Terrorism
Enamjaolt on terroristide eesmärk poliitiliste, sotsiaalsete või majanduslike ümberkorralduste saavutamine või takistamine, veendes inimesi muutma oma tõekspidamisi ja lojaalsust. Selle eesmärgini jõudmiseks korraldatakse rünnakuid eraisikute vastu ja püütakse külvata hirmu, kusjuures on oluline oma maailmavaate ja nõudmiste avalik deklareerimine ning laia tähelepanu pälvimine.
Terrorismi õigustuseks võiks esitada argumente, mis näitavad terroriste ülekohtu all kannatajatena. Esiteks võiks väita, et vägivallaaktide ohvrid ei ole süütud kõrvalseisjad, vaid on karistuse ära teeninud. Ent kuidas on võimalik, et terve rühm kolmandaid isikuid (nende hulgas lapsed) on ülekohtus ühtviisi süüdi? Juhul kui terrorismi ohvrite puhul olekski tegemist rõhujatega, siis kas terroristidel on õigus neid karistada? Teiseks, aktid on toime pandud enesekaitseks. Mitmed terroristlikud rühmitused on välja kasvanud majandusliku kitsikuse, ülekohtuse sotsiaalse korra või alavääristatud rahvusse kuulumise tingimustest. Kuid kas kolmandate isikute ründamine agressori asemel on õigustatud taktika?*
Terrorismivastase võitluse suunamisel saab otsustavaks küsimuseks, kuidas terrorismi piiritletakse. Milline on terrorismi erinevus organiseeritud kuritegevusest, sõjast või vabadusvõitlusest? Kas terroriste tuleks kohelda kui kriminaalkurjategijaid, vaenulikul poolel sõdijaid või sõjaroimareid?
Terrorismi vastu võitlemise kerkimine peamiste julgeolekusihtide hulka kogu maailmas on kaasa toonud probleeme abinõude valiku osas. Mitmed abinõud on esile kutsunud kahtlusi ja süüdistusi inimõiguste rikkumises, alates karmistunud turvakontrolli tungimisest inimeste privaatsusse, lõpetades vangilangenud terroristide piinamisega.
*(Järvik, M. Terrorism - kas see on moraalselt õigustatud? - Akadeemia, 2005, nr 10, lk 2085-2105)
Foto: geekphilosopher.com