Minu jaoks oli äärmiselt ebamugav olukord, kui olin tunnistajaks ühele loole, mis juhtus põhikooli eelviimases klassis. Terve klass jättis tegemata matemaatika kodutöö. Õpetaja oli ärritatud ja väljendas igakülgselt oma pahameelt. Tunniplaanis oli järjest kaks matemaatika tundi ja teise tunni alguseks oli kohale kutsutud ka klassijuhataja, kelle juuresolekul manitsemine jätkus.
Uksest astus sisse tütarlaps, kes puudus esimeses tunnis. Kui tüdruk oli sisenenud, õpetaja koheselt esitas tüdrukule süüdistuse, et ka temal on nii kui nii matemaatika tegemata ja et ta võiks samuti minna oma kohale ja kuulata, mida õpetajal on seoses nimetatud kahetsusväärse intsidendiga õpilastele öelda.
Vaatamata õpetaja monoloogile, tütarlaps võttis kotist matemaatika vihiku ja ulatas selle õpetajale. Pedagoogi reaktsioon oli märkimisväärne, ta kontrollis tüdruku poolt tehtud kodused ülesanded ja tagastas vihiku sõnadega: "Ja mina arvasin siiani, et sa alati kirjutad maha ning pöörad rohkem tähelepanu oma välimusele ja mitte õppimisele!".
Seega minu küsimus: kuidas peab reageerima nimetatud käitumisele lapsevanem ja kuidas teha lapsele selgeks asjaolu, et õpetajad tegelikult austavad õpilasi ja ei tee üldistusi lähtudes stereotüüpidest?
Õpetaja ja stereotüübid
Õpetaja ei tohiks mitte kunagi sedasi öelda. See mõjub lapsele väga traumeerivalt ja võimalik et see laps ei õpigi enam matemaatikat kuna õpetaja seda temalt ei oota.
Omal oli põhikooli ajal Füüsikas sarnane olukord kus õpetaja kirjutas KT peale, et kirjutasin selle nagunii kuskilt maha ja üle 3 väärt pole see töö. Tänu sellele ma rohkem ei vaevanud ennast füüsika õppimisega.
Noorukile mõjuvad sellised võrdlused väga rängalt ja kindlasti tuleks tõsiselt mõelda mida sellise õpetajaga teha. Kindlasti ei ole tema koht klassi ees, kuna tal on eelarvamused õpilaste suhtes ja ta ei hinda neid adekvaatselt.
Õpetajad ja stereotüübid
Selliseid hoiakuid olen nii mitmes koolis tähele pannud. Ohvriks on sattunud nii blondid kenad tütarlapsed, kes on küll väga tublid ja arukad, kuid välimuse kohta pillutakse pilkavaid kommentaare. Tean samuti õpetajat, kes lausa mainis ära, et tütarlastele võib hinde panna ära ka kohalkäimise eest, sest enamaks nad võibolla polegi suutelised. Samuti kui on klassiruumis mõni vaiksem õpilane, eraklik - olen täheldanud, et mõnele õpetajale meeldivad populaarsemad ning jutukad õpilased. Sealt ka nende hindamiseelistused. Selliste stereotüüpide puhul tuleks kindlasti märkus teha koolijuhtkonnale, sest see jääb nõnda kestma kõigile järgnevatele õpilastele. Kindlasti mõjub selline alandav käitumine psüühiliselt halvasti ning seega oleks vajalik selliseid teemasid käsitleda psühholoogia tundides.
Õpetajad ja stereotüübid
Minul on analoogne kogemus tutvusringkonnast, kus algklassilaps, kes ei olnud inglise keeles väga võimekas, pelgas väga tundi, sest õpetaja alavääristas ja tegi klassi ees kohatuid märkusi. Näiteks arutati klassis hommikusöögi üle ja õpilased pidid inglise keeles ütlema, mida nad söövad. Laps ütles, et tema sööb igal hommikul putru jogurtiga. Selle peale hakkas õpetaja valju häälega naerma ja teatas, et mis sa valetad, mitte keegi ei söö putru jogurtiga. Laps oli väga hämmeldunud, sest ta tõesti on väiksest saadik niimoodi putru söönud.
Isegi kui ta ei sööks seda putru nii, siis keele õppimise seisukohalt on täiesti ebaoluline, mida ta hommikusöögiks sööb, kui ta seda keeleliselt korrektselt väljendab. Õpetaja suutis oma rumaluse ja kohatu suhtumisega muuta inglise keele õppimise ebameeldivaks. See õpetaja käitus äärmiselt vastutustundetult ja mõtlematult lapse eneseväärikust silmas pidades. Õpilast, kes niikuinii tunneb ennast tunnis ebakindlalt, süüdistada valetamises ja naeruvääristada terve klassi ees - see mõjutab kindlasti nii lapse õpimotivatsiooni kui enesehinnangut. Samas annab kogu klassi õpilastele sõnumi, et kui kellelgi on harjumuspärasest erinev eelistus, siis seda peab hukka mõistma.
Lisa kommentaar