Foorumid:
Väga raske ja keeruline on olla alluv inimesele, kes elab sageli hetkeemotsioonide ajel. Ühel päeval on ühed mõtted ja järgmisel hoopis teistsugused, sealt kust just tuuled on...
Kord peavad klassijuhatajad tegema asju ühtemoodi. Järgmisel päeval tehakse märkus, et kus on teie loovus. Üks õpetaja peab istuma kooli üritustel kellast-kellani. Samas on tema silmis õpetajaid, kes kunagi ei pea seda tegema. Väga keeruline on olla ülemusele meele järele.
Millised võiksid olla lahendused?
Direktorite pingevaba töö
Kuidas sa ütled, et hetkeemotsioonid?! Hetkel ei pea koolijuhid muretsema enda koha pärast. Kadunud on 5 aastane leping. Eks mõni lapsevanem kaebas. Ja siis tulebki koolijuhil kohe koolimajas korda majja looma hakata.Muidu kuuleb asjast omavalitsus ja siis ei saagi koolijuht paista tark, vitaalne ja oluline oma vanuse kohta. Alati on majas keegi süüdi, mitte kunagi koolijuht oma halva mälu või ealistest iseärasustest tingitud labiilse käitumisega.
Tegelikult oled sa aga targem kui su ülemus ja aeg oleks endalt küsida, mis tunne on alluda lollile inimesele. Kui see tunne ei meeldi, tuleb töökohta vahetada.
Järjepidevuse puudumine
1. Mina leian, et tegemist on organisatsioonisisese varjatud konfliktiga. Kas te olete oma juhiga vestelnud, milliseid tundeid tekitavad tema tehtud otsused? Antud kirjelduse põhjal pole võimalik otsustada, mille põhal teie olete teinud järeldusi, et juhi motiivid on just emotsioonidest ajendatud. "Emotsionaalse intelligentsuse" autor ja psühholoog Goleman on välja pakkunud hea tüli etapid, milleks on:
1. Maharahunemine.
2. Mürkidest vabastav enesesisendus.
3. Kuulamine ja rääkimine kaitseseisundit sisse võtmata.
Nimetatud autor on palju kirjutanud inimese elus hakkamasaamisest ning rõhutanud akadeemiliste teadmiste kõrval just emotsionaalset intelligentsust ehk kuidas inimene oma emotsioone oskab kontrollida ja juhtida. Ta leiab, et tähtsad isiksuseomadused, mis kirjeldavad emotsioaalset intelligentsust on empaatia, kohanemine, veenvus ja algatusvõime.
Selge on see, et konfliktid ja eriarvamused on kõikjal meie ümber - see on paratamatu suhtlemise osa. Ka organisatsioonis on eriarvamuste tekkimine paratamatus, kuid suhtumine neisse on iga inimese enda otsustada. Me võime lõpmatuseni rahulolematud olla ning töötada vaikselt oma organisatsiooni vastu, kuid sellisele käitumisele ei järgne positiivset muutust. Kui teid töötajana midagi häirib, siis tuleb sellest rääkida - avatult, konstruktiivselt ja ilma emotsioonideta.
Lisa kommentaar