Teadus areneb kiiremini, kui inimesed jõuavad reageerida. Tihtilugu ei suudeta näha ette kõiki avastuse tagajärgi ja selle sama avastuse põhjal võimalikuks saadavate uute avastuste ja nende tagajärgi. Just selliste stsenaariumite tõttu, usun mina, on oluline arutada läbi võimalikult palju moraali- ja eetikaküsimusi. Seega minu silmis käivad loomkatsed ja eetika käsikäes, üksteist täiendades, mitte vastandades.
Kui loomkatsetele vastuseisjad võivad küsida: „Kas on moraalne/eetiline teha loomadega katseid, eriti neid, mis looma ilmselgelt ebamugavasse olukorda panevad?“ siis pooltolijad võivad omakorda küsida: „Kas on moraalne/eetiline minna katseklaasis või koekultuuris tõendust leidnud paljulubava meetodiga inimkatsetele?“ aga ka „Kas on moraalne/eetiline jätta midagi olulist ja teoorias paljulubavat (nt keerulise haiguse molekulaarne mehhanism) uurimata või uuritut kinnitamata lihtsalt sellepärast, et teatud osa ühiskonnast ei soosi loomkatseid?“. See olekski koht, kus teadmistega, kuid neutraalsel pinnal seisevad eetikud aitaks teadlasel võtta vastu ostus loomkatse õigustatuse kohta antud eksperimendi puhul. Siinkohal tuleksi läbi arutada diskussiooni avateemas väljatoodud punktid, mis käsitlevad uuringu eesmärke, edu tõenäosust, alternatiivsete võimaluste olemasolu ja mõju loomadele. Loodetavasti peale sellist arutelu jõutakse otusele, kas antud uuringu kasu kaalub üle kahju või mitte. Kui kaalub, oleks loomkatse, mis viiakse läbi vastavate nõuete kohaselt, õigustatud.
Isiklikult olen loomaktsete poolt ja nõustun, et see arvamus on välja kujunenud suurelt tänu sellele, kes ja mis mind on ümbritsenud. Loomulikult eelistaksin, et teadus oleks niikaugel, et loomkatseid ei vajataks enam, kuid kahjuks see veel nii ei paista olevat, eriti ravimitööstuses. Arvan, et mudelorganismid jäävad kasutusse pikemaks ajaks, sest nad on ulatuslikult uuritud (teame nende genoomijärjestust, geenide funktsioone), odavamad, lihtsamalt ülelpeetavad ja üldiselt kiirema reproduktiivtsükliga. Kuna fundamentaalsed bioloogilied printsiibid (metaboolsed, regulatoorsed ja arengulised rajad ning geenid, mis kodeerivad valke nendes radades) on evolutsioonis konserveerunud, siis on nende peal usaldusväärne uurida inimeses esinevaid põhilisi bioloogilisi mehhanisme ja geene, mis on teatud patoloogiatega seotud. Tuleb lihtsalt meeles pidada, et iga eksperimedi jaoks on vaja valida õige mudel (mudel, mis annab täpseima vaste), vastasel juhul raisatakse põhjendamatult loomi, inimressurssi, aega ja raha.
Usun, et juhtumid, kus loomkatset pole korralikult läbi mõeldud ja eetiliselt teostatud, on need, mis võivad ühiskonda loomkatsete vastu veel negatiivsemalt meelestada ja põhjustada äärmuslike gruppide äärmuslikke reakstioone.
Teadus areneb kiiremini, kui inimesed jõuavad reageerida. Tihtilugu ei suudeta näha ette kõiki avastuse tagajärgi ja selle sama avastuse põhjal võimalikuks saadavate uute avastuste ja nende tagajärgi. Just selliste stsenaariumite tõttu, usun mina, on oluline arutada läbi võimalikult palju moraali- ja eetikaküsimusi. Seega minu silmis käivad loomkatsed ja eetika käsikäes, üksteist täiendades, mitte vastandades.
Kui loomkatsetele vastuseisjad võivad küsida: „Kas on moraalne/eetiline teha loomadega katseid, eriti neid, mis looma ilmselgelt ebamugavasse olukorda panevad?“ siis pooltolijad võivad omakorda küsida: „Kas on moraalne/eetiline minna katseklaasis või koekultuuris tõendust leidnud paljulubava meetodiga inimkatsetele?“ aga ka „Kas on moraalne/eetiline jätta midagi olulist ja teoorias paljulubavat (nt keerulise haiguse molekulaarne mehhanism) uurimata või uuritut kinnitamata lihtsalt sellepärast, et teatud osa ühiskonnast ei soosi loomkatseid?“. See olekski koht, kus teadmistega, kuid neutraalsel pinnal seisevad eetikud aitaks teadlasel võtta vastu ostus loomkatse õigustatuse kohta antud eksperimendi puhul. Siinkohal tuleksi läbi arutada diskussiooni avateemas väljatoodud punktid, mis käsitlevad uuringu eesmärke, edu tõenäosust, alternatiivsete võimaluste olemasolu ja mõju loomadele. Loodetavasti peale sellist arutelu jõutakse otusele, kas antud uuringu kasu kaalub üle kahju või mitte. Kui kaalub, oleks loomkatse, mis viiakse läbi vastavate nõuete kohaselt, õigustatud.
Isiklikult olen loomaktsete poolt ja nõustun, et see arvamus on välja kujunenud suurelt tänu sellele, kes ja mis mind on ümbritsenud. Loomulikult eelistaksin, et teadus oleks niikaugel, et loomkatseid ei vajataks enam, kuid kahjuks see veel nii ei paista olevat, eriti ravimitööstuses. Arvan, et mudelorganismid jäävad kasutusse pikemaks ajaks, sest nad on ulatuslikult uuritud (teame nende genoomijärjestust, geenide funktsioone), odavamad, lihtsamalt ülelpeetavad ja üldiselt kiirema reproduktiivtsükliga. Kuna fundamentaalsed bioloogilied printsiibid (metaboolsed, regulatoorsed ja arengulised rajad ning geenid, mis kodeerivad valke nendes radades) on evolutsioonis konserveerunud, siis on nende peal usaldusväärne uurida inimeses esinevaid põhilisi bioloogilisi mehhanisme ja geene, mis on teatud patoloogiatega seotud. Tuleb lihtsalt meeles pidada, et iga eksperimedi jaoks on vaja valida õige mudel (mudel, mis annab täpseima vaste), vastasel juhul raisatakse põhjendamatult loomi, inimressurssi, aega ja raha.
Usun, et juhtumid, kus loomkatset pole korralikult läbi mõeldud ja eetiliselt teostatud, on need, mis võivad ühiskonda loomkatsete vastu veel negatiivsemalt meelestada ja põhjustada äärmuslike gruppide äärmuslikke reakstioone.