1. Mina leian, et tegemist on organisatsioonisisese varjatud konfliktiga. Kas te olete oma juhiga vestelnud, milliseid tundeid tekitavad tema tehtud otsused? Antud kirjelduse põhjal pole võimalik otsustada, mille põhal teie olete teinud järeldusi, et juhi motiivid on just emotsioonidest ajendatud. "Emotsionaalse intelligentsuse" autor ja psühholoog Goleman on välja pakkunud hea tüli etapid, milleks on:
1. Maharahunemine.
2. Mürkidest vabastav enesesisendus.
3. Kuulamine ja rääkimine kaitseseisundit sisse võtmata.
Nimetatud autor on palju kirjutanud inimese elus hakkamasaamisest ning rõhutanud akadeemiliste teadmiste kõrval just emotsionaalset intelligentsust ehk kuidas inimene oma emotsioone oskab kontrollida ja juhtida. Ta leiab, et tähtsad isiksuseomadused, mis kirjeldavad emotsioaalset intelligentsust on empaatia, kohanemine, veenvus ja algatusvõime.
Selge on see, et konfliktid ja eriarvamused on kõikjal meie ümber - see on paratamatu suhtlemise osa. Ka organisatsioonis on eriarvamuste tekkimine paratamatus, kuid suhtumine neisse on iga inimese enda otsustada. Me võime lõpmatuseni rahulolematud olla ning töötada vaikselt oma organisatsiooni vastu, kuid sellisele käitumisele ei järgne positiivset muutust. Kui teid töötajana midagi häirib, siis tuleb sellest rääkida - avatult, konstruktiivselt ja ilma emotsioonideta.
1. Mina leian, et tegemist on organisatsioonisisese varjatud konfliktiga. Kas te olete oma juhiga vestelnud, milliseid tundeid tekitavad tema tehtud otsused? Antud kirjelduse põhjal pole võimalik otsustada, mille põhal teie olete teinud järeldusi, et juhi motiivid on just emotsioonidest ajendatud. "Emotsionaalse intelligentsuse" autor ja psühholoog Goleman on välja pakkunud hea tüli etapid, milleks on:
1. Maharahunemine.
2. Mürkidest vabastav enesesisendus.
3. Kuulamine ja rääkimine kaitseseisundit sisse võtmata.
Nimetatud autor on palju kirjutanud inimese elus hakkamasaamisest ning rõhutanud akadeemiliste teadmiste kõrval just emotsionaalset intelligentsust ehk kuidas inimene oma emotsioone oskab kontrollida ja juhtida. Ta leiab, et tähtsad isiksuseomadused, mis kirjeldavad emotsioaalset intelligentsust on empaatia, kohanemine, veenvus ja algatusvõime.
Selge on see, et konfliktid ja eriarvamused on kõikjal meie ümber - see on paratamatu suhtlemise osa. Ka organisatsioonis on eriarvamuste tekkimine paratamatus, kuid suhtumine neisse on iga inimese enda otsustada. Me võime lõpmatuseni rahulolematud olla ning töötada vaikselt oma organisatsiooni vastu, kuid sellisele käitumisele ei järgne positiivset muutust. Kui teid töötajana midagi häirib, siis tuleb sellest rääkida - avatult, konstruktiivselt ja ilma emotsioonideta.