Aktsionärid
Aktsionäride alateemast leiate materjale, mis käsitlevad nii ettevõtte aktsionäride omavahelisi kui ka omanike ja juhtide vahekordi, investeerimist ja aktsiatega kauplemist.
Aktsiaseltsi vormis toimivas ettevõttes valib aktsionäride koosolek juhatuse ja selle esimehe, harilikult korraldab ettevõtte igapäevast tööd aga palgatud juht. Kuna otsuseid võetakse vastu mitmel tasandil, siis on vastutus ettevõtte tegevuse eest hajutatud. Juht töötab aktsionäride, ettevõtte omanike heaks: ta on kohustatud nende huvisid esimeses järjekorras kaitsma, olema lojaalne, tagama korrektse raamatupidamise ja infojagamise. Kes aga vastutab, kui ettevõttes tekib eetilisi probleeme töötajate kohtlemisel, keskkonna kahjustamisel või kliendisuhetes? Kas ka aktsionärid on nende probleemide puhul moraalselt vastutavad? See sõltub suuresti sellest, kuivõrd neil on võimalusi ettevõtte tegevust aktiivselt mõjutada. Väikese osaluse ja häälte arvuga aktsionär enamasti ei suuda oma tahet koosolekul maksma panna ega määrata, milliseid küsimusi koosolekul üldse arutatakse; otsuseid langetavad eelkõige suuraktsionärid.
Nii suur- kui ka väikeaktsionärid vastutavad aga ebaeetilisse tegevusse investeerimise eest. Kui ettevõte on loodud eetiliselt küsitava eesmärgi saavutamiseks või toimib ebaeetiliselt, siis on eetiliselt küsitav ka selle ettevõtte aktsiate hankimine. Seejuures tekib mitmeid küsimusi: mis teeb ettevõtte piisavalt ebaeetiliseks, et sellesse investeerimist taunida; kui puhas peab ettevõte olema, et seda eetiliseks pidada; kui põhjalikult tuleks enne investeerimisotsust ettevõtte tagapõhja uurida; kas oma osaluse müümine ettevõtte väärate tegude ilmsikstulekul on põhjendatud ja piisav samm või pigem probleemide eest põgenemine. Väike- ja suuraktsionäride võimalused eetilisel investeerimisel on erinevad ja eeldavad erinevat toimimisviisi. Kui suurinvestoritel on vahendeid, et aidata kaasa eksimuste parandamisele, siis väikeaktsionäride abinõu on peamiselt oma investeeringu ümberpaigutamine.
Mahatma Gandhi nimetas tööta teenitud rikkust üheks seitsmest peamisest eksimusest. Kui jätta eeldamata, et aktsiaturg on iseenesest ebaeetiline nähtus, saab vaadelda ka eetilisi konflikte aktsiatega kauplemisel. Väärtpaberiturul tegutsemine võib tähendada ettevõtte edu toetavat investeeringut, kursimuutusi ärakasutavat spekulatsiooni või hoopis valeinfo levitamisele toetuvat manipulatsiooni.* Aktsiate müümine või ostmine siseinfo põhjal, mis on kättesaadav ainult valitud seltskonnale (firma juhtkonnale), rikub õigluse printsiipi ja kahjustab vaba turu aluseks olevat konkurentsi. Kaksipidiseid eetilisi hinnanguid pälvinud meetoditena võiks veel nimetada ettevõtte ülevõtmisega seotud tehinguid, nagu greenmail (aktsiate eest kõrgema hinna nõudmine ülevõtmise ähvardusel), ülevõtmisel juhile ulatusliku kompensatsiooni maksmine ning ettevõtte ülevõtmine tegevjuhi poolt.
*Meel, M. Ärieetika. Tallinn: Külim, 2003.
Foto: autor Jira, pangast rawpixel.com