Loomkatsed ja eetika | Eetikaveeb

TÜ üksuste kontaktandmed

humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Faculty phone: 
737 5341
Faculty address: 
Jakobi 2, ruumid 116–121, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5341
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 116–121, 51005 Tartu
  • ajaloo ja arheoloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5651
    Faculty address: 
    Jakobi 2, 51005 Tartu
  • eesti ja üldkeeleteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5221
    Faculty address: 
    Jakobi 2, IV korrus, 51005 Tartu
  • filosoofia ja semiootika instituut
    Faculty phone: 
    737 5314
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 309–352, 51005 Tartu
  • kultuuriteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5223
    Faculty address: 
    Ülikooli 16, 51003 Tartu
  • maailma keelte ja kultuuride kolledž
    Faculty address: 
    Lossi 3, 51003 Tartu
  • usuteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5300
    Faculty address: 
    Ülikooli 18-310, 50090 Tartu
  • Viljandi kultuuriakadeemia
    Faculty phone: 
    435 5232
    Faculty address: 
    Posti 1, 71004 Viljandi
sotsiaalteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5957
Faculty address: 
Lossi 36, 51003 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5900
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • haridusteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 6440
    Faculty address: 
    Salme 1a–29, 50103 Tartu
  • Johan Skytte poliitikauuringute instituut
    Faculty phone: 
    737 5582
    Faculty address: 
    Lossi 36–301, 51003 Tartu
  • majandusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 6310
    Faculty address: 
    J. Liivi 4, 50409 Tartu
  • psühholoogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5902
    Faculty address: 
    Näituse 2, 50409 Tartu
  • õigusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5390
    Faculty address: 
    Näituse 20–324, 50409 Tartu
  • ühiskonnateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5188
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • Narva kolledž
    Faculty phone: 
    740 1900
    Faculty address: 
    Raekoja plats 2, 20307 Narva
  • Pärnu kolledž
    Faculty phone: 
    445 0520
    Faculty address: 
    Ringi 35, 80012 Pärnu
meditsiiniteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5326
Faculty address: 
Ravila 19, 50411 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5326
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • bio- ja siirdemeditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 4210
    Faculty address: 
    Biomeedikum, Ravila 19, 50411 Tartu
  • farmaatsia instituut
    Faculty phone: 
    737 5286
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • hambaarstiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    731 9856
    Faculty address: 
    Raekoja plats 6, 51003 Tartu
  • kliinilise meditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 5323
    Faculty address: 
    L. Puusepa 8, 50406 Tartu
  • peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
    Faculty phone: 
    737 4190
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
    Faculty phone: 
    737 5360
    Faculty address: 
    Jakobi 5–205, 51005 Tartu
loodus- ja täppisteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5820
Faculty address: 
Vanemuise 46–208, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5820
    Faculty address: 
    Vanemuise 46–208, 51005 Tartu
  • arvutiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5445
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409 Tartu
  • Eesti mereinstituut
    Faculty phone: 
    671 8902
    Faculty address: 
    Mäealuse 14, 12618 Tallinn
  • füüsika instituut
    Faculty address: 
    W. Ostwaldi 1, 50411 Tartu
  • keemia instituut
    Faculty phone: 
    737 5261
    Faculty address: 
    Ravila 14a, 50411 Tartu
  • matemaatika ja statistika instituut
    Faculty phone: 
    737 5860
    Faculty address: 
    J. Liivi 2, 50409 Tartu
  • molekulaar- ja rakubioloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5011
    Faculty address: 
    Riia 23, 23b–134, 51010 Tartu
  • Tartu observatoorium
    Faculty phone: 
    737 4510
    Faculty address: 
    Observatooriumi 1, Tõravere, 61602 Tartumaa
  • tehnoloogiainstituut
    Faculty phone: 
    737 4800
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • ökoloogia ja maateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5835
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Asutused
  • raamatukogu
    Faculty phone: 
    737 5702
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • teaduskool
    Faculty phone: 
    737 5581
    Faculty address: 
    Uppsala 10, 51003 Tartu
  • genoomika instituut
    Faculty phone: 
    737 4000
    Faculty address: 
    Riia 23b, 51010 Tartu
  • muuseum
    Faculty phone: 
    737 5674
    Faculty address: 
    Lossi 25, 51003 Tartu
  • loodusmuuseum ja botaanikaaed
    Faculty phone: 
    737 6076
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Tugiüksused
  • ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus
    Faculty phone: 
    737 6339
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
  • grandikeskus
    Faculty phone: 
    737 6215
    Faculty address: 
    Lossi 3, III korrus, 51003 Tartu
  • hankeosakond
    Faculty phone: 
    737 6632
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • infotehnoloogia osakond
    Faculty phone: 
    737 6000, arvutiabi: 737 5500
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kantselei
    Faculty phone: 
    737 5606
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kinnisvaraosakond
    Faculty phone: 
    737 5137
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • personaliosakond
    Faculty phone: 
    737 5145
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 302 ja 304, 50090 Tartu
  • rahandusosakond
    Faculty phone: 
    737 5125
    Faculty address: 
    Jakobi 4, 51005 Tartu
  • rektoraadi büroo
    Faculty phone: 
    737 5600
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 51014 Tartu
  • siseauditi büroo
    Faculty address: 
    Ülikooli 17–103, 51005 Tartu
  • Tallinna esindus
    Faculty phone: 
    737 6600
    Faculty address: 
    Teatri väljak 3, 10143 Tallinn
  • turundus- ja kommunikatsiooniosakond
    Faculty phone: 
    737 5687
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 102, 104, 209, 210, 50090 Tartu
  • õppeosakond
    Faculty phone: 
    737 5620
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 50090 Tartu
  • üliõpilasesindus
    Faculty phone: 
    737 5400
    Faculty address: 
    Ülikooli 18b, 51005 Tartu
Muud üksused
  • MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
    Faculty phone: 
    737 5371
    Faculty address: 
    Ujula 4, 51008 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasküla
    Faculty phone: 
    740 9959
    Faculty address: 
    Narva mnt 25, 51013 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasmaja
    Faculty phone: 
    730 2400
    Faculty address: 
    Kalevi 24, Tartu
  • OÜ Tartu Ülikooli Kirjastus
    Faculty phone: 
    737 5945
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • SA Tartu Ülikooli Kliinikum
    Faculty phone: 
    731 8111
    Faculty address: 
    L. Puusepa 1a, 50406 Tartu
  • Tartu Ülikooli Sihtasutus
    Faculty phone: 
    737 5852
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a–106, Tartu

