Üleilmastumine
Üleilmastumise ehk globaliseerumise mõistet kasutatakse maailma ühiskonna konsolideerumise iseloomustamiseks. Suhetevõrgustik laieneb, kasvab kogukondade vastastikune sõltuvus ja teadlikkus maailma terviklikust olemusest, üha vähem piirab sotsiaalseid muutusi ja kultuurivahetust geograafiline asend.
Inimeste, organisatsioonide ja riikide väärtused, praktikad ja eluviisid hakkavad muutuma sarnaseks ning uued üleilmsed praktikad avaldavad inimeste elule üha enam mõju. Globaalne tervik saab inimtegevusele nii fookuseks kui ka kujundajaks. Toimunud on turgude integratsioon: maailm on üks suur turg, kus kehtivad kapitalistliku majandussüsteemi reeglid. Kohaliku poliitika võime toimuvat kontrollida on vähenenud, rohkem sõltutakse mujal maailmas tehtud otsustest ja sündmustest; esikohale tõuseb rahvusüleste institutsioonide funktsioon. Sellised arengud on saanud võimalikuks suuresti tänu laialt levivatele ja mõjukatele tehnilistele lahendustele, eelkõige kommunikatsiooni ja transpordi valdkonnas. Tehnika võimaldab inimestel ja organisatsioonidel haarata ning kasutada maailmas toimuvat kiiremini, suuremal määral ja odavamalt.
Globaliseerumise eelistena tuuakse välja üldist jõukuse kasvu ja hüvede laiemat levikut. Kui see ei tähenda ka kõikide rikastumist, siis jõukas ühiskonnas elamise head küljed (näiteks tervishoid, haridus, sotsiaalkaitse) puudutavad kõiki. Ent nende eesmärkide saavutamise viisid kipuvad sattuma vastuollu inimõiguste, keskkonnakaitse, rahvastiku taastootmise, turvalisusejms põhimõtetega. Sellisel juhul võiks küsida, kas jõukus on kõrgeim väärtus, mille poole püüelda, või pigem vahend mõnele kõrgemale väärtusele ligipääsemiseks.
Millist mõju avaldab üleilmastumine valikutele? Kui globaliseerumine on paratamatu tõsiasi, mitte kõigest ideoloogia, siis milline on inimese moraalne vastutus nendes tingimustes tehtud valikute eest? Kas globaalses külas on valikuvabadus suurem või väiksem? Ühelt poolt võimaldab tehnika ja jõukuse levik suuremat valikuvabadust kõigile; teisalt aga väheneb kultuuriline mitmekesisus, seega ka eesmärkide ja valikuvõimaluste hulk.
Globaliseerumisega kaasnevatest eetilistest probleemidest võib nimetada veel üleilmset korruptsiooni ja valede levitamist uute tehniliste vahendite abil; moraalsete väärtuste peamiste loojate - kohalike kultuuride - allutamist globaalse majanduse eesmärkidele; sotsiaalsete gruppide hindamist kommertsväärtuse alusel; keele kujunemist äriliste sihtide kandjaks, mis annab põhilistele väärtusterminitele piiratud (tavaliselt ärilise) eesmärgi.
Kasutatud allikad: The Globalization Website; Harold P.Sjursen. Globalization and the New Challenges for Ethics (allikaks olnud veebileht ei ole enam aktiivne).
Inimõiguste, õigluse ja võrdsuse teemadest saate pikemalt lugeda globaalse õigluse valdkonnast, muudest sotsiaalsetest küsimustest sotsiaaleetika valdkonnast. Materjale majandussüsteemide kohta leiate äri, majanduse ja poliitika rubriigist.
Foto: www.morguefile.com