Mis tahes normid ja koodeksid ning reeglid ja seadused on ühiskondlik surve kas üksik - või isikute grupile. Rääkimata, et erialade kaupa tekib vajaduse asuda kokkuleppeliselt normeerima käitumist.
Eetika (vanakreeka keeles ēthikē technē 'kommete ja tavade teadus', sõnast ēthos 'komme, tava, iseloom, eluviis, tuttav paik') on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega. Eetika kuulub filosoofia valdkonnana aksioloogia ehk väärtusõpetuse alla. Üldises kontekstis samastatakse sageli eetikat ja moraalifilosoofiat, kuigi erialases kirjanduses eristatakse neid enamasti küllaltki rangelt.
Eetika loetakse enamasti praktilise filosoofia alla kuuluvaks ja teoreetilisele filosoofiale vastanduvaks.
"Eetika" võib tähendada lisaks filosoofia valdkonnale ka mõnda konkreetset eetilist süsteemi või olemasolevat eetiliste hoiakute kompleksi, nt meditsiinitöötaja ametieetika (arstieetika), spordieetika, ajakirjanduseetika, internetieetika, ärieetika, röövlieetika, külaeetika.
https://et.wikipedia.org/wiki/Eetika
Lõpuks taandub kõik hoiakutele. Kuid mind huvitaks kas mis tahes kokkulepitud norm muudab ka sisuliselt olemasolevaid käitumisreeglid.
Kas hüpoteesina võiks rakendada nn „100 ahvi teooriat“
Hundredth monkey effect
From Wikipedia, the free encyclopedia
The hundredth monkey effect is a hypothetical phenomenon in which a new behavior or idea is claimed to spread rapidly by unexplained means from one group to all related groups once a critical number of members of one group exhibit the new behavior or acknowledge the new idea.[1]
One of the primary factors in the promulgation of the story is that many authors quote secondary, tertiary or post-tertiary sources which have themselves misrepresented the original observations.[1]
https://en.wikipedia.org/wiki/Hundredth_monkey_effect
Lisa kommentaar