Loomkatsed ja eetika

24. Jaanuar 2012 - 11:29 --
Foorumid: 

Ettepanek arutada loomkatsete eetilist külge kohtab mõnikord vastuseisu. Seda eriti siis, kui arutajateks ei ole teadlased omavahel: "Niipea kui eetikud ligi lasta, kohe keelavad nad kõik ära." Ometi olen ma kindel, et enamik inimesi, sealhulgas enamik teadlasi leiab, et loomadel on moraalne staatus. Teisisõnu, moraalsetes kaalutlustes tuleb loomadega arvestada.

Kontrolligem. Oletame, et lähete kaaslastega metsa. Üks teist märkab rohu sees liikuvat konna. Ta püüab selle kinni ja litsub puruks. Lihtsalt niisama. Milline on teie reaktsioon? Kas selles teos on midagi moraalselt taunimisväärset? Kõrvutage seda olukorraga, kus teie kaaslane korjab üles kuivanud oksarao ja hakkab seda hajameelselt väiksemateks tükikesteks pudistama. Milline on teie reaktsioon nüüd?
Kui on nii, et konna laiakslitsumist peate valeks, kuid oksarao tükeldamist vaevalt märkategi, siis kuulute enamuse hulka, kelle arvates konnadel ja kuivanud oksaraagudel on moraalselt olulisi erinevusi. Konnad on iseenesest moraalselt olulised, oksaraod aga mitte.* Niisiis, loomade kohtlemine on moraaliküsimus. Miks kisub siis asi teravaks, niipea kui jutt läheb loomkatsetele?Väga väike konn inimese peopesas

Asi on selles, et nüüd ei ole mängus enam ainult konna enda moraalne staatus, vaid ka muud asjaolud. Võtkem näiteks tegevuse eesmärgi. Üks asi on litsuda konn laiaks niisama, põhjuseta. Teine asi on aga võtta elus konn, sooritada sellel kirurgilisi protseduure ning alles mõne päeva pärast tappa, eemaldamaks tema aju ning tegemaks kindlaks, kas see sarnaneb teatud aspektides imetajate omaga. Nii mõnegi arvates kaalub katsest saadav teadmine üles konnale tehtava kahju. Konnale juhtuvat tuleb küll arvesse võtta, aga see ei tähenda, et lõppkokkuvõttes ei võiks teda üldse puutuda.

