Siit tuleb veelkord välja, et hea kool ei pea andma kvaliteetset haridust ega teadmisi. Kooli hinnatakse eelkõige kui kasvatusasutust. Nii see ju ongi, eks märka iga tudengki juba esimesel kursusel, et mõnegi eriala alusaine põhjaliku omandamise maht tundub ületavat kogu koolis 12 aasta jooksul õpitut. Tegemist on imeliku vastuoluga – ühelt poolt peaks klassikaline kool andma hea hariduse, teiselt poolt hinnatakse kooli headust üksnes selle alusel, kuidas ta lapsele meeldib ja lapsest sotsiaalse ja tubli ühiskonnaliikme kasvatab. Samas eeldab ju ülikooli astumine ja seal hakkama saamine ikkagi head haridust ja ka mõningate teadmiste olemasolu. Seega võib järeldada, et meie koolisüsteemi kujundatakse mitte kasvatama inimesi, kes suunduksid ülikooli ja oleksid aastakümnete pärast võimelised looma teadmistepõhiseid, kõrgepalgalisi töökohti, vaid pigem tublit madalapalgalist töölisklassi ja üksikuid ettevõtlike omadustega juhte neile töölistele. Esimene kriteerium võiks ikka olla hea haridus.
Siit tuleb veelkord välja, et hea kool ei pea andma kvaliteetset haridust ega teadmisi. Kooli hinnatakse eelkõige kui kasvatusasutust. Nii see ju ongi, eks märka iga tudengki juba esimesel kursusel, et mõnegi eriala alusaine põhjaliku omandamise maht tundub ületavat kogu koolis 12 aasta jooksul õpitut. Tegemist on imeliku vastuoluga – ühelt poolt peaks klassikaline kool andma hea hariduse, teiselt poolt hinnatakse kooli headust üksnes selle alusel, kuidas ta lapsele meeldib ja lapsest sotsiaalse ja tubli ühiskonnaliikme kasvatab. Samas eeldab ju ülikooli astumine ja seal hakkama saamine ikkagi head haridust ja ka mõningate teadmiste olemasolu. Seega võib järeldada, et meie koolisüsteemi kujundatakse mitte kasvatama inimesi, kes suunduksid ülikooli ja oleksid aastakümnete pärast võimelised looma teadmistepõhiseid, kõrgepalgalisi töökohti, vaid pigem tublit madalapalgalist töölisklassi ja üksikuid ettevõtlike omadustega juhte neile töölistele. Esimene kriteerium võiks ikka olla hea haridus.