Haridus ja ühiskond
Ühiskond on huvitatud oma liikmete kasvatamisest. Seetõttu pole haridus üksnes mõne kitsa huvigrupi, vaid kogu ühiskonna ja riigi asi.
Ühiskond loob hariduse andmiseks võimalused ja annab ressursid, kuid mõjutab ka hariduse sisu. Seega kerkivad eetilises plaanis esile järgmised küsimused:
- Millised on ühiskonnas kokku lepitud hariduse eesmärgid?
- Millistele väärtustele on haridussüsteem üles ehitatud?
- Kas haridust antakse autonoomsete isikute kasvatamiseks, majandusedu saavutamiseks, laste kohandamiseks ühiskonnaga või nende vanemate soovide elluviimise jätkamiseks?
- Kes peaks hariduse eest maksma?
- Kas kooli saab pidada teenindusasutuseks?
- Millised ohud toob endaga kaasa hariduse turumajanduslik korraldus?
- Kuidas peaks haridussüsteem reageerima majanduslike huvide survele?
- Mis on hariduses tähtis, kas akadeemilised saavutused, sotsiaalne toimetulek või lapse heaolu?
- Milliseid teadmisi ja oskusi riiklikus õppekavas eelistada?
- Kas taotleda koolide ühtlust või mitmekesisust?
- Kes peaksid tegema otsuseid nende eesmärkide ja põhimõtete kohta ning kooli tegevust kontrollima, kas lapsevanemad, vastava haridusega professionaalid või poliitikud?
- Kuidas suhtuda koolijuhtide kuulumisse poliitilistesse erakondadesse?
Haridussüsteem avaldab omakorda mõju ühiskonnale, mängides olulist rolli sotsiaalse õigluse tagamisel ja kujundades kehtivaid arusaamu. Seega tuleb küsida:
- Kuidas tagada erinevate sotsiaalsete gruppide võrdne ligipääs haridusele?
- Kuidas tagada neile võrdne kohtlemine ja valikuvõimalused?
Vastused neile küsimustele sõltuvad suuresti ühiskonna väärtustest ja arusaamadest õigluse kohta, olles seega ühtlasi ka eetikaküsimused.
Vaata ka: väärtusarendus