Kes millist eesmärki õigustatuks peab, sõltub paljudest tingimustest. Prioriteedid ei pruugi olla teadliku mõttetöö vili, vaid juhuslike asjaolude kuhjumise tulemus. Näiteks avaneb noorel teadlasel võimalus liituda tipptasemel uurimisrühmaga, mille tööst ta on üha enam ja enam haaratud. Ühel hetkel võib uurimisküsimusele lahenduse leidmine näida tähtsam mistahes muudest kaalutlustest. Või mõelgem vabatahtlikule, kes tegeleb päevast päeva hättasattunud loomade eest hoolitsemisega. Ta näeb märksa teravamalt kannatusi, mida võib olla põhjustanud ka inimese käsi. Pidevalt stimuleeritud empaatiatundest kantuna saab olulisimaks loomade abistamine ja nende kannatuste vähendamine.

Nii on meie otsused pidevalt mõjutatud väärtushinnangutest, mille kujunemisteguriteks on kasvatus, kultuuritaust, perekond, sõbrad, töökaaslased, filosoofilised ideed, keskkond, geneetiliselt väljakujunenud tegurid jne. Seega ei ole võimalik ilma eetikata läbi saada. Miks siis nähakse eetikas (või vähemalt eetikus) vaenlast, nagu loo algul toodud tsitaadist näikse paistvat? Kas pole asi mitte selles, et moraaliküsimused lihtsalt ei kerki, kui meid ümbritsevad inimesed mõtlevad, tegutsevad ja hindavad asju sarnaselt? Enamgi veel, me mitte ainult ei omanda moraalset vaatevinklit ümbritseva kaudu, vaid ka valime end ümbritsevad inimesed selle põhjal, kas nad haakuvad meie arusaamadega. Eetikaküsimused tulevad aga arutusele juhul, kui keegi tahab teha teisiti või vähemalt paneb ette kaaluda teisi võimalusi. Küllap seepärast eetikat tihti võõristataksegi: selles nähakse norme, mida jutlustab keegi teine ja millega ei olda nõus.

Kuid eetika ei tähenda üksnes paikapandud moraalinormide kogumit. See tähendab ka omaenda väärtuste ja normide üle reflekteerimist ning parima lahenduse otsimist. Mõnikord avastame, et meie oma väärtused ei sobi omavahel kokku. Näiteks kui ma ühtaegu leian, et loomadele ei või valmistada kannatusi, samas aga hindan kõrgelt kaasaegset kodukeemiat, mille ohutust on kontrollitud loomadel? Mõtlema panevad ka täiesti uudsed olukorrad. Näiteks ei olnud põhjust tõsiselt süveneda kloonimise moraaliküsimusse enne, kui selle teostamine polnud veel tehniliseltki kõne alla tulnud. Eetiline ei ole niisiis tingimata ainult see, kes allub mõnele normistikule, vaid eelkõige see, kes võtab tõsiselt nõuet kaaluda sügavalt järele oma toimimise asjaolud.

Eetikat on võrreldud tööriistakastiga. See annab vahendid nii omaenda eetilise vaate korrastamiseks kui ka teiste oma mõistmiseks. See söödab meile ette küsimused meie tegevuse eesmärkide ja tagajärgede, indiviidide õiguste ja kohustuste, süü ja vastutuse, headuse ja kurjuse, õigluse, teiste inimeste hoiakute, meie endi erinevate rollide ja palju muu kohta. Kas loom mõtleb ja tunneb? Kas temal on eesmärke, mille täitmist ma ei tohi takistada? Millisel juhul kaalub minu eesmärk üles tema kannatuse? Kas loomal on õigus elada? Kas ma võin kahjustada looma, kui tänu sellele saab terveks hulk inimesi? Kas ka siis, kui need inimesed on oma haigusele ise kaasa aidanud? Mida mu teod räägivad mu lastele?

