Lauakombed | Eetikaveeb

TÜ üksuste kontaktandmed

humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Faculty phone: 
737 5341
Faculty address: 
Jakobi 2, ruumid 116–121, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5341
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 116–121, 51005 Tartu
  • ajaloo ja arheoloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5651
    Faculty address: 
    Jakobi 2, 51005 Tartu
  • eesti ja üldkeeleteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5221
    Faculty address: 
    Jakobi 2, IV korrus, 51005 Tartu
  • filosoofia ja semiootika instituut
    Faculty phone: 
    737 5314
    Faculty address: 
    Jakobi 2, ruumid 309–352, 51005 Tartu
  • kultuuriteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5223
    Faculty address: 
    Ülikooli 16, 51003 Tartu
  • maailma keelte ja kultuuride kolledž
    Faculty address: 
    J. Liivi 4, 50409, Tartu
  • usuteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5300
    Faculty address: 
    Ülikooli 18-310, 50090 Tartu
  • Viljandi kultuuriakadeemia
    Faculty phone: 
    435 5232
    Faculty address: 
    Posti 1, 71004 Viljandi
sotsiaalteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5957
Faculty address: 
Lossi 36, 51003 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5900
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • haridusteaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 6440
    Faculty address: 
    Salme 1a–29, 50103 Tartu
  • Johan Skytte poliitikauuringute instituut
    Faculty phone: 
    737 5582
    Faculty address: 
    Lossi 36–301, 51003 Tartu
  • majandusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 6310
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009 Tartu
  • psühholoogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5902
    Faculty address: 
    Näituse 2, 50409 Tartu
  • õigusteaduskond
    Faculty phone: 
    737 5390
    Faculty address: 
    Näituse 20–324, 50409 Tartu
  • ühiskonnateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5188
    Faculty address: 
    Lossi 36, 51003 Tartu
  • Narva kolledž
    Faculty phone: 
    740 1900
    Faculty address: 
    Raekoja plats 2, 20307 Narva
  • Pärnu kolledž
    Faculty phone: 
    445 0520
    Faculty address: 
    Ringi 35, 80012 Pärnu
meditsiiniteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5326
Faculty address: 
Ravila 19, 50411 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5326
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • bio- ja siirdemeditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 4210
    Faculty address: 
    Biomeedikum, Ravila 19, 50411 Tartu
  • farmaatsia instituut
    Faculty phone: 
    737 5286
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • hambaarstiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    731 9856
    Faculty address: 
    Raekoja plats 6, 51003 Tartu
  • kliinilise meditsiini instituut
    Faculty phone: 
    737 5323
    Faculty address: 
    L. Puusepa 8, 50406 Tartu
  • peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut
    Faculty phone: 
    737 4190
    Faculty address: 
    Ravila 19, 50411 Tartu
  • sporditeaduste ja füsioteraapia instituut
    Faculty phone: 
    737 5360
    Faculty address: 
    Jakobi 5–205, 51005 Tartu
loodus- ja täppisteaduste valdkond
Faculty phone: 
737 5820
Faculty address: 
Vanemuise 46–208, 51014 Tartu
  • valdkonna dekanaat
    Faculty phone: 
    737 5820
    Faculty address: 
    Vanemuise 46–208, 51003 Tartu
  • arvutiteaduse instituut
    Faculty phone: 
    737 5445
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009 Tartu
  • genoomika instituut
    Faculty phone: 
    737 4000
    Faculty address: 
    Riia 23b, 51010 Tartu
  • Eesti mereinstituut
