Paistab, et toidublogija kohustus oma varasemale eetiliselt problemaatilisele soovitusele tähelepanu juhtida sõltub konkreetsest blogist, kus soovitus antud, ja soovitusest endast -- täpsemalt mängivad rolli vähemalt järgmised kolm tegurit.
(1) Soovituse võimalike saajate hulk
Soovituse võimalikke saajaid on vähemalt nii palju kui blogi lugejaid, aga mitte ainult -- ei saa unustada ka seda, et soovitus võib hiljem nii interneti teel kui ka suusõnaliselt edasi liikuda. Arvatavasti korreleerub blogi täielik mõjuvõim suuresti lugejate arvuga, aga ei saa välistada ka võimalust, et blogil on vähe lugejaid, need aga on aktiivsed ja mõjukad sõnumilevitajad. Igal juhul on avaliku toidublogi puhul vastutus suurem kui ühele sõbrale millegi soovitamisel; lisaks on tähtis blogi tegelik mõjuvõim -- kui paljudeni seal edastatavad sõnumid ühel või teisel viisil jõuavad.
(2) Soovitaja eeldatav autoriteetsus
Toidublogijad võivad olla nii lihtsalt kokandushuvilised kui ka tuntud professionaalid/spetsialistid ja blogija staatus annab lugeja jaoks soovitusele vastavalt kaalu. Autoriteetse soovitaja vastutus oma soovituste pädevuse eest on suurem, aga see ei tähenda, et suvaline kodukokkaja üldse oma sõnade eest ei vastutaks.
(3) Eksliku soovituse järgimise võimalikud tagajärjed
Toidublogis tehtud ekslikel soovitustel võib olla mitmesuguse tähtsusega tagajärgi. Äärmusliku juhuna võib keegi soovitada midagi eluohtlikku (näiteks mürgist seent). Kinoa-juhtumi puhul pole võimalikud tagajärjed nii dramaatilised, lisaks on need geograafiliselt kauged ega puuduta otseselt soovituse järgijat (kinoa-sööjat) ennast. See võib tekitada blogipidajale kiusatuse probleem maha vaikida, sest oma lugejaid ta ju otseselt alt ei vea -- hoolimata kinoa populaarsuse sotsiaalsetest tagajärgedest on need seemned ju siiski tervislikud ja ehk ka maitsvad, nagu lubatud. Samas ei vastuta soovitaja mitte ainult soovituse saaja ees, vaid kõigi nende ees, keda soovituse järgimine mõjutada võib.
Mõnikord pole võimalik või pole lihtne soovitust tagasi võtta või kahtluse alla seada. Näiteks on soovitatud tegu juba tehtud või siis pole soovituse adressaati võimalik enam kätte saada. Blogis on mugav saadud uuest informatsioonist teada anda; kui kõik vastsed kinoa-fännid korrigeerivat postitust ei loe, siis nende inimeste personaalselt üles otsimist muidugi ei saa oodata. Uue postituse tegemise vaev on aga nii väike, et isegi kui blogi pole väga autoriteetne ega mõjuta paljusid inimesi, võiks selle hariva märkuse või küsimusepüstituse ikka teha. Kui suur eetiline möödalask selle tegematajätmine on, sõltub eelnimetatud kolmest tegurist -- mõjutatavate inimeste hulk, autoriteetsus, võimalike tagajärgede olemus -- ja ehk veel millestki.
Paistab, et toidublogija kohustus oma varasemale eetiliselt problemaatilisele soovitusele tähelepanu juhtida sõltub konkreetsest blogist, kus soovitus antud, ja soovitusest endast -- täpsemalt mängivad rolli vähemalt järgmised kolm tegurit.
(1) Soovituse võimalike saajate hulk
Soovituse võimalikke saajaid on vähemalt nii palju kui blogi lugejaid, aga mitte ainult -- ei saa unustada ka seda, et soovitus võib hiljem nii interneti teel kui ka suusõnaliselt edasi liikuda. Arvatavasti korreleerub blogi täielik mõjuvõim suuresti lugejate arvuga, aga ei saa välistada ka võimalust, et blogil on vähe lugejaid, need aga on aktiivsed ja mõjukad sõnumilevitajad. Igal juhul on avaliku toidublogi puhul vastutus suurem kui ühele sõbrale millegi soovitamisel; lisaks on tähtis blogi tegelik mõjuvõim -- kui paljudeni seal edastatavad sõnumid ühel või teisel viisil jõuavad.
(2) Soovitaja eeldatav autoriteetsus
Toidublogijad võivad olla nii lihtsalt kokandushuvilised kui ka tuntud professionaalid/spetsialistid ja blogija staatus annab lugeja jaoks soovitusele vastavalt kaalu. Autoriteetse soovitaja vastutus oma soovituste pädevuse eest on suurem, aga see ei tähenda, et suvaline kodukokkaja üldse oma sõnade eest ei vastutaks.
(3) Eksliku soovituse järgimise võimalikud tagajärjed
Toidublogis tehtud ekslikel soovitustel võib olla mitmesuguse tähtsusega tagajärgi. Äärmusliku juhuna võib keegi soovitada midagi eluohtlikku (näiteks mürgist seent). Kinoa-juhtumi puhul pole võimalikud tagajärjed nii dramaatilised, lisaks on need geograafiliselt kauged ega puuduta otseselt soovituse järgijat (kinoa-sööjat) ennast. See võib tekitada blogipidajale kiusatuse probleem maha vaikida, sest oma lugejaid ta ju otseselt alt ei vea -- hoolimata kinoa populaarsuse sotsiaalsetest tagajärgedest on need seemned ju siiski tervislikud ja ehk ka maitsvad, nagu lubatud. Samas ei vastuta soovitaja mitte ainult soovituse saaja ees, vaid kõigi nende ees, keda soovituse järgimine mõjutada võib.
Mõnikord pole võimalik või pole lihtne soovitust tagasi võtta või kahtluse alla seada. Näiteks on soovitatud tegu juba tehtud või siis pole soovituse adressaati võimalik enam kätte saada. Blogis on mugav saadud uuest informatsioonist teada anda; kui kõik vastsed kinoa-fännid korrigeerivat postitust ei loe, siis nende inimeste personaalselt üles otsimist muidugi ei saa oodata. Uue postituse tegemise vaev on aga nii väike, et isegi kui blogi pole väga autoriteetne ega mõjuta paljusid inimesi, võiks selle hariva märkuse või küsimusepüstituse ikka teha. Kui suur eetiline möödalask selle tegematajätmine on, sõltub eelnimetatud kolmest tegurist -- mõjutatavate inimeste hulk, autoriteetsus, võimalike tagajärgede olemus -- ja ehk veel millestki.