Mida enam eetika üle reflekteerime, seda enam tööriistu leiame ning seda viimistletum saab tulemus. Teisi kuulates avastame rohkem valikuvõimalusi. Eesmärk on langetada tasakaalukamaid, järjekindlamaid ja põhjendatumaid otsuseid, vältida meelevaldsust ja kitsarinnalisust. Samas teame, et ideaalset pilti ei ole veel keegi suutnud kokku panna. Erinevate inimeste jaoks jäävad prioriteedid eri paikadesse. Meil tuleb elada teistega koos, isegi kui me pole nendega nõus. Avatud suhtlemine võimaldab mõista, mis on teiste väärtuste aluseks. Arusaamine on vastastikuse austuse eeldus ning see omakorda viljaka diskussiooni tingimus. Ideaali poole tuleb vähemalt püüelda.

Loomkatsete osas võiks mõelda, kas end nende pooldajateks või vastasteks pidajad räägivad üldse samadest asjadest? Kas ei ole mitte nii, et üks pool toob vaid negatiivseid näiteid, kus loomkatsete vajalikkus on tõepoolest kaheldav (nt kosmeetikavahendite testimine, osa harivatel eesmärkidel tehtavatest katsetest jne), teine pool aga rõhub näidetele, kus need on õigustatud (raskete haiguste ravi jms)? Süvenedes võib selguda, et erimeelsused ei olegi nii suured, kui esialgu kardetud. On nii õigustatud kui õigustamatuid katseid. Kuhu ja mille alusel aga piir seada? Ühendkuningriikides tegutsev sõltumatu eetikaküsimusi uuriv Nuffield’i Bioeetika Nõukogu (Nuffield Council on Bioethics) soovitab mõelda niisugustele küsimustele:

  • Millised on uuringu eesmärgid?
  • Kui tõenäoline on edu?
  • Milliseid loomi kasutatakse?
  • Kuidas katse loomale mõjub?
  • Kas leidub alternatiive?

Ei saa siiski eitada kahe äärmuse olemasolu, kus ühel pool on mitte millegi ees risti ette lööv kuri teadlane ja teisel pool laboreid süütav loomaõiguslane. Ent milline on nende äärmuste esinemissagedus võrreldes mõõdukamate positsioonidega? Mõningase tingliku ülevaate hoiakute varieeruvusest annab tabel F. Barbara Orlansi raamatust "In the Name of Science; Issues in Responsible Animal Experimentation", lk. 22

Mõelgem siis, millest loomade kohtlemist puudutavad hoiakud sõltuvad ja milline on teie positsioon?

*Ülevaadet moraalse staatuse omistamise kriteeriumite kohta loe Warren, M. A. "Moral Status" kogumikus A companion to applied ethics / edited by R. G. Frey and Christopher Heath Wellman (pp. 439-450). Malden MA: Blackwell Publishing.

Autor: Külli Keerus

Foto allikas: www.sxc.hu

 

Sisestas Mats (verifitseerimata),

Kuigi ma olen nõus, et loomadel on teatud moraalne staatus, siis konna ja oksa näide ei pruugi seda üheselt demonstreerida.

Nimelt võib inimesel olla vastumeelne reaktsioon konna tapmise puhul ning see puududa oksa puhul, kuid põhjuseks on öäk-reaktsioon ja mitte vaikiv moraalne seisukoht.

Sisestas Matsile (verifitseerimata),

Kas ma saan õigesti aru, et sa eeldad, et öäk-reaktsiooni taga ei ole vaikivat moraalset seisukohta?

Sisestas P. (verifitseerimata),

Julgen pakkuda, et peamiseks põhjuseks, miks moraaliküsimusi niisama lihtsalt tõstatada ei taheta, on see, et see võib sundida oma muagvusi vähendama või lausa oma vigu tunnistama. Refleksioon ei ole mitte alati meeldivate tulemustega, pigem vastupidi.

Sisestas Mats (verifitseerimata),

Jah, just.