    Faculty phone: 
    671 8902
    Faculty address: 
    Mäealuse 14, 12618 Tallinn
  • füüsika instituut
    Faculty address: 
    W. Ostwaldi 1, 50411 Tartu
  • keemia instituut
    Faculty phone: 
    737 5261
    Faculty address: 
    Ravila 14a, 50411 Tartu
  • matemaatika ja statistika instituut
    Faculty phone: 
    737 5860
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009 Tartu
  • molekulaar- ja rakubioloogia instituut
    Faculty phone: 
    737 5027
    Faculty address: 
    Riia 23, 23b–134, 51010 Tartu
  • Tartu observatoorium
    Faculty phone: 
    737 4510
    Faculty address: 
    Observatooriumi 1, Tõravere, 61602 Tartumaa
  • tehnoloogiainstituut
    Faculty phone: 
    737 4800
    Faculty address: 
    Nooruse 1, 50411 Tartu
  • ökoloogia ja maateaduste instituut
    Faculty phone: 
    737 5835
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Asutused
  • raamatukogu
    Faculty phone: 
    737 5702
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • teaduskool
    Faculty phone: 
    737 5581
    Faculty address: 
    Uppsala 10, 51003 Tartu
  • muuseum
    Faculty phone: 
    737 5674
    Faculty address: 
    Lossi 25, 51003 Tartu
  • loodusmuuseum ja botaanikaaed
    Faculty phone: 
    737 6076
    Faculty address: 
    Vanemuise 46, 51003 Tartu
Tugiüksused
  • ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus
    Faculty phone: 
    737 4809
    Faculty address: 
    Narva mnt 18, 51009, Tartu
  • grandikeskus
    Faculty phone: 
    737 6215
    Faculty address: 
    Raekoja plats 9, 51004 Tartu
  • hankeosakond
    Faculty phone: 
    737 6632
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • infotehnoloogia osakond
    Faculty phone: 
    737 6000, arvutiabi: 737 5500
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kantselei
    Faculty phone: 
    737 5606
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kinnisvaraosakond
    Faculty phone: 
    737 5137
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a, 51005 Tartu
  • kirjastus
    Faculty phone: 
    +372 737 5945
    Faculty address: 
    W. Struve 1, 50091 Tartu
  • personaliosakond
    Faculty phone: 
    737 5145
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 302 ja 304, 50090 Tartu
  • rahandusosakond
    Faculty phone: 
    737 5125
    Faculty address: 
    Jakobi 4, 51005 Tartu
  • rahvusvahelise koostöö ja protokolli osakond
    Faculty phone: 
    737 6123
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 104, 304, 305, 50090 Tartu
  • rektoraadi büroo
    Faculty phone: 
    737 5600
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 51014 Tartu
  • siseauditi büroo
    Faculty address: 
    Ülikooli 18–244, 51005 Tartu
  • Tallinna esindus
    Faculty phone: 
    737 6600
    Faculty address: 
    Teatri väljak 3, 10143 Tallinn
  • turundus- ja kommunikatsiooniosakond
    Faculty phone: 
    737 5687
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, ruumid 102, 104, 209, 210, 50090 Tartu
  • õppeosakond
    Faculty phone: 
    737 5620
    Faculty address: 
    Ülikooli 18, 50090 Tartu
  • üliõpilasesindus
    Faculty address: 
    Ülikooli 18b, 51005 Tartu
Muud üksused
  • MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi
    Faculty phone: 
    737 5371
    Faculty address: 
    Ujula 4, 51008 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasküla
    Faculty phone: 
    740 9959
    Faculty address: 
    Narva mnt 25, 51013 Tartu
  • MTÜ Tartu Üliõpilasmaja
    Faculty phone: 
    730 2400
    Faculty address: 
    Kalevi 24, Tartu
  • SA Tartu Ülikooli Kliinikum
    Faculty phone: 
    731 8111
    Faculty address: 
    L. Puusepa 1a, 50406 Tartu
  • Tartu Ülikooli Sihtasutus
    Faculty phone: 
    737 5852
    Faculty address: 
    Ülikooli 18a–106, Tartu

