemiks see, et eesmärk – toetada õpilaste individuaalset arengut ja valmistumist kolme rolli täitmiseks elus – on dokumentides küll sõnastatud, aga praktikas ei ole palju muutunud. Õpetajad ja koolijuhid teavad uusi eesmärke, aga toimimismustrid on pärit vanast tuupimiskoolist. Põhjuseks on ilmselt see, et me oleme kõik oma aja lapsed ja jäljendame oma kunagisi õpetajaid.

Muutusteks on vaja teadlikku pingutust ja võimalust oma tegevust kõrvalt vaadata, mistõttu peame oluliseks tugevdada koolide eneseanalüüsi- ja refleksioonivõimet. Oluline on mõelda, kas kokkulepitud väärtused avalduvad ka tegevuses, nii ainetunnis kui ka tunnivälises tegevuses. Kas õpetamine on kaasav ja elav või peab õpetaja monoloogi? Millised on õpetajate omavahelised suhted? Kui palju käiakse üksteise tunde vaatamas ja arutatakse õpetamise metoodikaid või seda, kuidas aineid lõimida? Kas koolil on selge sihiseade ja süsteemne väärtusarendus? Kas õpetaja oskab tugispetsialistidelt abi otsida ja kaasab lapsevanemaid? Kas õpilasi kaasatakse moe pärast või on neile tõesti antud võimalus kaasa rääkida nendesse puutuvate asjade otsustamisel? Kas olemasolevaid ressursse kasutatakse selleks, et toetada õpilaste erikülgsete võimete arendamist?

Need on vaid mõned küsimused, millele Tartu Ülikooli eetikakeskus palub koolidel mõelda, kui nad koostavad oma eneseanalüüsi igal aastal toimuva konkursi „Hea kool kui väärtuspõhine kool“ jaoks, mida oleme saanud korraldada tänu Haridus- ja Teadusministeeriumi riiklikule programmile „Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009-2013“ ning selle jätkuprogrammile 2015-2020. Hea kooli konkursil osalemine aitab kooliperel eneseanalüüsi ja sellele järgneva tagasisidestamise ning nõustamise abil leida oma tugevused, omapära, arenguvõimalused ja -fookused.

Hea kooli konkursile on aastatel 2009–2016 oma tööd saatnud 52 kooli. 2017. aastal on eneseanalüüsi protsessis osalemas 16 kooli. Konkursitöödele oleme püüdnud anda nii suulist kui ka kirjalikku tagasisidet. Viimasel ajal oleme kirjalikku tagasisidet andnud kahes etapis: töö kirjutamise käigus ning peale konkursi lõppu.

Eriti väärtuslikuks on koolid hinnanud kohtvisiitide käigus silmast- silma antud tagasisidet. Alates 2013. aastast on eetikakeskuse projektijuhid käinud koos konkursitöid tagasisidestanud kriitiliste sõpradega koolides külas, et näha oma silmaga kooli keskkonda, arutada konkursitöö üle koos kogu kooliperega ja saada vastuseid küsimustele, mis jäid lugemisel õhku. Kriitilise sõbra tuge vajaksid koolid tegelikult palju rohkem. Seda on näidanud meie kogemus Tartu koolidega: Tartus on koolid saanud kriitilise sõbra abi kasutada ka väljaspool konkursse, kuna Tartu linn toetab nende tegevust projekti „Hea kool heade mõtete linnas“ raames.

Kriitilise sõbra ülesanne on olla peegliks, mis aitab koolil saavutada adekvaatne enesehinnang, hinnata oma tugevusi ja nõrkusi ning kavandada konkreetseid tegevusi oma tegevuse täiustamiseks.

Kokkuvõtteks

Eesti hariduse üks võtmeküsimusi on, kuidas motiveerida kõiki koole paremaks saama. Teadmine, millisel kohal pingereas kool asub, ei innusta kooli arenema. Nagu halb hinne võib koolipoisil õppimise isu üldse ära võtta ja alatine viiemees võib muutuda muretuks, võib ka pingerea lõppu jäänud kool eneseusu kaotada või pidevalt esireas olev kool loorberitele puhkama jääda. Tähtis on, et iga kool tahaks kasvada, et kool oskaks oma tugevusi ja nõrkusi analüüsida ning leida üles oma arenguvõimalused. Hea kooli mudeliga tööd tehes oleme jõudnud arusaamisele, et kõige olulisem on toetada koolide võimekust hinnata oma tegevuse olulisi aspekte (juhtimist, õppe- ja kasvatustööd, koolikeskkonda ning koostööd) ning nõnda seada ka sihid ning valida ülesanded kasvamiseks ja edenemiseks.

Viidatud allikad

[1] „Eesti hariduse viis väljakutset. Eesti haridusstrateegia 2012–2020 taustamaterjal“, http://www.haridusfoorum.ee/images/stories/haridusstrateegia/eesti-haridusstrateegia-2012-2020-taustamaterjal.pdf (vaadatud 30.10.2017)
[2] Pingerida on koos seletustega kättesaadav: http://www.eetika.ee/1174186 (vaadatud 30.10.2017)
[3] Põhikooli riiklik õppekava: https://www.riigiteataja.ee/akt/128122010017 (vaadatud 30.10.2017)
[4] Gümnaasiumi riiklik õppekava: https://www.riigiteataja.ee/akt/129082014021 (vaadatud 30.10.2017)

Artikkel on osa "Hea kooli käsiraamatust" (Tartu Ülikooli eetikakeskus, 2017. aasta versioon). Lugeda ja kommenteerida saate ka käsiraamatu teisi peatükke.

Tagasi algusesse

Järgmine: Hea kooli ja lasteaia indikaatorid»»

Lisa kommentaar

Plain text

  • HTML elemendid keelatud.
  • Each email address will be obfuscated in a human readable fashion or, if JavaScript is enabled, replaced with a spam resistent clickable link. Email addresses will get the default web form unless specified. If replacement text (a persons name) is required a webform is also required. Separate each part with the "|" pipe symbol. Replace spaces in names with "_".
  • Veebiaadressid ja e-maili aadressid muutuvad automaatselt linkideks.
  • Automaatne rea- ja lõiguvahetus
18 + 2 =
Selle lihtsa ülesandega tõendate, et te ei ole spämmirobot.