Öäk-reaktiooni põhjused võivad olla evolutsioonilised, liigi eluspüsimise ja eduka paljunemise vaatepunktist on kasulikum kui me nõnda teatud asjadele reageerime (nt reaktsioon verepilastusele, aga ka konna puhul on võimalik ehk mingi evolutsiooniline lugu rääkida).

Samuti võivad need olla seotud subjektiivsete kogemustega: kellelgi oli pikka aega konn, kellesse ta sügavalt kiindus ja seega kannab oma tunded seoses tolle konnaga üle praegusesse olukorda.

Sisestas Külli (verifitseerimata),

Mats, kas võib sinu väidet üldistada selliselt: meil on evolutsioonilis-emotsionaalselt väljakujunenud tõrge (öäk-faktor) konna tapmise suhtes ja see ei ole seletatav ratsionaalsete mõttekäikudega nagu nt et konn on tundlik elusolend?
Kui näiteks oleks kassipoeg, siis räägiks tema kiusamise vastu samalaadne nunnu-faktor?
Mulle pole päris selge, miks sa arvad, et öäk-faktor takistab konna tapmist?
Evolutsiooniliselt on seletatud, miks tuleb ette suhteliselt palju foobiaid nt ämblike või kõivõimalike madude ja usside ees. Millegipärast ka hiirte ees. Kuid see just põhjustabki soovi kas põgeneda või elukas maha lüüa (nt ussi materdamine).
Konna ees öäk võib küll olla seletatav: ligane-limane külm asi kipub olema ohtlikum võrreldes sooja karvase pehme asjaga. Aga see ei tohiks ju tapmist takistada?

Sisestas Mats (verifitseerimata),

Üldistus on muidu õige, kuid ma ei tahtnud öelda, et see on tingimata antud näite puhul kehtiv. Tahtsin vaid öelda, et võib olla nii, et midagi sellist kehtib antud situatisoonile.

Milline see täpne lugu välja näeks, ma tegelikult ei oskagi öelda. Konn kui elusolend on piisavalt sarnane, et tuua esile reaktsioon, mis meil oleks, kui näeksime liigikaaslast lömastumas? (Ma pigem spekuleerin ja provotseerin, kui esitan vastuväidet)

Sisestas Lennart (verifitseerimata),

Siiani on loomi puudutava eetika olukorda pehmendanud kolme olulise punkti väljatoomisega, mis aitab vähendada loomadele kahju tekitamist.

1) Vähendamine - siin peetakse silmas katseloomade arvu vähendamist kuni võimalikult minimaalse summani, mis tagaks veel statistilise tõenäosuse leidmiseks vajaliku valimi suuruse ja kvaliteedi.
2) Parendamine – siin mõeldakse katseloomade elutingimusi, mis võiks olla võimalikult lähedased inimese oludele, human conditions on see inglisekeelne termin, mida siin silmas peetakse
3) Asendamine – kus otsitakse alternatiive. Alternatiiviks võib olla vähemarenenud närvisüsteemiga loomade kasutamine, metoodika muutmine või üldse mudelite kasutamine elusloomade asemel.

Eetikud ei keela alati kõike ära vaid püüavad leida kõige õiglasema lahenduse, arvestades kõigi huve ning näiteks loomkatsete puhul tulemuste ja kasu suurust ja tähtsust.

