nunnukas16-le - kuna tegemist on siiski arvamuslooga, võib autor täiesti julgelt lähtuda oma isiklikust arvamusest. Artiklit lühidalt kokku võttes - probleemil on kaks tahku.
Esiteks - vähendades tootes alkoholi mahuprotsenti alla juriidiliselt seatud piiri legaliseerime teismelistele alkoholi. Nad võivad seda poest osta samamoodi nagu limonaadigi. Neli alkoholivaba siidrit annab alaealisele aga juba märgatava joobe. Teadusuuringud aga näitavad, et noorena (alla 21) eluaasta tõstab märgatavalt ohtu haigestuda erinevatesse alkoholiga seotud haigustesse.
Probleemi teine külg on see, et toonase reklaamiga kutsuti ju otsesõnu inimesi enne rooliistumist alkoholi tarvitama, sest see läheb verest ruttu välja. Mulle tundub see ikkagi kahtlane lähenemine. Kaks õlut enam nii kiiresti välja ei lähe, sõnum inimese peas aga võib samaks jääda.
Kui nüüd aga kommentaarile vastata - siis juriidiliselt korrektne käitumine ei tee seda veel eetiliseks. Juriidika on ühiskondlik kokkulepe ja samas ka eetiline miinimum. Eetika ise on (või vähemalt peaks olema) midagi enamat.
Millist sõnumit ikkagi edastab inimese käitumine, kelle veres küll rooli istudes alkoholi (enam) ei ole, kuid kes vahetult enne on rüübanud pudeli õlut? Kas selle käitumise hindamine muutub, kui seda näevad täiskasvanud versus kui seda näevad lapsed? Kuidas kodanikuna käituda, kui näen, et inimene rüüpab enne rooliistumist pudeli tühjaks? Oletan, et ta jõi alkoholivaba õlut? Oletan, et ta on roolijoodik?
Utreeritud näitest edasi liikudes - küsimus on vähemalt antud loo puhul suuresti käitumise mudeldamises. Olen nõus, et alkoholi tarvitamine on mitmel puhul sümptom (eriti täiskasvanute puhul) ning ainult sümptomiga tegelemine ei aita. Samas alustatakse ka peavalu ravi esmalt siiski valuvaigistiga ja siis liigutakse edasi põhjuse leidmise poole=)
Laste ja noorte puhul on lugu aga natuke teine - neil võib alkoholi tarvitamine olla mitte sümptomiks vaid põhjuseks - mudeldatakse täiskasvanute käitumist, alustatakse täiskasvanuelu esimeste sammudega (nt vanuses 15-16). Üks küsimus on, kui palju me saame teismeliste käitumist suunata või mitte.
Teine on aga see, millist sõnumit kannavad nende eeskujuks olevate inimeste käitumine. Ja paraku on reklaam teismelistele siiski kõnekas, eriti selline, mis võimaldab neil käituda viisil, mis seaduse järgi veel lubatud ei ole
nunnukas16-le - kuna tegemist on siiski arvamuslooga, võib autor täiesti julgelt lähtuda oma isiklikust arvamusest. Artiklit lühidalt kokku võttes - probleemil on kaks tahku.
Esiteks - vähendades tootes alkoholi mahuprotsenti alla juriidiliselt seatud piiri legaliseerime teismelistele alkoholi. Nad võivad seda poest osta samamoodi nagu limonaadigi. Neli alkoholivaba siidrit annab alaealisele aga juba märgatava joobe. Teadusuuringud aga näitavad, et noorena (alla 21) eluaasta tõstab märgatavalt ohtu haigestuda erinevatesse alkoholiga seotud haigustesse.
Probleemi teine külg on see, et toonase reklaamiga kutsuti ju otsesõnu inimesi enne rooliistumist alkoholi tarvitama, sest see läheb verest ruttu välja. Mulle tundub see ikkagi kahtlane lähenemine. Kaks õlut enam nii kiiresti välja ei lähe, sõnum inimese peas aga võib samaks jääda.
Kui nüüd aga kommentaarile vastata - siis juriidiliselt korrektne käitumine ei tee seda veel eetiliseks. Juriidika on ühiskondlik kokkulepe ja samas ka eetiline miinimum. Eetika ise on (või vähemalt peaks olema) midagi enamat.
Millist sõnumit ikkagi edastab inimese käitumine, kelle veres küll rooli istudes alkoholi (enam) ei ole, kuid kes vahetult enne on rüübanud pudeli õlut? Kas selle käitumise hindamine muutub, kui seda näevad täiskasvanud versus kui seda näevad lapsed? Kuidas kodanikuna käituda, kui näen, et inimene rüüpab enne rooliistumist pudeli tühjaks? Oletan, et ta jõi alkoholivaba õlut? Oletan, et ta on roolijoodik?
Utreeritud näitest edasi liikudes - küsimus on vähemalt antud loo puhul suuresti käitumise mudeldamises. Olen nõus, et alkoholi tarvitamine on mitmel puhul sümptom (eriti täiskasvanute puhul) ning ainult sümptomiga tegelemine ei aita. Samas alustatakse ka peavalu ravi esmalt siiski valuvaigistiga ja siis liigutakse edasi põhjuse leidmise poole=)
Laste ja noorte puhul on lugu aga natuke teine - neil võib alkoholi tarvitamine olla mitte sümptomiks vaid põhjuseks - mudeldatakse täiskasvanute käitumist, alustatakse täiskasvanuelu esimeste sammudega (nt vanuses 15-16). Üks küsimus on, kui palju me saame teismeliste käitumist suunata või mitte.
Teine on aga see, millist sõnumit kannavad nende eeskujuks olevate inimeste käitumine. Ja paraku on reklaam teismelistele siiski kõnekas, eriti selline, mis võimaldab neil käituda viisil, mis seaduse järgi veel lubatud ei ole