Lauakombed

4. Jaanuar 2011 - 12:46 -- Anonüümne

Siin http://www.nami-nami.ee/foorum/viewtopic.php?id=3249 on tõstatatud üsna intrigeeriv koduse kasvatusega seonduv teema (võib olla ka "eetika igapäevaelus"? moderaatorid võivad ümber tõsta) - lauakombed.

Teema peamine ajend on - "millist käitumist ja kui rangelt siis lapselt laua ääres tulevikus nõuda"

Toon ära ka teemaalgataja esimesed reeglid:

"1) Söögilaua ääres ei mängita, vaid süüakse. Toiduga ei mängita.
2) Üldkasutatavas kausis või hoidisepurgis on alati eraldi lusikas, mida keegi suhu pista ei tohi: selle lusikaga ainult tõstetakse oma taldrikule. Kui olin väike, siis mäletan, et minu ema kippus seda reeglit rikkuma ja tegin juba lapsena talle alati märkuse.
3) Leiva-saia lõikamisel on viiskas osata lõigata sirgeid viile, vabandus, et "ma lõikasin leiva otseks", ei lähe läbi.
4) Kui midagi pakutakse, on viisakas tänada. Ka toidukorra lõppedes on viisakas öelda "aitäh", aga see pole range reegel.
5) Kõik, mis endale taldrikule tõstetakse, süüakse ka ära. Pigem tõsta vähem korraga, kui et jääb taldrikule järgi.
6) Igaüks viib oma nõud ise nõudepesumasinasse. See kehtib pere liikmetele, mitte külalistele. Kuid külas olles on laua koristamisel viisakas pakkuda oma abi ja meie külalised seda enamasti ka teevad.
7) Torti süüakse pigem tordikahvli kui lusikaga.
8) Kui toit on mõeldud noa ja kahvliga söömiseks, süüakse noa ja kahvliga. Aasia roogasid on viisakas süüa pulkadega. Samas nachosid on igati viisakas süüa kätega.
9) Täis suuga ei räägita
10) Mitte kunagi ei ole viiskas kedagi sööma sundida. Põhjus, mispärast ei taheta, pole oluline. See kehtib ka lapse kohta. Samas tuleb lapsel meie peres arvestada, et ¨okolaad jm ebatervislikud valikud ei ole alternatiiv.
11) Samuti pole viisakas kedagi alkohoolseid jooke jooma sundida isegi mitte pehmes vormis, et "noh, pane ikka üks klõmakas". Karskus on igati lubatav.
12) Juhul, kui jääb järgi vaid üks suutäis kaussi või pannile, mida keegi endale ette tõstnud ei ole, pole viisakas seda viimast raasukest kedagi sööma sundida. Võib-olla sai tõesti just kõigil kõht täis.
13) Toitu pole viisakas taldrikule kuhjata. See kole komme paistab eriti välja rootsi lauas, kus on kiusatus kõike kohe ja korraga proovida.
14) Eri roogasid (nt eelrooga ja põhirooga) süüakse eraldi taldrikutelt. Vahel, eriti, vanemad inimesed, lausa tungivalt nõuavad, et nende taldrik alles jäetakse: mis te ikka neid pesete. Ma ei pea sellist ettepanekut viisakaks: kokk on näinud roogadega palju vaeva ja mis kasu on sellest, kui kõik maitsed lõpuks segunevad. Tüüpiline näide on eelroa juurde pakutavad marineeritud seened jm hoidised, millest jääb taldrikule marinaad. Nüüd sinna otsa lajatatakse pidulik praad, mida on mitu tundi ahjus küpsetatud."

Sealses foorumis kaldub teema ajuti veidi ehk liiga palju meeldib/ei meeldi kategooriatesse. Kõige enam ehk hakkab silma, et keegi ei salli kommet, et kui alkoholist keeldutakse, siis tuleb tihti oma keeldumist põhjendada (a la sõidan autoga või tervis ei luba jne).

Mis te arvate ülaltoodud õpetustest/reeglitest ja kogu temaatikast üldse?

Sisestas Laura (verifitseerimata),

mul tekib kohe küsimus, kas need reeglid on välja pakutud nendeks puhkudeks, kui on külalised, või ka üldisemaks kodus käitumiseks? Kas lastelt peaks nõudma rangelt lauakommete täitmist alati - selles hirmus, et kui korra lubada vabamalt, siis ei saagi laps enam aru, mida võib ja kuidas? Minu meelest võiks laps ka õppida vahet tegema, missugused on erinevad söömise puhud: et kodus võib vabamalt, üksi kõige vabamalt; kui on külalised, tuleb nendega arvestada; mida rohkem inimesi, seda enam on reegleid vaja, et asi sujuks jne.

