õppematerjalid ja näitejuhtumid
Õpetaja Sütiste annab keemiatunde. Kord kutsuti õpetaja Sütiste laboratoorse töö ajal telefonile, et teatada kodus lapsega juhtunud õnnetusest. Olles veendunud, et kõik ohtlikumad ained on kapis luku taga, jättis ta õpilased omapead töötama ning kiirustas õpetajate tuppa telefoni juurde. Õpetaja Sütiste suureks kergenduseks öeldi talle, et tegemist polnud eriti suure õnnetusega. Samal hetkel kuulis ta aga keemiaklassi poolt plahvatust. Ta tormas kohale. Klass oli suitsu täis, kuid paistis, et keegi pole viga saanud. Vastupidi, õpilased olid elevil ja lõbustatud.
Seejärel märkas õpetaja Sütiste, et üks lukustatud kapp on avatud, seega pidi kellelgi õpilastest olema võti või mõni muukimisriist. Olukord oli igatahes tõsine. Kes tahes õpilastest selle plahvatuse taga ka polnud, too ei taibanud ilmselt ähmaseltki, mida teeb. Ta oleks võinud pool koolimaja õhku lasta. Pealegi, nüüd oli kellelgi ligipääs kemikaalidekapile.
Mitte keegi klassis ei võtnud süüd omaks. Mõned õpilased olid tegelenud oma tööga ja polnud midagi märganud. Samas oli ilmne, et osa õpilastest teab väga hästi, kes plahvatuse korraldas. Õpetaja Sütiste otsustas kogu klassi karistada. Ta jättis nad kuuks ajaks peale tunde ning andis ülesandeks kirjutada 30-leheküljeline referaat plahvatuste keemiast, kui süüdlane välja ei ilmu.
Järgmisel päeval leidis õpetaja Sütiste laualt paberilipaka, kuhu oli kirjutatud, et plahvatuse korraldas Aleksi-nimeline õpilane. See tundus usutav, kuna Aleks oli üle kooli tuntud vigurivänt, pealegi oli tema isa lukksepp. Ent Aleks ei võtnud süüd omaks. Ehkki õpetaja Sütistel rohkem tõendeid polnud, otsustas ta poissi siiski karistada. Aleks pidi peale tunde jääma kogu ülejäänud õppeaastaks, lisaks alandati tema keemia hinnet kahele. Õpetaja Sütiste tahtis, et see oleks teistele õpetuseks. Ta vastutas ju ometi kogu klassi turvalisuse eest ja pidi kõigile selgeks tegema, et plahvatused pole naljaasi.
- Kas õpetaja Sütiste käitus õiglaselt? Ühest küljest ei paistnud õpilased sugugi taipavat, et tegemist on tõsise asjaga, ning see tuli neile kuidagi selgeks teha. Teisest küljest, tervet klassi karistades karistas õpetaja ka neid, kes asjast midagi ei teadnud.
- Kas Aleksi karistamiseks oli õpetajal piisavalt tõendeid?
- Kas hindeid, mis on mõeldud ikkagi teadmiste taseme näitamiseks, võib kasutada ka karistamiseks?
(Refereeritud raamatust Strike, K.; Soltis, J. F. The Ethics of Teaching. New York and London: Teachers College Press, 1998, lk 21-25)
Vaata veel näitejuhtumeid:
22.10.2010 Heleriin Adelbert. Õpetaja suhet õpilasega võib pidada töölepingu rikkumiseks (Postimees)
20.08.2010 Kas õpetaja peaks õpilastega Facebookis sõbrustama? (Tarbija24)
17.02.2009 Koolirüselusest ajakirjanduses
13.01.2009 Ministeerium: eksamivalikut mõjutav õpetaja käitub ebaeetiliselt (Postimees)
ÕPPEMATERJALID
Jaan Mikk. Õpetaja kutse-eetika alused
Eesti Õpetajate Liit: Konverents "Ausalt ja avatult õpetaja kutse-eetikast"