näitejuhtum ja õppematerjalid
Üleilmastumine ja väikesed keeled
Eestis vahetatakse sageli mõtteid selle üle, kuivõrd ja kuidas hoida ning säilitada eesti keelt. Eesti keele kaitsmise ja arendamise ajendina nimetatakse inglise keele ja angloameerika massikultuuri järsult suurenenud pealetungi. Üleilmastumine avaldab survet väikestele keeltele ja kultuuridele – laienevas suhetevõrgustikus on kasulik võimalikult hästi vallata tänapäeva rahvastevahelisi keeli. Kõik eluvaldkonnad (poliitika, ettevõtlus, kultuur, teadus jne.) on saanud globaalse mõõtme, mis vajab globaalset väljendusviisi. Selle tagajärjena kardetakse võõra keele liigset tungimist inimeste igapäevaellu, surudes emakeele teisejärgulisele kohale või moonutades seda.
Oma keele kaitsmisse suhtutakse erinevail viisidel: järjekindlas emakeele kasutamises, oskuskeeletöös ja tõlkimises nähakse hädavajalikku vahendit kohaliku kultuuri säilitamiseks, ent ka takistust arenguks üleilmses kontekstis.
Artikleid eesti keele kaitsmise teemal:
- Andres Herkel. Eesti keel peab saama arvutikeeleks. - Eesti Päevaleht, 14.03.2008
- Aili Künstler. Keel on võimu instrument. - Sirp, 22.12.2006
- Daniele Monticelli. Elu eristumine ja tulevik. - Postimees, 21.01.2006
- Juhtkiri: Keel kui olemise koda. - Postimees, 30.07.2004
Vaata lisaks: Eesti keele arendamise strateegia 2004-2010 ja Riiklik programm "Eesti keel ja rahvuslik mälu (2004–2008)"
Samale probleemile pakub pilguheitu veidi teise nurga alt Tšiili põliselanike maputšede ehk araukaanide protest Microsofti vastu. See on heaks näiteks kultuuride kokkupõrkest, mille on põhjustanud globaliseerumisega kaasnevad nähtused.
Windows operatsioonisüsteem tõlgiti maputšede keelde Tšiili valitsuse heakskiidul, kuid hõimuvanematega konsulteerimata ja neilt luba küsimata. Protesteerivate maputšede peamine argument toetub intellektuaalse omandi õigusele: põlisrahva keele kasutamiseks üleilmse levikuga programmides või internetis on tarvis selle põlisrahva luba.
- Kas ühel rahval on ainuõigus oma keelele kui intellektuaalsele omandile?
- Selle juhtumi juures tuleks silmas pidada, et ameerika põliselanike eluvaade erineb eurooplaste ja nende järeltulijate omast. Kes peaks otsustama, milliseid samme põlisrahva elujärje parandamiseks ette võtta?
- Microsofti teguviis näib lähtuvat eeldusest, et tehnilise arengu väärtuslikkus on iseenesestmõistetav ega vaja põhjendamist. Kuidas võiks aga seda eeldust kummutada?
- Kuidas võiks paista Microsofti ettevõtmine eurooplastest sisserändajate ajaloo jooksul kordunud manipulatsioonide ja ülekohtu valguses?
- Kas ja kuidas tuleks põliskultuure globaliseerumise mõjude eest kaitsta?
Diskussioone maputšede protesti üle:
- Mark Liberman. Language as property?
- Tom Honeyman. When language met law
- Jane Simpson. Sovereignty over languages and land
- Mark Liberman. Should the "owners" of a language be permitted to forbid its use to criticize them?
- Jane Simpson. Power, open access and language rights
Vaata ka teemasid kultuuridevahelised erinevused ja konfliktid ja autorikaitse
Foto: www.sxc.hu
ÕPPEMATERJALID
Anttonen, P. Mis on globaliseerumine? Artikkel VKT raamatust