Kui need ülaltoodud reeglid on igapäevaseks koduseks kasutamiseks, siis mulle tundub, et on pisut liiale mindud kuhjamise ja taldrikute vahetamise teemaga. Ja tordikahvel kah.
Ise lisaks veel: palun, palun, ärge matsutage!

Sisestas TriinP (verifitseerimata),

Tjaa, nüüd on see teema seal teises foorumis otsaga vabakasvatuse/kasvatamatuse juurde jõudnud. Laps söögilaual, mis siis et alla kahe aastane ja hiljem seda enam ei tee, pole siiski küll midagi mida ma isiklikult pooldaks...

Sisestas Mari (verifitseerimata),

Mitmed nendest reeglitest on juba pikalt eksisteerinud, mitmete kohta ma ei oska öelda, aga usun, et need on uued, ütleme, viimase kümnendi lisandus (nt tordi söömine kahvliga). Kui ma mõtlen oma vanemate sugulaste ja tuttavate peale, siis ma ei suuda hästi ette kujutada, et nad näiteks sellest reeglist teadlikud on.

Mis viib mu mõtted ringlema rajale, kus nad on juba mõnda aega liikunud - kas ja kus õpetatakse lastele adekvaatseid kombeid ja reegleid? Koolis mul ei tule ette, et me oleks üldse kunagi midagi sellist õppinud. Kunagi 1. klassis õppisime tõesti seda, kuidas panna nuga ja kahvel siis, kui tahad veel edasi süüa, ja kuidas siis, kui oled söömise lõpetanud. Aga sellega ka asi piirdus.

1. klassi lapsele aga ei saa kõiki etiketi peensusi veel selgeks teha - eriti juhul, kui tal ei ole neid kuskil praktiseerida, veel vähem õppida. Ja selliseid lapsi Eestis tegelikult ju jagub küll ja rohkemgi veel.

Kellest kasvavad täiskasvanud inimesed, kes ei tunne vastavat reeglistikku. Süüdistamise küsimust kõrvale jättes tahan hoopis tõstatada küsimuse, kuidas tavainimene nende (muutuvate) reeglitega kaasas käia saaks?

Sisestas TriinP (verifitseerimata),

Ma selle tordikahvli kohta tahaks veel öelda, et seal foormumis hiljem teemaalgataja ütleb ka, et tegemist on pigem isikliku ja esteetilise "reegliga". Ja seda ka, et kui nüüd järgi mõelda, siis kui mul oleks tordikahvleid, siis ma kindlasti eelistaks neid näiteks teelusikatele. Kahvliga on (minu subjektiivse arvamuse kohaselt) tõesti tegelikult torti kergem süüa (nagu ma mõnd pirukat vms). Ühesõnaga - uus komme (mida mõni ehk peab moenarrusekski) aga tasuks täitsa lastele õpetada küll :)

Kombeid vist ikka eelkõige õpetatakse kodus (?) Aga minu meelest on tänapäeval mõnedes koolides ka ühikursus etikett. Või tehakse nö klassijuhataja tunni ajal üks ühiskülastus valge linaga restosse ja praktiseeritakse olulisemaid lauakombeid.

Tavainimine aga peab juhiduma eelkõige tervest talupojamõistusest :)

Sisestas Ema (verifitseerimata),

Minu meelest kuulub teatav söögilaua etiketi õppimine käsitöö ja kodunduse õppekavasse. Mis muidugi ei tähenda, et kodus ei võiks õppida. Vastupidi - koostöö ikka. Aga igasuguse viisakuse õpetamisel on mu meelest tõhusaim ikkagi eeskuju. Sest väikesed ju tegelikult tahavad olla nagu suured.