Loomulikult tõstatavad kõik ülaltoodud kolm punkti uusi probleeme ja vähemalt osa neist langetavad teadusliku info kvaliteeti. Kuid kokkuvõttes leian, et tegu on siinkohal hoopis palju suurema ja laiema teemaga. Teemaga, millega ka ülaltoodud kolm punkti tegelevad kuid siiski seda lõplikult ei lahenda.
Nii nagu mujalgi eetikapõhistes sõnavõttudes kõlab ka siin teaduse ja väärtushinnangute konflikt, millele viitab saksa filosoof Jürgen Mittelstrass. Ta tuletab meelde, et Ateena aegadel olid teadus ja väärtushinnangud sümbioosis, kus üks tasakaalustas teist. Tänapäeval on meil aga situatsioon, kus teaduslikud teadmised on tohutult kasvanud ning väärtushinnangud on muutunud ja seetõttu on teadus ja väärtushinnangud lahus. Minu arust ei ole väärtushinnangud mitte ainult muutunud vaid ka väärastunud ja seda peamiselt tänu industriaalsele ühiskonnale, kus kehtib egopõhine suhtumine. Mulle tundub, et siin mängib suurt rolli tänapäeva teaduse ühe keskse teooria, Darwini teooria, vale tõlgendus. Nimelt, evolutsiooni on valesti mõistetud "tugevam jääb ellu" suhtumisega. Tähelepanu peaks pöörama aga Lynn Margulise endosümbioosi teooriale, mis näitab kuidas evolutsioon on olnud võimalik ainult tänu koostoimele. Samale põhimõttele annab taandada ka meie ühiskonna peamise puuduse – vähe on üksteise mõistmist ja armastust kuid palju on individualistlikku pürgimist.
Kuid ega paljaste sõnadega hetkelist olukorda ei muuda. Puhtad väärtushinnangud peavad jõudma inimeste teadvusse ja see võtab aega ning vanade harjumuste muutmist, uute põlvkondade peale tulemist. Paljud väärastumised väärtushinnangutest on tulnud looduskaugest elust. Lahenduseks on tuua inimestesse tagasi loodustunnetus ja ligimesearmastus.

Edasist lugemist:
J. Mittelstrass, Teadus ja eetilised mõõdupuud. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 2002.
K. Kull, Sümbioos on meid loonud, mitte võitlus. In memorian Lynn Margulis 5. III 1938 – 22. XI 2011. Sirp nr 45, 01.12.2011

Sisestas Naat (verifitseerimata),

Nuffield’i Bioeetika Nõukogu soovitab mõelda niisugustele küsimustele:
4. Kuidas katse loomale mõjub?
Biomeditsiinilistes katsetes pole katse enese mõju loomale vahel isegi nii oluline, kui seda on nö katse lõpetamise mõju, milleks enamasti on katselooma hukkamine. Paljudel juhtudel põhjendatakse katseloomade hukkamist pärast eksperimenti asjaoluga, et kui looma kasutataks uuesti järgmises katses, siis võib olla keeruline eristada üksteisest kahe katse mõjusid. Eriti puudutab see uuringuid, kus haigus võib välja kujuneda pika aja jooksul (näiteks kasvajad). Samas on väga palju katseid, kus osa katseloomi ei saa peaaegu mingeid kahjustusi (näiteks lubatud piirkontsentratsioonide väljatöötamisel madalad toimeainete kontsentratsioonid või paljud termatoloogilised testid). Sellisel juhul võiks olla välja töötatud alternatiivne protseduur tervete katseloomade kasutamiseks mingil muul moel, kui seda on lihtsalt nende surmamine.

Sisestas J.M. (verifitseerimata),

Teadus areneb kiiremini, kui inimesed jõuavad reageerida. Tihtilugu ei suudeta näha ette kõiki avastuse tagajärgi ja selle sama avastuse põhjal võimalikuks saadavate uute avastuste ja nende tagajärgi. Just selliste stsenaariumite tõttu, usun mina, on oluline arutada läbi võimalikult palju moraali- ja eetikaküsimusi. Seega minu silmis käivad loomkatsed ja eetika käsikäes, üksteist täiendades, mitte vastandades.

Kui loomkatsetele vastuseisjad võivad küsida: „Kas on moraalne/eetiline teha loomadega katseid, eriti neid, mis looma ilmselgelt ebamugavasse olukorda panevad?“ siis pooltolijad võivad omakorda küsida: „Kas on moraalne/eetiline minna katseklaasis või koekultuuris tõendust leidnud paljulubava meetodiga inimkatsetele?“ aga ka „Kas on moraalne/eetiline jätta midagi olulist ja teoorias paljulubavat (nt keerulise haiguse molekulaarne mehhanism) uurimata või uuritut kinnitamata lihtsalt sellepärast, et teatud osa ühiskonnast ei soosi loomkatseid?“. See olekski koht, kus teadmistega, kuid neutraalsel pinnal seisevad eetikud aitaks teadlasel võtta vastu ostus loomkatse õigustatuse kohta antud eksperimendi puhul. Siinkohal tuleksi läbi arutada diskussiooni avateemas väljatoodud punktid, mis käsitlevad uuringu eesmärke, edu tõenäosust, alternatiivsete võimaluste olemasolu ja mõju loomadele. Loodetavasti peale sellist arutelu jõutakse otusele, kas antud uuringu kasu kaalub üle kahju või mitte. Kui kaalub, oleks loomkatse, mis viiakse läbi vastavate nõuete kohaselt, õigustatud.

