Olles olnud korduvalt nii statsionaaris kui avatud ülikoolis tudeng, kohtab sellist olukorda, kus AÜ-le kehtivad veidi teised reeglid, päris tihti. Tingib selle juba õppetöö erinev korralduslik pool - kui AÜ-l on õppesessioonid kord kuus, ei saa eeldada, et ta käib iganädalaselt loengus. Selle arvelt peavad nad aga rohkem iseseisvat tööd tegema, sest ainepunkte saavad ju kõik sama palju. Üldiselt ei kehti aga selline reegel valikainete puhul, sest kõigil tudengitel on vaba voli valida, millistel aegadel tal on võimalik loengus käia.
Siinkohal tundub aga probleemiks olevat hoopis õppejõu suhtumine. Tundub, et magistri (eriti AÜ, mis võiks tähendada, et tegu on "tööinimestega") tudengeid võetakse kui võrdseid täiskasvanuid, kellel on lisaks ülikoolile veel palju muid kohustusi (töö, pere, lapsed jne) ja õppejõud üritab neile inimlikult vastu tulla, et kõik aine sooritatud saaksid. Bakalaureuse tudengeid koheldakse aga sageli kui pikendatult gümnaasiumis olevaid hilispuberteete, lapsi, kellele peab kehtestama ranged käsud ja keelud, et nad üldse midagi asjalikku teeks ja kaupsis ei tšilliks.
Lisaks sellele, et on väga ebaeetiline niimoodi avalikult tudengeid eristada, on mind juba ammu häirinud see suhtumise erinevus baka ja magistri tudengitesse. Võib-olla kui õppejõud hakkaksid võtma noori tudengeid ka kui täieõiguslikke täiskasvanuid, avaneks tudengitele ka võimalus käituda vastavalt sellele ootusele.
Olles olnud korduvalt nii statsionaaris kui avatud ülikoolis tudeng, kohtab sellist olukorda, kus AÜ-le kehtivad veidi teised reeglid, päris tihti. Tingib selle juba õppetöö erinev korralduslik pool - kui AÜ-l on õppesessioonid kord kuus, ei saa eeldada, et ta käib iganädalaselt loengus. Selle arvelt peavad nad aga rohkem iseseisvat tööd tegema, sest ainepunkte saavad ju kõik sama palju. Üldiselt ei kehti aga selline reegel valikainete puhul, sest kõigil tudengitel on vaba voli valida, millistel aegadel tal on võimalik loengus käia.
Siinkohal tundub aga probleemiks olevat hoopis õppejõu suhtumine. Tundub, et magistri (eriti AÜ, mis võiks tähendada, et tegu on "tööinimestega") tudengeid võetakse kui võrdseid täiskasvanuid, kellel on lisaks ülikoolile veel palju muid kohustusi (töö, pere, lapsed jne) ja õppejõud üritab neile inimlikult vastu tulla, et kõik aine sooritatud saaksid. Bakalaureuse tudengeid koheldakse aga sageli kui pikendatult gümnaasiumis olevaid hilispuberteete, lapsi, kellele peab kehtestama ranged käsud ja keelud, et nad üldse midagi asjalikku teeks ja kaupsis ei tšilliks.
Lisaks sellele, et on väga ebaeetiline niimoodi avalikult tudengeid eristada, on mind juba ammu häirinud see suhtumise erinevus baka ja magistri tudengitesse. Võib-olla kui õppejõud hakkaksid võtma noori tudengeid ka kui täieõiguslikke täiskasvanuid, avaneks tudengitele ka võimalus käituda vastavalt sellele ootusele.