Mulle on aina rohkem hakanud jääma mulje, et ülikool kui selline, vähemalt Eestis (kahjuks ka Tartu Ülikool) on ajast sammuke maas ning pole suutnud mõttestada enda jaoks lahti tänapäeva õppimist, tänapäevaseid võimalusi ning grupitöövahendeid ning leida selliseid õpiväljundeid, et need tagaks iga õpilase individuaalse panuse võrdse hindamise. Pidevalt on näha isegi kooliruumides toimuvates grupitöödes kuidas toimub "töö sektsioonides" ehk siis 4-5 grupist 1-2 inimest teevad reaalse töö ära, teised lasevad vilet ja nopivad oma tärnikese. Mis ei ole kuidagi kohale jõudnud on see, et veel hullem toimub kodutöödes-iseseisvates töödes, kus paljudel juhutdel ongi sõna otseses mõttes asi nii, et see kes töö esitab ei ole see kes töö on teinud. Heal juhul ei ole ta seda otsast lõpuni ise teinud, halval juhul ...
Toon ka reaalse näite. Nagu Agu Sihvka armastab kõike otsast peale rääkida, alustame ka siin õpetajakoolituse nõudest, et bakalaureusekraadi saamiseks õpetajaõppes peab olema üks võõrkeel tehtud tasemel B2. Mismoodi siis see on lahendatud, et jumala eest ikka kõik oma B2 kätte saaks ning ei tekiks sellises "tühiasjast" takistust õpetaja tootmisnormide täitmiseks? Lahendus on geniaalselt lihtne - selleks tuleb tekitada 100% e-õppel baseeruv 1 semestrine aine mis on ainult sõnavara peale, grammatikat ei hinnata ning tööd toimuvad seal kus nad parasjagu siis toimuvad. Kes seda tööb teeb - isegi KAPO ei tea ... Ja uskuge mind, oma B2 kõik ka sealt kätte saavad ... toimuvad imelised transformatsioonid ning õpilased kellel on inglise keeles raskusi isegi oma vanuse ja nime ütlemisega suudavad pedagoogilist sõnavara pudistada 100% täpsusega ning imelise järjekindlusega, kirjutada vajalike väikseid lõigukesi foorumisse nii, et isegi inglise keele filoloogil on lust lugeda ...
Kas see on eetiline? Nii õpilaste poolt kui ka ülikooli poolt ... mismoodi saab üldse anda 100% sõnavaral põhineva e-kursuse põhjal võõrkeeles õpilasele B2 taseme ...
Ma ei ole konkreetsete
Ma ei ole konkreetsete nõuetega kursis, aga küsin, et kas see on ikka päris nii, et õpilasele omistatakse selle kursuse lõpuks ametlikult B2 tase? Kas ei ole nii, et tasemeeksamid on konkreetselt reglementeeritud eksamid, lihtsalt mingi aine läbimine ei anna veel ametlikku tasemetõendit. Äkki ülikool lihtsalt ütleb, et sellel kursusel õppijatel peab olema B2 tase või et me eeldame, et kui nad selle läbi suudavad teha, siis nad võiks julgeda minna seda tasemeeksamit ka proovima. Või et lihtsalt õppekava läbimiseks peab olema võetud mõni kursus, mis on B2 eeldaval tasemel. Iseasi muidugi, et kui siis tegelikult nt A1 taseme tudeng on võimeline selles aines arvestuse saama, siis ei saa ju tõesti öelda, et ta on täitnud õppekava. Või vähemalt ei vasta n-ö õppekava koostaja tahtele/ideele.
Lisa kommentaar