Sisestas Helena (verifitseerimata),

Peamised lauakombed ja viisakusreeglid peaksid ikka kodust tulema, meil kodus oli selline reegel, et kui õpime kodus lauakombeid ja oskame viisakalt süüa(ei räägi, naera lauas, kasutame nuga, kahvlit, tõstame niipalju kui jõuame süüa), saime premeeritud sellega, et terve pere läks välja sööma, see oli meile suureks ajendiks.
ja reegel, et seda peaks õppima koolis ja alles sellises vanuses siis, on vale. Nii kui laps hakkab laua taga istuma ning oskab hoida kahvlit/lusikat on ka vanemate kohus teda suunata kuidas söögireegleid järgida. Last kasvatavad ikka vanemad, õpetusi jagavad õpetajad- spetsiifilisemad kombed tulevad kindlasti koolist/koolitustest, aga algne on ikkagi koduste enda töö.

Sisestas Mart (verifitseerimata),

Reeglid mis välja toodud on kõik aksepteeritavad. Kindlasti ei ole võimalik nende kõigi täitmist nõuda esimese klassi lapset. Lauakombeid õpime me peamiselt ikkagi kodus. Andes ise sellist tundi nagu lauaetikett 7-9 klassi lastele, pean märkima, et kahjuks ei ole väga palju kombeid neile kaasa antud kodust. Vaatame kas või täiskasvanuid rootsi laua ääres. Pigem jääb silma mentaliteet, et kui antakse, siis tuleb võtta terve raha eest. See, kas kõik ka kõhtu mahub jääb taha plaanile. Olen ka märganud, et ei osata kasutada söögiriistu laual, kui neid on mitu paari. Kui seda ei oska teha vanemad, siis ei saa me ka loota, et laps seda oskab teha. Mina olen väga rõõmus, et keegi on algatanud selle teema nami-nami foorumis, ehk hakkavad mõtlema ka need, kes ise ei pea kinni reeglitest.

Sisestas Merike (verifitseerimata),

Lauakommete järgi saab minu arvates palju teada kodusest kasvatusest, kodude väärtushinnangutest ja hoiakutest. Kui laua taga ei ole kehtestatud mingeid reegleid, siis võivad need puududa ka muudes kodustes asjades.
Tahan arutleda nn sundsöömise probleemi üle. Järjest rohkem kohtab väikseid lapsi, kes kas söövad väga vähe, väga valivalt või nagu ema ütleb "ei söö peaaegu midagi". siiski on neil olemas teatud eelistused. Olen näinud, kuidas lasteaias või koolis pannakse väike ports taldrikule ja siis õpetaja, kas meelitab, käsib või sunnib last sööma, kiites toitu ja jätmata enne rahule, kui laps sööb. Vanem põlvkond on niimoodi kasvatatud, et peab kõik ära sööma ja on igal juhul viisakas toitu maitsta. Kas on õige käitumine sundida last sööma?

Sisestas Tiina (verifitseerimata),

Mulle jäi neis reeglitest silma punkt sööma sundimise kohta ja ma mõtlesin ka just väikeste laste peale, kes on toiduga väga valivad. Tihtipeale lapsed ei julge neile tundmatuid toite süüa, kuigi nad võivad olla tehtud neist toiduainetest mis neile maitsevad (aga veel kehvem lugu on, kui nad neid toiduaineid pole varem isegi söönud). Mina pooldan siiski seda, et väikesi lapsi tuleks veenda maitsma kõiki toitusid. Tean iseenda näitel, et lapsena ei maitsenud mulle paljud asjad, mida ma praegu hea meelega söön (näiteks paprika või hernesupp). Siin on õrn piir veenmise/ meelitamise ja sundimise vahel. Sunniga üldjuhul saavutatakse vastuseis. Tuleks leida see nupp, millega meelitada maitsma ja mine tea, äkki maitsebki?

Sisestas Tiiu (verifitseerimata),

Lauakombed.

Kahjuks ei peeta tänapäeval lauas käitumist enam oluliseks. Pigem on söömine rohkem nagu toidu narrimine. Mina leian ,et lastega peab rohkem restoranides ja väljas käima, et nad õpiksid lauakombeid ja viisakust.
Mäletan nõuka ajast kui tahtsin lastega minna lõunat sööma "Gloria" restorani, siis eakas sugulane mainis, et nii võivad lapsed hukka minna. Ei ole kordagi kahetsenud neid käimisi tol ajal ega ka praegu.
Nüüd on lapsed täiskasvanud ja ise lapsevanemad ning vägagi oskavad hinnata restoranikultuuri( Pädastest Saka mõisani).Tänapäeval korraldavad linnade eliitrestoranid lastele tasuta etiketikoolitusi, et õpetada neile lauakombeid ja restoranikultuuri..Marile soovitan osaleda üle Eesti tomuvatel tasuta täiskasvanute koolitustel, kus ei puudu ka selle foorumi lauakommete teema. Registreerida saab kaks korda aastas. Haridusministeeriumi kodulehel on kursuste kohta täpsemalt. Minul oli võimalus nendel kursustel osalda.