Isiklikult olen loomaktsete poolt ja nõustun, et see arvamus on välja kujunenud suurelt tänu sellele, kes ja mis mind on ümbritsenud. Loomulikult eelistaksin, et teadus oleks niikaugel, et loomkatseid ei vajataks enam, kuid kahjuks see veel nii ei paista olevat, eriti ravimitööstuses. Arvan, et mudelorganismid jäävad kasutusse pikemaks ajaks, sest nad on ulatuslikult uuritud (teame nende genoomijärjestust, geenide funktsioone), odavamad, lihtsamalt ülelpeetavad ja üldiselt kiirema reproduktiivtsükliga. Kuna fundamentaalsed bioloogilied printsiibid (metaboolsed, regulatoorsed ja arengulised rajad ning geenid, mis kodeerivad valke nendes radades) on evolutsioonis konserveerunud, siis on nende peal usaldusväärne uurida inimeses esinevaid põhilisi bioloogilisi mehhanisme ja geene, mis on teatud patoloogiatega seotud. Tuleb lihtsalt meeles pidada, et iga eksperimedi jaoks on vaja valida õige mudel (mudel, mis annab täpseima vaste), vastasel juhul raisatakse põhjendamatult loomi, inimressurssi, aega ja raha.

Usun, et juhtumid, kus loomkatset pole korralikult läbi mõeldud ja eetiliselt teostatud, on need, mis võivad ühiskonda loomkatsete vastu veel negatiivsemalt meelestada ja põhjustada äärmuslike gruppide äärmuslikke reakstioone.

Sisestas Jörgen Metsik (verifitseerimata),

Loomkatsete puhul võõristatakse eetikat sageli seetõttu, et loomkatsete võimalik piiramine seostub inimeste ühe põhilise hirmuga: hirmuga enda ja lähedaste elu ning tervise pärast. Muidugi omistab enamik inimesi konnale mingit moraalset staatust ja ei litsu teda lõbu pärast laiaks. Aga enamik inimesi ei pea konna moraalset staatust ligilähedaseltki võrreldavaks kaasinimese omaga. Oma pereliikme elu päästmiseks oleks ilmselt samad inimesed, kes konna juhuslikku laiaks litsumist vältida üritavad, valmis ohverdama meeletul hulgal konni. Muidugi ei too kõik loomkatsed inimtervisele otsest selget kasu, ent piisab väga väikesest kasu võimalusestki, et muuta loomkatsed paljude silmis n-ö pühaks ja puutumatuks teemaks, mida parem torkida ei tasu. Inimesed on tervist puudutavatel teemadel väga tundlikud, tihti ka ebaratsionaalselt tundlikud (kartes alusetuid või väga vähetõenäolisi riske, aga oskamata karta realistlikumaid ohte), sest tunnevad ennast isiklikult ohustatuna. Sellistest hirmudest ei ole võimalik kergesti üle saada. Ilmselt väheneks võõristus loomkatsete eetika arutamise ees ainult siis, kui tugevalt rõhutatada, et loomkatsete võimalik piiramine ei takista potentsiaalseid arenguid meditsiinis.

Lisa kommentaar

Plain text

  • HTML elemendid keelatud.
  • Each email address will be obfuscated in a human readable fashion or, if JavaScript is enabled, replaced with a spam resistent clickable link. Email addresses will get the default web form unless specified. If replacement text (a persons name) is required a webform is also required. Separate each part with the "|" pipe symbol. Replace spaces in names with "_".
  • Veebiaadressid ja e-maili aadressid muutuvad automaatselt linkideks.
  • Automaatne rea- ja lõiguvahetus
10 + 2 =
Lahenda lihtne matemaatiline tehe näitamaks, et sa ei ole spämmirobot.