Tere!
Toon teieni ühe juhtumi eelmisest õppeaastast ülikoolist, kui olin päevases õppes bakalaureuse astme tudeng. Juhtum leidis aset ühes valikaines, kus olid koos nii bakalaureuse kui ka magistri õppe tudengid. Lisaks oli tegu magistrantide puhul avatud ülikooli õppes olevate tudengitega. Aines olid väga karmid reeglid. Tuli kindlal arvul kohal olla õppepäevadest, tähtaegadega oli samuti õppejõud väga konkreetne ja karm. Ühel päeval selgus, siis, et nii oli ainult bakalaureuse tudengite jaoks, kes olid päevases õppes. Üks kursakaaslane saigi ühe mittelubatud puudumise tõttu tulemuseks "mittearvestatud". Meie silme all, aga avatud ülikooli tudengid puudusid pidevalt ja ühel korral läksid koos ennast ära küsima üks avatud ülikooli tudeng ja teine minu kursusekaaslane. Avatud ülikooli tudengitel piisas mainida, et laps on haige ja nende jaoks pikenesid tähtajad ja vähenesid kohustuslikud kohalkäimised. Minu kursakaaslast, aga ei lubatud ära ja õppejõud andis mõista, et teda ootavad sellisel juhul väga keerulised tingimused aine läbimiseks. Siin tekib küsimus, kas see on eetiline? Minu hinnangul mitte. Isegi kui on üliõpilaste vahel mingi erinevus ei peaks seda nii ilmselt väljendama, sest ülejäänud minu kursakaaslastes tekitas see ebameeldivust, motivatsiooni langust ja paljud tundsid ennast diskrimineerituna.
Andke oma hinnang olukorrale ja milliseid eetilisi konflikte siin tuvastate?
Aitäh!
Ingar.
Olles olnud korduvalt nii
Olles olnud korduvalt nii statsionaaris kui avatud ülikoolis tudeng, kohtab sellist olukorda, kus AÜ-le kehtivad veidi teised reeglid, päris tihti. Tingib selle juba õppetöö erinev korralduslik pool - kui AÜ-l on õppesessioonid kord kuus, ei saa eeldada, et ta käib iganädalaselt loengus. Selle arvelt peavad nad aga rohkem iseseisvat tööd tegema, sest ainepunkte saavad ju kõik sama palju. Üldiselt ei kehti aga selline reegel valikainete puhul, sest kõigil tudengitel on vaba voli valida, millistel aegadel tal on võimalik loengus käia.
Siinkohal tundub aga probleemiks olevat hoopis õppejõu suhtumine. Tundub, et magistri (eriti AÜ, mis võiks tähendada, et tegu on "tööinimestega") tudengeid võetakse kui võrdseid täiskasvanuid, kellel on lisaks ülikoolile veel palju muid kohustusi (töö, pere, lapsed jne) ja õppejõud üritab neile inimlikult vastu tulla, et kõik aine sooritatud saaksid. Bakalaureuse tudengeid koheldakse aga sageli kui pikendatult gümnaasiumis olevaid hilispuberteete, lapsi, kellele peab kehtestama ranged käsud ja keelud, et nad üldse midagi asjalikku teeks ja kaupsis ei tšilliks.
Lisaks sellele, et on väga ebaeetiline niimoodi avalikult tudengeid eristada, on mind juba ammu häirinud see suhtumise erinevus baka ja magistri tudengitesse. Võib-olla kui õppejõud hakkaksid võtma noori tudengeid ka kui täieõiguslikke täiskasvanuid, avaneks tudengitele ka võimalus käituda vastavalt sellele ootusele.
Lisa kommentaar