Sisestas Triin Roos (verifitseerimata),

Oluline reegel on minu meelest ka see, et külas olles ei hakata enne sööma, kui pererahvas ütleb "Head isu!". Üllataval kombel tuleb viimasel ajal tihti ette seda, et külalised on nii näljased ja hakkavad kohe lauda istudes sööma, kuigi perenaine veel jookseb ringi.

Kummaline tundub see, et nõudepesumasin on muutunud normiks. Lapsel kujunebki siis ju teadmine, et nõusid peseb masin. Kas see pole mitte sarnane teadmisega "toit tuleb poest"?
Ma ise pole tahtlikult nõudepesumasinat hankinud. Tundub lihtsam kohe nõud ära pesta, kui hakata neid masina jaoks eelpuhastama, siis masinasse asetama, pärast välja võtma. Kui pere on suurem, siis ehk tõesti on masin abiks. Kolmekesi saab aga ilma hakkama. Minu jaoks on siiski tähtis, et laps õpib ise nõusid pesema. Öeldakse, et käeline tegevus paneb ka mõtted liikuma. :)

Sisestas Aire (verifitseerimata),

Mina näen siin mitmeid konflikte reeglite vahel. Kui ikka taldrikule tõstetud toit ei maitse, siis ei saa oma taldrikut tühjaks süüa. Sageli ei tea ka enne maitsmist, kas miski on hea või mitte.

Minu meelest enamik inimesi räägib söögi ajal. Enamik neist lihtsalt ei tee seda nii, et putru lendab. Lastel võib tõesti seda juhtuda, aga eks nad jäljendavad täiskasvanuid.

Mina olen söögikohtades saanud käsitsi lõigatud leiba-saia, kus paksud kõverad viilud, võib-olla isegi soojad veel. Tegi südame alt soojaks.

Vanainimesi sageli ahistatakse kaasaegsete imeroogadega, mida nad süüa ei oska. Leivatükiga saab ka taldriku ilusti puhtaks kraapida jne... Vahel on selliste inimeste probleem üldisem, mitte lihtsalt söögikultuuri mitteaustamine.

Üldiselt olen ma paljude viisakusreeglitega nõus. Kõik taandub ikkagi austusele söögitegija vastu. Kui see on olemas, ei tohiks suuri probleeme tulla. See, et mõni inimene ei pea eluliselt vajalikuks kõiki kombeid tunda, ei tohiks küll kedagi hingepõhjani solvata.

Sisestas Külli (verifitseerimata),

Olen täiest nõus Tiinaga, lapsi tuleb meelitada kõiki toitusid maitsma. Arvan, et teatud inimesed kes on toidu suhtes väga valivad, ongi noorena lubatud otsustada kas sööb või mitte (otsus tehakse visuaalsel vaatlusel). Tunnen kaasa nendele inimestele kellel on maitsemaailm väike.

Sisestas Katre (verifitseerimata),

Teema peamine ajend on - "millist käitumist ja kui rangelt siis lapselt laua ääres tulevikus nõuda"
Täiendaksin teemat ja lisaks lastele ka täiskasvanud, sest laps õpib ikka vanemalt. Valdavalt toodud reeglid ju sellised igipõlised – jättes jah välja need tordikahvlid, mis oligi pigem soovitus.
Aga põhilisi reegleid võiks ikka teada. Ja see peaks alguse saama kodust, kool saab hiljem aidata teadmisi ja reegleid kinnistada. Kui kodus järgitaks lauakombeid, siis laps ei peagi ju neid eraldi õppima või keegi neid eraldi õpetama, vaid see on lihtsalt üks osa kasvamisest.
Sarnaselt arvaja Lauraga, lisaks loetlusse - palun, ärge luristage ja matsutage, nii lapsed kui täiskasvanud!

