6nn on siiski ennek6ike tunne, aarmisel juhul otsus. Kindlasti pole 6nn kriteeriumite taitmine iseenesest. Kindlasti on filossoofe, kes siinkohal taas 6nne otsinguil p6hjatusse syyviksid ja v6ibolla vastupidistki t6estaksid :)
Ma m6istan Pille, t6epoolest on olemas k6iksugu inimesi. osad neist k6iksugustest on vanemad ja m6ni ei suuda iseenese elu tragoodiaski 6nne leida, suunates kibeduse lapsele...
Kahju, vaga kahju.
Nagu antud teema algtekstki ytleb:
• ma vajan kasvamiseks sinu tuge
• ole mulle autoriteet ja eeskuju, see teeb minu olemise turvaliseks
Taiskasvanud, kes iseeneseski veel nende punktide defitsiite teravalt labi elavad, ei pruugi olla v6imalised lastele seda pakkuma. ei pruugi, aga v6ivad. Keeruline ja sygav, kohati delikaatne teema.
Minu kysimus, miks ei v6iks k6ik lapsed olla 6nnelikud, tuli t6enaoliselt protestist fakti vastu, et me kipume "suurtena" ara otsustama laste v6imekuse. Vaites, et k6ik lapsed ei saa olla 6nnelikud, piirame me v6imalust selle tekkeks. Nii nagu paljud meist elavad oma elu kitsaskohti laste kaudu valja, on ka palju vanemaid, kes ei usu oma lapse 6nne v6imalikkusesse. Eriti kui v6tta aluseks algne loetelu.
Meile on muutunud omaseks m6elda, et uskuda idealistlikkesse ideedesse on ebaratsionaalne. T6epoolest ebaratsionaalne, kuid ka avardav. Kui lubada endale luksust uskuda, et "sobivas keskkonnas on k6ik lapsed v6imelised olema 6nnelikud", suuname me enda pyydluse ja taotluse sellise keskkonna loomiseks. Sest on teadmine, et see on v6imalik.
Kogemused ju naitavad, et teatud hoolikalt labim6eldud ja sydamega teostatud kogukondlikes vormides (kas on see perekond, suvelaager, manguring, harva ka lasteaed v6i kool jne) on k6ik kohalviibivad laped 6nnelikud. Valjenduda v6iks see naiteks r66mu ja tasakaalukuse symbioosis. Minu kolmeaastane kasutab valjendit "syda lahti..."
Et see toimiks k6ikjal korraga ja kestvalt on muidugi pikk tee, eeldades ka taiskasvanutelt "syda lahti" olemist. Kuid mulle naib, et mida rohkem saab laps viibida kohtades, kus tal on ruumi syda lahti hoida, seda elutervemad, avatumad ja 6nnelikumad on nad yldises plaanis.
Ma arvan, et selle aluseks ei saa olla nimekiri, mille pyydlik taitmine v6iks tekitada vastupidise efekti. ikka t6esti ainult nii nagu mu tytar ytleb: "syda lahti"
Kuskil postituses varem oli oeldud, et "lapsed teavad k6iki vastuseid." idealistlik, aga miks ka mitte? Mis me selle uskumisega kaotame? mis v6idame?
6nn on siiski ennek6ike tunne, aarmisel juhul otsus. Kindlasti pole 6nn kriteeriumite taitmine iseenesest. Kindlasti on filossoofe, kes siinkohal taas 6nne otsinguil p6hjatusse syyviksid ja v6ibolla vastupidistki t6estaksid :)
Ma m6istan Pille, t6epoolest on olemas k6iksugu inimesi. osad neist k6iksugustest on vanemad ja m6ni ei suuda iseenese elu tragoodiaski 6nne leida, suunates kibeduse lapsele...
Kahju, vaga kahju.
Nagu antud teema algtekstki ytleb:
• ma vajan kasvamiseks sinu tuge
• ole mulle autoriteet ja eeskuju, see teeb minu olemise turvaliseks
Taiskasvanud, kes iseeneseski veel nende punktide defitsiite teravalt labi elavad, ei pruugi olla v6imalised lastele seda pakkuma. ei pruugi, aga v6ivad. Keeruline ja sygav, kohati delikaatne teema.
Minu kysimus, miks ei v6iks k6ik lapsed olla 6nnelikud, tuli t6enaoliselt protestist fakti vastu, et me kipume "suurtena" ara otsustama laste v6imekuse. Vaites, et k6ik lapsed ei saa olla 6nnelikud, piirame me v6imalust selle tekkeks. Nii nagu paljud meist elavad oma elu kitsaskohti laste kaudu valja, on ka palju vanemaid, kes ei usu oma lapse 6nne v6imalikkusesse. Eriti kui v6tta aluseks algne loetelu.
Meile on muutunud omaseks m6elda, et uskuda idealistlikkesse ideedesse on ebaratsionaalne. T6epoolest ebaratsionaalne, kuid ka avardav. Kui lubada endale luksust uskuda, et "sobivas keskkonnas on k6ik lapsed v6imelised olema 6nnelikud", suuname me enda pyydluse ja taotluse sellise keskkonna loomiseks. Sest on teadmine, et see on v6imalik.
Kogemused ju naitavad, et teatud hoolikalt labim6eldud ja sydamega teostatud kogukondlikes vormides (kas on see perekond, suvelaager, manguring, harva ka lasteaed v6i kool jne) on k6ik kohalviibivad laped 6nnelikud. Valjenduda v6iks see naiteks r66mu ja tasakaalukuse symbioosis. Minu kolmeaastane kasutab valjendit "syda lahti..."
Et see toimiks k6ikjal korraga ja kestvalt on muidugi pikk tee, eeldades ka taiskasvanutelt "syda lahti" olemist. Kuid mulle naib, et mida rohkem saab laps viibida kohtades, kus tal on ruumi syda lahti hoida, seda elutervemad, avatumad ja 6nnelikumad on nad yldises plaanis.
Ma arvan, et selle aluseks ei saa olla nimekiri, mille pyydlik taitmine v6iks tekitada vastupidise efekti. ikka t6esti ainult nii nagu mu tytar ytleb: "syda lahti"
Kuskil postituses varem oli oeldud, et "lapsed teavad k6iki vastuseid." idealistlik, aga miks ka mitte? Mis me selle uskumisega kaotame? mis v6idame?