Kas toidublogijad peaksid järgima konkreetset eetikakoodeksit? Ma ei arva nii, sest tegemist on siiski arvamusplatsiga. Paratamatult võivad populaarsed blogijad olla kallutatud, kuid samas kas neile saab seda pahaks panna, sest tegemist ei pea ju olema millegi täiesti objektiivsega; blogisse pannakse kirja isiklik arvamus. Nad ei ole kohustatud arvesse võtma kõiki plusse ja miinuseid, positiivseid efekte ja ohte. Tõenäoliselt on blogide lugejad teadlikud, et tegemist ei ole absoluutse tõega.
Küll aga lasub tuntumatel blogijatel ka suur vastutus. Suur vastutus selle ees, mida nad propageerivad. Söömishäired on ühiskonnas väga raskeks probleemiks, 2005. aastal oli näiteks EL-s hinnanguliselt 1,2 miljonit häirunud söömiskäitumisega indiviidi (Wittchen & Jacobi, 2005). Need 1,2 miljonit (käesolevalt tõenäoliselt rohkemgi) on väga hõivatud kõigest, mis seondub toiduga. Nad on väga vastuvõtlikud uuenduslikele ideedele, kuid teisalt võivad need ideed minna nii äärmuslikuks, et tekivad söömishäired. Seega peaksid toidublogijad kindlasti olema soovitustega ettevaatlikud, et mitte söömishäirete levikule (tahtmatult) kaasa aidata. Paraku on nö tervisliku toitumise blogide kommentaarides levinud ka näpunäited, kuidas toitu kõige paremini väljutada (kuidas kasutada lahtisteid, diureetikume jms), sellistel foorumitüüpi toidublogidel peaks kindlasti olema lehe administraator, kes ei lase kõiki kommentaare läbi.
Kas toidublogijad peaksid järgima konkreetset eetikakoodeksit? Ma ei arva nii, sest tegemist on siiski arvamusplatsiga. Paratamatult võivad populaarsed blogijad olla kallutatud, kuid samas kas neile saab seda pahaks panna, sest tegemist ei pea ju olema millegi täiesti objektiivsega; blogisse pannakse kirja isiklik arvamus. Nad ei ole kohustatud arvesse võtma kõiki plusse ja miinuseid, positiivseid efekte ja ohte. Tõenäoliselt on blogide lugejad teadlikud, et tegemist ei ole absoluutse tõega.
Küll aga lasub tuntumatel blogijatel ka suur vastutus. Suur vastutus selle ees, mida nad propageerivad. Söömishäired on ühiskonnas väga raskeks probleemiks, 2005. aastal oli näiteks EL-s hinnanguliselt 1,2 miljonit häirunud söömiskäitumisega indiviidi (Wittchen & Jacobi, 2005). Need 1,2 miljonit (käesolevalt tõenäoliselt rohkemgi) on väga hõivatud kõigest, mis seondub toiduga. Nad on väga vastuvõtlikud uuenduslikele ideedele, kuid teisalt võivad need ideed minna nii äärmuslikuks, et tekivad söömishäired. Seega peaksid toidublogijad kindlasti olema soovitustega ettevaatlikud, et mitte söömishäirete levikule (tahtmatult) kaasa aidata. Paraku on nö tervisliku toitumise blogide kommentaarides levinud ka näpunäited, kuidas toitu kõige paremini väljutada (kuidas kasutada lahtisteid, diureetikume jms), sellistel foorumitüüpi toidublogidel peaks kindlasti olema lehe administraator, kes ei lase kõiki kommentaare läbi.