Sisestas Teele67 (verifitseerimata),

Mul on etiketi kohta küsimus. Kui restoranis 4 klienti 6-st tellib eelrooga ja kõik tellivad pearooga. Siis ikkagi ennem tuuakse eraldi lauda need eelroad ja 2 klienti lihtsalt vaatavad pealt, kuidas eelrooga süüakse? Alles peale eelroa lõpetamist tuuakse jällegi kõigile pearoad korraga? Kas on viisakas koos eelroogadega nendele kahele kliendile tuua pearoad samal ajal kui need 4 inimest söövad alles eelroogasid?

Sisestas Vibu (verifitseerimata),

Kas teile siis lapsepõlves juba ei õpetatud, et söö kodus nagu kuninga juures, siis tunned ennast kuninga juures nagu kodus. Alates 3-st eluaastast saavad lapsed väga edukalt noa ja kahvliga hakkama kui neil on eeskuju :)

Sisestas Mark (verifitseerimata),

„Head isu!“ öeldakse enne sööma hakkamist. Mõned ütlevad isegi „Jätku leiba!“ Esimesele on vastus „Aitähh/Tänan/“, teisele aga „Jätku tarvis/Tarvis“. Panen tähele, et sageli seda viimast ei teata. Lauakombed on olulised. Teada, tunda. Süüa lusikaga teleka ees, omaette ja mõnuga – täitsa nõus. Avatud maailmas on üsna suur tõenäosus, et satutakse varem või hiljem olukorda, mis nõuab lauakommete tundmist. Vähemalt Euroopas. Äritehingu ja suhete rikkumine poleks midagi üllatavat puudulike lauakommete tõttu. Nagu kõik valdkonnad, kui neisse põhjalikult süüvida, on ka lauakombed päris keeruline maailm. Peres või koolis ära õppides kasvõi see kõige elementaarsem, aitab inimesel hiljem vältida mitmeid ebamugavaid olukordi oma elus. Kasvõi noa ja kahvli asend laual/taldrikul. Võib juhtuda ka keskmise tasemega restoranis, et pool sinu sööki viiakse ära ,kui tööriistad selleks märku annavad. Ja teisipidi, kui õigesti käitud võid saada sel viisil lahti söögist, mida ei taha või ei jõua süüa. Lauakombed ja nendest kinnipidamine on viisakuse ja lugupidamise vaikne avaldus teise inimese suhtes.

Sisestas Lenna lille (verifitseerimata),

Lugesin laua kombeid ja sain teada et ei tohi kuhiata endale palju taldrikusse

Sisestas Lenna lille (verifitseerimata),

Lugesin kogu teksti läbi

Lenna

Sisestas Lenna lille (verifitseerimata),

Lugesin kõva häälega teksti läbi

Sisestas Raul Kübarsepp (verifitseerimata),

"...palun, ärge luristage ja matsutage, nii lapsed kui täiskasvanud!"
Täiendaks seda osa nii, et süües ei tohiks teha teisi häirivaid helisid (matsutamine, luristamine, kõhugaasid).
PS Täis suuga rääkimise kohta teavad britid, et see näitab ülejäänutele, et inimene väärtustab toitu rohkem, kui end ümbritsevat seltskonda (mis ei ole kena).
.

Lisa kommentaar

Plain text

  • HTML elemendid keelatud.
  • Each email address will be obfuscated in a human readable fashion or, if JavaScript is enabled, replaced with a spam resistent clickable link. Email addresses will get the default web form unless specified. If replacement text (a persons name) is required a webform is also required. Separate each part with the "|" pipe symbol. Replace spaces in names with "_".
  • Veebiaadressid ja e-maili aadressid muutuvad automaatselt linkideks.
  • Automaatne rea- ja lõiguvahetus
8 + 8 =
Selle lihtsa ülesandega tõendate, et te ei ole spämmirobot.