Ka mina leian, et kõik saab alguse siiski kodust - see on keskkond, milles laps oma esimsed eluaastad viibib ning on kõige vastuvõtlikum kõigele, mis teda ümbritseb. Paljud lapsevanemad aga arvavad, et kui laps läheb lasteaeda/kooli, siis võetakse see vastutus üle (eelkõige tundub mulle, et seda tehakse lapse lasteaeda paneku puhul). Ma leian, et kui kodust on lapsele antud maast madalast kaasa väärtused, mille järgi elus toimetada, siis on õpetaja nende kinnitajaks, kui aga väärtused on kodus loomata jäänud, siis tuleb koolil see roll enda kanda võtta. Ja nagu siin ka mainitud on, siis riikliku õppekavaga tegelikult nõutakse, et kool väärtusi lastele õpetaks, siis on see jagatud ülesanne kodu ja kooli vahel. Samas käib palju lapsi erinevate huviringides/trennides, mis on kooli- ja koduväline tegevus, kuid kus samuti väärtusi õpitakse (kas treenerilt/juhendajalt või siis eakaaslastelt). Seega on siin nii palju erinevaid keskkondi, kust laps omale väärtused kokku korjab ning olen nõus, et kui midagi veab viltu, siis ei taha enam keegi vastutada, ja tekib ka küsimus, et kes üldse siis peakski vastutuse võtma?
Minu seisukoht siinkohal on ikkagi, et kodu on see koht, mis peaks last piisavalt mõjutama, et lapse väärtused oleksid ühiskonna normidega kooskõlas. See ei tähenda aga seda, et õpetajad võiksid käed puhtaks pühkida, vaid peaksid olema nende väärtuste kandvaks jõuks ning oma käitumisega koguaeg kinnistama õpilastele, mis on kõlbeline ja mis mitte.
Ka mina leian, et kõik saab alguse siiski kodust - see on keskkond, milles laps oma esimsed eluaastad viibib ning on kõige vastuvõtlikum kõigele, mis teda ümbritseb. Paljud lapsevanemad aga arvavad, et kui laps läheb lasteaeda/kooli, siis võetakse see vastutus üle (eelkõige tundub mulle, et seda tehakse lapse lasteaeda paneku puhul). Ma leian, et kui kodust on lapsele antud maast madalast kaasa väärtused, mille järgi elus toimetada, siis on õpetaja nende kinnitajaks, kui aga väärtused on kodus loomata jäänud, siis tuleb koolil see roll enda kanda võtta. Ja nagu siin ka mainitud on, siis riikliku õppekavaga tegelikult nõutakse, et kool väärtusi lastele õpetaks, siis on see jagatud ülesanne kodu ja kooli vahel. Samas käib palju lapsi erinevate huviringides/trennides, mis on kooli- ja koduväline tegevus, kuid kus samuti väärtusi õpitakse (kas treenerilt/juhendajalt või siis eakaaslastelt). Seega on siin nii palju erinevaid keskkondi, kust laps omale väärtused kokku korjab ning olen nõus, et kui midagi veab viltu, siis ei taha enam keegi vastutada, ja tekib ka küsimus, et kes üldse siis peakski vastutuse võtma?
Minu seisukoht siinkohal on ikkagi, et kodu on see koht, mis peaks last piisavalt mõjutama, et lapse väärtused oleksid ühiskonna normidega kooskõlas. See ei tähenda aga seda, et õpetajad võiksid käed puhtaks pühkida, vaid peaksid olema nende väärtuste kandvaks jõuks ning oma käitumisega koguaeg kinnistama õpilastele, mis on kõlbeline ja mis mitte.