Lisa kommentaar

Asja kurbloolisus seisneb veel selles, et tegelikult seda inimest just huvitab see teema. Olen näinud ühte uurimustööd, mille ta tegi ühe aine raames ja seal on teema natuke samasuunaline. Ilmselgelt teda huvitab see, aga ta ei oska uurimust lihtsalt teha ja tal jääb väheks ka faktiteadmisi, on vaid mingi hüpoteetiline mõte tema peas, mida ta tõestada ega kaitsta ei suuda. Ja ka koolitöödes kasutab viitamist ajaleheartiklitele ja wikipediale. Paljud õppejõud on seda toonitanud, et nii teadustöös ei tehta, aga inimene ikka teeb. Minu arvates on see lihtsalt lausrumalus. Kas siis tõesti koolis räägitust midagi külge ei jää? Saab ju võtta ülikooli uurimustööde juhendid ette ja kasvõi näpuga järge ajada. Vormistuslik pool on ka tal nii nõrk, et jube. Ma ei tea, kas mõni õppejõud on talle öelnud, kuidas vormistada, aga isegi reavahe paneb valesti. Võib-olla bakatöös oli juba õigesti, ma pole originaali näinud. Ja mis faktivigu puudutab - no jumala eest, nii kiire ei saanud ju ometi olla, et ei olnud aega üksipulgi üle kontrollida. Sellest, et ta siis lõpuks ka tööd esitada ja kaitsta ei osanud, ma parem ei räägigi. Mõne ajaloolise fakti oleks ju võinud endale kasvõi pähe tuupida, et mitte nii tõsiselt ämbrisse astuda. Mis juhendajasse puutub, siis ma juba spekuleerin oma mõtetes, et ehk ta nägi, et see inimene pole bakalaureust väärt ja otsustas, et las kukub läbi, tema üllatuseks aga ei kukkunudki. Mul on lihtsalt liiga raske uskuda, et TS seda teadlikult ei teinud. Igatahes on jama nüüd nii palju ja kannatavad ka süütud õppejõud ja tudengid, oleme kõik sellega naerualusteks tehtud.
Mis aga teoloogiatudengitesse puutub, siis oli nende käitumine kõigele vaatamata sügavalt ebaeetiline. Kas rumaluse väljanaermine ja rumaluse peale plaksutamine on akadeemilise töö kaitsmisel lubatud? Minu arvates ei ole.