Miks on endiselt lubatud anonüümsed kommentaarid? Mida need inimesed kardavad? Kes on väitnud, et konkurents ja koostöö on vastandid? Kommentaaride lisamine on aga keerulisemaks tehtud. Nii me sisulise arutelu ei jõua.
Meie rühm esitas sellised kriteeriumid:
Terve on kool, kus kõik asjaosalised (õpetajad, õpilased, lapsevanemad jt) arutavad koos ja lepivad kokku eesmärkides ning annavad lubadused, mida keegi teeb. Ühiselt täidetakse lubadused ja analüüsitakse eesmärkide saavutamist ning uuendatakse lubadusi.
Kriteeriumid: kõigil on reaalselt võimalik arutelust osaleda (sobiv aeg, koht, tähtaeg, vorm), otsused on konsensuslikud, mitte hääletamise teel. Vormideks on perevestlused, arenguvestlused, arengukavad, õppekavad jm. Neid ei peeta asjatuks ajaraiskamiseks.
Õpilased, õpetajad, lapsevanemad jt teevad pidevalt koostööd õppe käigus. Seda võimaldavad üleseanded, töökorraldus, õppemeetodid jm.
Sisehindamises osalevad kõik asjaosalised. Sisehindamist ei peeta asjatuks ajaraiskamiseks.
Miks on endiselt lubatud anonüümsed kommentaarid? Mida need inimesed kardavad? Kes on väitnud, et konkurents ja koostöö on vastandid? Kommentaaride lisamine on aga keerulisemaks tehtud. Nii me sisulise arutelu ei jõua.
Meie rühm esitas sellised kriteeriumid:
Terve on kool, kus kõik asjaosalised (õpetajad, õpilased, lapsevanemad jt) arutavad koos ja lepivad kokku eesmärkides ning annavad lubadused, mida keegi teeb. Ühiselt täidetakse lubadused ja analüüsitakse eesmärkide saavutamist ning uuendatakse lubadusi.
Kriteeriumid: kõigil on reaalselt võimalik arutelust osaleda (sobiv aeg, koht, tähtaeg, vorm), otsused on konsensuslikud, mitte hääletamise teel. Vormideks on perevestlused, arenguvestlused, arengukavad, õppekavad jm. Neid ei peeta asjatuks ajaraiskamiseks.
Õpilased, õpetajad, lapsevanemad jt teevad pidevalt koostööd õppe käigus. Seda võimaldavad üleseanded, töökorraldus, õppemeetodid jm.
Sisehindamises osalevad kõik asjaosalised. Sisehindamist ei peeta asjatuks ajaraiskamiseks.
Rõhutasime, et individuaalne areng pole võimalik.