Mõistan Teie dilemmat. Ma ise olen inimene, kes ei soovi kunagi puududa. Kuid on tulnud ette olukordi, kui tuleb puududa erinevatel asjaoludel.
Puudumisest teavitamise kohta võiks olla Ülikoolil ühine poliitika või niiöleda eetika koodeks, millest räägitakse ka üliõpilastele.
Enamasti õppeainetes, kus on umbes max 50 õppijat annavad õppejõud teada, kuidas tuleb toimida puudumise korra. Nendes õppeainetes on lihtne. Kindlasti on viisakas õppejõude teavitada puudumisest.
Kuid kui loeng toimub umbes 100 õppijale. Siis minu hinnangul puudumisest teavitamine oleks õppejõule tülikas. Õppejõu postkasti võivad siis niiöelda ummistama hakata puudujate kirjad. Päris tüütu on enda jaoks ebaoluliste kirjade kustutamine ja oluliste kirjade seast välja sorteerimine.
Mina vastaksin oma väärtustest lähtuvalt sinu küsimustele järgmiselt: Vabandada tuleb nendest loengutest, praktikumidest ja seminaridest mille kohta õppejõud on öelnud, et puudumisest tuleb teavitada ning puudumise korral tuled teha mõni muu asendustöö. Mulle endale on jäänud mulje, et loengutes käimine on vabatahtlik (soovituslik kohal käia), kuid seminarid ja praktikumid on kohustuslikud. Ning eriti seminaridest ja praktikumidest puududes tuleb vabandada.
Kas lisada ka puudumis põhjus? Viisakas oleks paari sõnaga põhjendada oma puudumist. Väga ebamäärane on olukorda ka üldhariduskoolis, kui lapsevanem kirjutab, et laps puudub kodustel põhjustel (kuigi tegelikult veedab laps lihtsalt vanaemaga kvaliteetaega samal ajal kui koolis on tasemetöö). Seega. Minu hinnangul on viisakas oma puudumist põhjendada.
Tere.
Mõistan Teie dilemmat. Ma ise olen inimene, kes ei soovi kunagi puududa. Kuid on tulnud ette olukordi, kui tuleb puududa erinevatel asjaoludel.
Puudumisest teavitamise kohta võiks olla Ülikoolil ühine poliitika või niiöleda eetika koodeks, millest räägitakse ka üliõpilastele.
Enamasti õppeainetes, kus on umbes max 50 õppijat annavad õppejõud teada, kuidas tuleb toimida puudumise korra. Nendes õppeainetes on lihtne. Kindlasti on viisakas õppejõude teavitada puudumisest.
Kuid kui loeng toimub umbes 100 õppijale. Siis minu hinnangul puudumisest teavitamine oleks õppejõule tülikas. Õppejõu postkasti võivad siis niiöelda ummistama hakata puudujate kirjad. Päris tüütu on enda jaoks ebaoluliste kirjade kustutamine ja oluliste kirjade seast välja sorteerimine.
Mina vastaksin oma väärtustest lähtuvalt sinu küsimustele järgmiselt: Vabandada tuleb nendest loengutest, praktikumidest ja seminaridest mille kohta õppejõud on öelnud, et puudumisest tuleb teavitada ning puudumise korral tuled teha mõni muu asendustöö. Mulle endale on jäänud mulje, et loengutes käimine on vabatahtlik (soovituslik kohal käia), kuid seminarid ja praktikumid on kohustuslikud. Ning eriti seminaridest ja praktikumidest puududes tuleb vabandada.
Kas lisada ka puudumis põhjus? Viisakas oleks paari sõnaga põhjendada oma puudumist. Väga ebamäärane on olukorda ka üldhariduskoolis, kui lapsevanem kirjutab, et laps puudub kodustel põhjustel (kuigi tegelikult veedab laps lihtsalt vanaemaga kvaliteetaega samal ajal kui koolis on tasemetöö). Seega. Minu hinnangul on viisakas oma puudumist põhjendada.
Päikest,
Meeri K.