Viidatud eetikakoodeks nähtavasti tooraine-probleemi suhtes juhtnööre ei jaga, küll aga sedastab üldsõnaliselt: ei tohiks valetada, varastada ega sponsoreid varjata ning tuleks olla viisakas ja vastutustundlik. Arvan, et see on täiesti piisav ning mingeid lisandusi ei vaja. Esiteks, rääkides igasugu koodeksitest üldisemalt: mida minimaalsemad, seda mõjusamad ja tõsiseltvõetavamad nad on. Püüda nende kaudu mingit valdkonda detailideni ära reglementeerida pole mitte ainult tehniliselt võimatu (konkreetsed eetilised probleemid kerkivad ootamatult - kinoa-hüsteeria tagajärg on hea näide), vaid lisaks kütaks üles vastumeelsust ettekirjutuste kui selliste suhtes. Teiseks - ja seonduvalt sellega, et kõiki kerkivaid eetilisi probleeme ei saa ega pole mõtet püüdagi koodeksiga ennetada - vastutust selliste sündmuskäikude eest nagu antud loos keskkonnatagajärjed jm ei saa laduda üksnes blogipidaja õlule; ka blogilugejalt (kes lõppude lõpuks otsustab ju ikkagi ise, kas joosta poodi hanemaltsa ostma joosta või mitte) võiks eeldada, et ta suudab maailmas orienteeruda enamate kaalutluste alusel kui trendika blogikoka retseptid ning püüab oma teguviise kriitiliselt hinnata (muuhulgas mõelda aeg-ajalt küsimusele: milliseid globaalseid tagajärgi tekitan ma oma tarbimisharjumustega?).
Viidatud eetikakoodeks nähtavasti tooraine-probleemi suhtes juhtnööre ei jaga, küll aga sedastab üldsõnaliselt: ei tohiks valetada, varastada ega sponsoreid varjata ning tuleks olla viisakas ja vastutustundlik. Arvan, et see on täiesti piisav ning mingeid lisandusi ei vaja. Esiteks, rääkides igasugu koodeksitest üldisemalt: mida minimaalsemad, seda mõjusamad ja tõsiseltvõetavamad nad on. Püüda nende kaudu mingit valdkonda detailideni ära reglementeerida pole mitte ainult tehniliselt võimatu (konkreetsed eetilised probleemid kerkivad ootamatult - kinoa-hüsteeria tagajärg on hea näide), vaid lisaks kütaks üles vastumeelsust ettekirjutuste kui selliste suhtes. Teiseks - ja seonduvalt sellega, et kõiki kerkivaid eetilisi probleeme ei saa ega pole mõtet püüdagi koodeksiga ennetada - vastutust selliste sündmuskäikude eest nagu antud loos keskkonnatagajärjed jm ei saa laduda üksnes blogipidaja õlule; ka blogilugejalt (kes lõppude lõpuks otsustab ju ikkagi ise, kas joosta poodi hanemaltsa ostma joosta või mitte) võiks eeldada, et ta suudab maailmas orienteeruda enamate kaalutluste alusel kui trendika blogikoka retseptid ning püüab oma teguviise kriitiliselt hinnata (muuhulgas mõelda aeg-ajalt küsimusele: milliseid globaalseid tagajärgi tekitan ma oma tarbimisharjumustega?).