Ühtin Andro mõtetega. Teada on, et kui lapsevanem oma last väärkohtleb ning see avalikuks tuleb, on olemas karistus - lapse igasugune väärkohtlemine on juba keelatud ning karistatav.
Vaadates asja kooli silmade läbi, tekib rida probleeme. Ka Eesti meediasse on leidnud tee mitmed juhtumid USA-st, kus õpetajaid on süüdistatud ja vallanadatud õpilaste füüsilise karistamise tõttu. Olgu see siis kas tutistamine, lapse kinnihoidmine vms. Kas see ei või ka Eestis viia asjad niikaugele, et igasugust õpetajapoolset füüsilist kontakti (pai tegemine, ülapatsutus jne) hakatakse võtma kui füüsilist ahistamist?
Kas näiteks kehalise kasvatuse tunnis/trennis pole lugematul arvul olukordi, mil õpetajat idee poolest ahistamises süüdistada saaks?
Vahendaja ütleb, et SM laste ja perede osakond kavatseb lastekaitseseadust täiendada järgmiselt: keelatud on lapse alavääristamine, hirmutamine ja kehaline karistamine ning karistamine viisil, mis valmistab talle piina või ohustab tema vaimset, emotsionaalset või füüsilist tervist.
Alavääristamine on ju nähtus, mida iga inimene tajub erinevalt. Mõni õpilane peab alavääristuseks ka seda, kui õpetaja talle mingil põhjusel mõne sõbraliku kommentaari annab, misläbi satub õpilane klassi huvi keskpunkti.
Kust läheb piir, mis on alavääristamine, mis mitte? Kui laps kaebab, et teda on alavääristatud, kes otustsab, kas asi ka tõele vastab?
Kas lapsed ise muutuvad julmemaks ja julgemaks, kuna teavad, et neid ei tohi karistada, alavääristada ja hirmutada? Kas seoses selle seaduse vastuvõtmisega ei peaks tehtama ka mõnd seadust õpilastele, mis reguleeriks rohkemal määral nende tegusid ja käitumist?
Ühtin Andro mõtetega. Teada on, et kui lapsevanem oma last väärkohtleb ning see avalikuks tuleb, on olemas karistus - lapse igasugune väärkohtlemine on juba keelatud ning karistatav.
Vaadates asja kooli silmade läbi, tekib rida probleeme. Ka Eesti meediasse on leidnud tee mitmed juhtumid USA-st, kus õpetajaid on süüdistatud ja vallanadatud õpilaste füüsilise karistamise tõttu. Olgu see siis kas tutistamine, lapse kinnihoidmine vms. Kas see ei või ka Eestis viia asjad niikaugele, et igasugust õpetajapoolset füüsilist kontakti (pai tegemine, ülapatsutus jne) hakatakse võtma kui füüsilist ahistamist?
Kas näiteks kehalise kasvatuse tunnis/trennis pole lugematul arvul olukordi, mil õpetajat idee poolest ahistamises süüdistada saaks?
Vahendaja ütleb, et SM laste ja perede osakond kavatseb lastekaitseseadust täiendada järgmiselt: keelatud on lapse alavääristamine, hirmutamine ja kehaline karistamine ning karistamine viisil, mis valmistab talle piina või ohustab tema vaimset, emotsionaalset või füüsilist tervist.
Alavääristamine on ju nähtus, mida iga inimene tajub erinevalt. Mõni õpilane peab alavääristuseks ka seda, kui õpetaja talle mingil põhjusel mõne sõbraliku kommentaari annab, misläbi satub õpilane klassi huvi keskpunkti.
Kust läheb piir, mis on alavääristamine, mis mitte? Kui laps kaebab, et teda on alavääristatud, kes otustsab, kas asi ka tõele vastab?
Kas lapsed ise muutuvad julmemaks ja julgemaks, kuna teavad, et neid ei tohi karistada, alavääristada ja hirmutada? Kas seoses selle seaduse vastuvõtmisega ei peaks tehtama ka mõnd seadust õpilastele, mis reguleeriks rohkemal määral nende tegusid ja käitumist?